Arhitektuurituul: Rijksbouwmeester / riigi ehitusmeister

 

  Eesti arhitektuurielus oli sellel nädalal hiiliv suursündmus. Kultuuriministeeriumi ja selle alla kuuluva arhitektuurikomisjoni kutsel külastas Eestit Hollandi riigiarhitekt Mels Crouwel. Arhitektidele ikka hingelähedasem kui ükskõik mis maa president. Oluline sündmus, mis tuletas meelde vajadust tegeleda ruumiga sisuliselt ka riigi tasandil. Hollandis on selline institutsioon olemas juba 200 aastat ja hoolitsenud mitmete ministeeriumide all riigi esindamise ja keskkonna korrastamise eest edukalt tänapäevani ja lõppu pole näha. Vastupidi, just muutused maailmas nõuavad aina suuremat otsustavust toimuvate protsesside paremaks juhtimiseks. Erasektori ja avaliku sektori koostöö on saanud normiks ja seda tehakse riigi huvidest lähtuvalt. Miks on see oluline? Mida saab väike riigiarhitekti büroo sellise suure ja rikka riigi aktiivses arhitektuurielus muuta?

Kui 50 aastat tagasi oli riigiarhitekti ülesanne riigile kuuluvaid maju projekteerida ja ajaloolist pärandit kaitsta, siis tänapäeval on tema roll kardinaalselt muutunud. Projekteerimisega ei tegele Ateljer Rijksbouwmeester üldse. Olulisele kohale on tõusnud osapoolte kaasamine, konsulteerimine ja protsesside korraldamine. Kõik lähtub eesmärgist saavutada kõrge ruumiline kvaliteet, mis on kasulik kõigile ja mida igaüks eraldi saavutada ei suuda. Ta ei sekku omavalitsuse otsustesse, ei keela eraettevõtjaid uute piirangutega, ei juhi ühegi ministeeriumi poliitika rakendamist, vaid esindab ja konsulteerib kõiki osapooli seal, kus mängus riigi huvid. Amet on rangelt apoliitiline, eesmärk on viia kokku opositsioon koalitsiooniga. Riigihuvid on esindatud omavalitsuste tasandil näiteks riigile kuuluvate ehitiste, koolide, muuseumide, ministeeriumide ja… monumentide kaudu. Ruum ja produtseeritavad tähendused vajavad kompleksset lahendust.

Ülioluline on ka Eestis mõista Crouweli korduvat meeldetuletust, et ei ole olemas eraldi infrastruktuuri-, arhitektuuri-, kunsti-,  planeerimis- ja muinsuskaitseprobleeme, vaid nende koosmõju.  Saladus peitub sünergeetilises võimaluses millekski suureks, mis on kasulik kõigile. Ka Hollandis kulutatakse üks protsent  avaliku sektori hoonete ehitusmaksumusest kunstile, et rikastada keskkonda. Usun siiralt, et praegu on Eesti ühiskond valmis samasugust süsteemi kasutama ja miks mitte sarnaselt Hollandiga anda riigiarhitektile ehituse ja kunsti koordineerija roll. Samuti on riigiarhitekti ülesanne korraldada riigi esindamist välismaal, näitena võib tuua Expo, Veneetsia biennaali ja Europani arhitektuurivõistluse. Arhitektuuripoliitika ja tegevuskava edasiarendamine selliselt, et ministeeriumide vahele tekiks sild otsuste tegelikuks rakendamiseks. Eestis oleks riigiarhitekti ülesanne ka teadvustada ja organiseerida vajalik abi väiksematesse omavalitsustesse.

Hollandis on erinevalt Eestist avatud ühiskond ja riigiarhitekti amet on selle üks väljendusvorme. Näiteks Saksamaal sipeldakse keskkonna arendamisel planeerimisotsuste politiseerituse rägastikus nagu Eestiski. Suure hurraaga alanud Berliini(de) ruumiline ühendamine on liiva jooksnud. Tänaseks on sellele ka diagnoos pandud: ülepolitiseeritus. Sakslased püüavad olukorda muuta, alustada uuesti professionaalset diskussiooni. Samal ajal on aina rohkem maid maailmas, kes võtavad aluseks Hollandi mudeli, kuna see on ennast hästi õigustanud. Crouweli sõnul pöördub tema poole aina rohkem eraettevõtjad palvega konsulteerida projekteerimistegevust, kuidas on riik ühel või teisel juhul saavutanud nii kvaliteetse tulemuse. Ettevõtjad soovivad arendada pikemas perspektiivis, eesmärgiga suuremat kasumit teenida. Selle asemel et kiire kasumi huvides inimesed ja linnad lähiaastatel hätta jätta ja seega negatiivset imagot tekitada.

Eestile on vaja riigiarhitekti institutsiooni, eriti just meie väiksuse tõttu. Mõne inimese palkamine võiks kokku hoida sadu miljoneid riigi raha ja aidata korraldada eraettevõtjate miljardite kulutamist ka tulevasi põlvkondi silmas pidades. Seda ilma reaalse või täitevvõimuta. Elagu riigiarhitekt! Alustuseks elagu diskussioon riigiarhitekti teemal – kuhu, kuidas, miks ja kellele?

Lisainformatsioon www.rijksbouwmeester.nl.

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming