Venemaa soome-ugri rahvaste kirjanduse tõlked eesti keelde 1996–2006

 

Nadežda Ptšelovodova uuringu „Soome-ugri kirjanduse tõlked 1996–2006” põhjal. Sari „Soome-ugri luuleklassikat” (Tallinn 1996) ilmus eri kirjastuste üllitatuna, kaks viimast raamatut Kirjastuskeskuselt. Sarja autor on Arvo Valton.

 

Enne koitu. Koostanud ja tõlkinud Arvo Valton, saatesõna komi, mari ja udmurdi kirjanduse ning luuletajate kohta on kirjutanud Eva Vingiano de Pina Martins. Virgela, 1996. 347 lk.

Raamat sisaldab viie soome-ugri rahvaste suurima kirjaniku, nende rahvaste kirjanduse rajajate loomingut. Need on komid Ivan Kuratov (1839–1875) ja Nõbdinsa Vittor (1888–1943), mari Sergei Tšavain (1888–1937), udmurdid Kuzebai Gerd (1898–1937) ja Ašaltši Oki (1898–1973). Autorid on kogumikus esindatud paarikümne valitud luuletusega, mis kuuluvad nende loomingu paremikku. Tekstid on antud originaalkeeles ja eestikeelses tõlkes.

 

Kevadhommik. Koostanud ja tõlkinud Arvo Valton, saatesõnd kirjutanud Eva Vingiano de Pina Martins. Angestel, 2002. 314 lk.

Teos sisaldab 13 suure soome-ugri klassiku luuletusi valdavalt XX sajandi 20ndatest ja 30ndatest aastatest. Esindatud luuletajaid võib nimetada represseeritute põlvkonnaks. Need on mokšad Zahhar Dorofejev (1890–1952), Mihhail Bezborodov (1907–1935) ja Maksim Beban (1913–1986), ersad Aleksandr Zinkov (1914–1943) ja Jakov Kuldurkajev (1894–1966), marid Jõvan Kõrlja (1909–1943) ja Olõk Ipai (1912–1943), udmurdid Grigori Vereštšagin (1851–1930) ja Mihhail Iljin (1878–1935), permikomid Pitju Önjö (1898–1937) ja Mihhail Lihhatšov (1901–1937) ning sürjakomid Tima Ven (1890–1939) ja Illja Vass (1895–1981). Tekstid on antud originaalkeeles ja eestikeelses tõlkes. Eessõnas käsitletakse mordva ja permikomi kirjandust. Raamat sisaldab luuletajate biograafilisi andmeid.

 

Suvepäev. Koostanud ja tõlkinud Arvo Valton, eessõna kirjutanud Eva Vingiano de Pina Martins. SUKÜ, 2004. 407 lk.

Raamat sisaldab soome-ugri rahvaste 27 luuletaja loomingut. Tegemist on valdavalt pärastsõjaaegse põlvkonnaga, kolme ersa, kahe mokša, nelja mari, nelja udmurdi, kolme permikomi, nelja sürjakomi, kahe handi, kolme mansi ja kahe neenetsi silmapaistvama kirjanikuga, kes kõik on esindatud 7 luuletusega nii originaalis kui eestikeelses tõlkes. Eessõnas käsitletakse põhjarahvaste (handi, mansi, neenetsi) kirjandust. Raamatus on iga luuletaja pilt ja biograafilised andmed.

 

Kuum öö : soome-ugri rahvaste tänapäeva luulet = Palavu üö = Kuuma yö … [jt]. Koostanud ja tõlkinud Arvo Valton ja Jaan Õispuu, toimetaja Nadja Ptšelovodova. Eessõna  Jaan Õispuu, järelsõna Arvo Valton, kunstnik Piret Räni. Kirjastuskeskus, Tallinn 2006 ([Tartu]  Greif). 777 lk.

Suures soome-ugri luuleantoloogias on esitatud 118 karjala, vepsa, ingerisoome, komi, udmurdi, mari, ersa, mokša, neenetsi luuletajate looming. Luuletused on antud originaalkeeles ja Arvo Valtoni ning Jaan Õispuu (karjala ning vepsa luule) eestikeelses tõlkes. Eessõnas käsitletakse karjala kirjanduse lugu.

 

Sari „Soome-ugri naisluule” (Tallinn 1998–2002, kirjastus Virgela, kujundaja Kärt Summatavet). Sarja autor on Arvo Valton.

 

Ныл йÿкан кумылсем = Neli marilannat. Tõlkinud Arvo Valton. Virgela, 1998. 319 lk.

Kakskeelne luulekogu sisaldab Svetlana Essaulova, Valentina Iziljanova, Albertina Ivanova ja Nadežda Nikitina luuletusi (igaühelt 30 ringis). Saatesõna kirjutanud Arvo Valton.

 

Нёль коми сьылан = Neli komilannat. Tõlkinud Leelo Tungal ja Arvo Valton. Virgela, 1998. 263 lk.

Kakskeelne luulekogu sisaldab nelja kaasaegse komi naisluuletaja originaaltekste ja eestikeelseid tõlkeid. Aljona Jeltsova, Aleksandra Mišarina ja Niina Obrezkova luuletused on eesti keelde tõlkinud Leelo Tungal, Galina Butõreva omad Arvo Valton. Saatesõna on kirjutanud V. Djomin.

 

Ниле ават – ниле морот = Neli mordvalannat. Tõlkinud Peeter Volkonski ja Arvo Valton. Virgela, 1998. 199 lk.

Kakskeelne luulekogu sisaldab kahe mokša ja kahe ersa naisluuletaja loomingut. Polina Aljošina, Mariz Kemali ja Maria Malkina luuletused on eