Kirjandusmaailm

Lauri Eesmaa

Oxfordis anti 19. juulil võitjale kätte selleaastane Caine?i preemia, mis on üks tähtsamaid Aafrika kirjanduspreemiaid. Selle pälvis noor zimbabwe kirjanik Brian Chikwava novelli ?Seventh Street Alchemy? eest. See ilmus 2003. aastal zimbabwe kirjanike novelle sisaldavas antoloogias, milles kujutatakse Zimbabwe äärmiselt viletsat olukorda diktaator Robert Mugabe totalitaarse re?iimi all. Chikwava novellis on juttu prostituudist, kes proovib hankida passi oma abieluväliselt sündinud lapse jaoks, kuid ta saab seda teha ainult siis, kui esitab ametnikele väljavõtted lapse vanemate mitte-eksisteerivatest sünnitunnistustest. Asi õnnestub vaid ebaseaduslikul teel ning selgub, et ema ei saa selle eest karistada, sest ametlikult ei ole teda olemas ning ta asub seega väljaspool seadusi. Caine?i auhinnale võivad kandideerida kõik aafrika kirjanikud, ükskõik kus maailma otsas nad elavad. Auhinnale saavad kirjanikud kandideerida lühema proosateosega, mis peab olema kirjutatud inglise keeles või vähemalt tõlgitud sellesse keelde ning sellisena ka avaldatud.

.

Esimest korda üle enam kui 60 aasta jagati ametlikku tunnustust Ezra Poundile (1885 ? 1972), kui ta pälvis 11. augustil English Heritage?i sinise mälestustahvli, mis asetati tema maja seinale Londonis Kensington Church Walkil, kus kirjanik elas aastatel 1909 ? 1914. Kirjaniku senist riiklikku tunnustamist on seganud tema osalemine valel poolel Teises maailmasõjas ning tema fa?istlikud ning antisemiitlikud vaated ning väljaütlemised. Siiski ei kahtle vast keegi tema üliolulises kohas ingliskeelse luule uuendajana ja modernismi ühe suurima eeskäijana. Siiski märgiti ka mälestustahvli avamisel, et see ei tähenda Poundi vaadete tunnustamist, vaid tema väljateenitud koha küll hilinenud, kuid nüüd siiski ametlikku äramärkimist.

.

Michael Moore?i raamatuid väljaandev kirjastus Simon&Schuster teatas augusti alguses, et Moore?ilt on veel enne Ameerika Ühendriikide presidendivalimisi ilmumas kaks raamatut. Esimene neist, ?The Official ?Fahrenheit 9-11? Reader?, on raamat selle dokumentaalfilmi plaanitava DVD juurde. Teine raamat ?Will They Ever Trust Us Again?? kujutab endast aga kogumikku USA vägede koosseisus Iraagis võitlevate sõdurite poolt Moore?ile saadetud kirjadest.

.

Poola Vabariigi Seim kuulutas oma 2003. aasta lõpu otsusega 2004. aasta Poolas Witold Gombrowiczi aastaks, et tähistada sellega ka kirjaniku 100. sünniaastapäeva. Seoses sellega on kogu Poolas toimunud rida üritusi ? konverentse, kirjaniku teoste ettelugemisi, üles on seatud näitusi, sel puhul peaks ilmuma ajakirja Pamiętnik Teatralny erinumber, lavastatakse veelgi suurema aktiivsusega Gombrowiczi näidendeid, lisaks on ilmunud ja veel ilmumas hulk monograafiaid kirjaniku elust ning loomingust. Ka välisriikides on kohalikud Poola instituudid korraldanud rea üritusi, samuti on ilmunud suuremal määral tõlkeid kirjaniku teostest. 29. juulist kuni 4. augustini toimus Gdynias sealse Gombrowiczi-nimelise teatri eestvedamisel kirjaniku sünnipäevanädala tähistamine, kus teatril valmis Waldemar Smigasiewiczi lavastajakepi all Gombrowiczi ?Trans-Atlantikust?. Lisaks toimus lõikude ettelugemine Gombrowiczi ?Päevaraamatust?, mis ainsana tema raamatutest on ilmunud ka eesti keeles. Pidustused päädisid 4. augustil kirjaniku sünnipäeva tähistamisega ning suure tangopeoga. Kogu Witold Gombrowiczi aasta kulminatsiooniks peaks aga kujunema 6.?10. oktoobrini toimuv Lublini teatrifestival.

.

14. augustil suri oma kodus Krakówis 93 aasta vanuselt poola üks rahvusvaheliselt tunnustatumaid luuletajaid ja intellektuaale, Nobeli auhinna laureaat Czeslaw Miłosz. Ta sündis 1911. aastal praegu Leedu territooriumil asuvas Seteiniais. Tema esimene luulekogu ilmus aastal 1933. Kuni 1937. aastani tegutses ta valdavalt Vilniuses, sealse ülikooli juures lõpetas ta ka õigusteaduskonna. Pärast vasakpoolsete vaadete eest Vilniuse raadiost vallandamist kolis ta Varssavisse, kus tegutses aktiivselt rühmituse Zagary juures, mis oli tugevasti mõjutatud Spengleri eshatoloogilistest vaadetest. Kirjandus pidi väljendama kirjaniku isikut ja tema asumist lõpu äärel seisvas maailmas, sellega vastandati end radikaalselt puhtalt esteetilisele mõjule suunatud kirjandusele. Sõja ajal võttis Miłosz osa vastupanuliikumisest, aastatel 1946  ? 1951 töötas ta Poola Rahvavabariigi kultuuriata?eena Washingtonis ja Pariisis. 1951. aastast jäigi ta kommunismi eest põgenenuna Läände, algul Prantsusmaale, hiljem Ameerika Ühendriikidesse, kus ta töötas Berkeley ülikooli juures slavistika professorina. Poolasse tagasi saabus ta aastal 1989 pärast kommunistliku süsteemi kokkuvarisemist.

Nii valmis ka suurem osa Miłoszi tuntust kogunud töödest paguluses, tuntuim on vast 1953. aastal ilmunud ?Zniewolony umysł? (eesti keeli ?Vangistatud mõistus?, LR 18 ? 20/1999, tõlkinud Hendrik Lindepuu). Selle teose ilmumise järel sai kirjanikust vast tähtsaim Ida-Euroopa eestkõneleja Läänes, kus sel ajal valitses suure osa intellektuaalide seas veel lumm kommunistliku re?iimi suhtes. Nii läbib Miłoszi loomingut äärmine vastupanu kõigile totalitaarsetele süsteemidele, samas ka iroonia ameerikaliku ühiskonna suhtes. Ta pidas oluliseks kirjanduse ja kunsti moraliseerivat külge, kunst toimis talle kui üks mõjuvõimsamaid vahendeid, astumaks totalitarismi vastu ning loomaks tervet ühiskonda. Miłoszi looming ammutab suuresti ainest kirjaniku läbielamistest, tähtis koht on selles Ida-Euroopa ajaloo kajastamisel ja käsitlemisel ning enda eksiilis-oleku tundmuste kirjeldamisel. Oma kirjanikutee alguses ateistlikel vaadetel olnud Miłoszi luules hakkas poeedi vananedes järjest suuremat rolli mängima religioon. Tähtsamatest teostest luule kõrval tuleks veel mainida esseed ?Traktat poetycki? (?Poeetiline traktaat?, 1957), milles kirjanik sõnastab oma vaated luulele ning selle rollile, ja romaan ?Dolina Issy? (?Issa org?, 1955), kus leiab käsitlemist autori lapsepõlv. 1980. aastal pälvis Miłosz elutöö eest Nobeli kirjandusauhinna. Miłosz oli ka tuntud tõlkija.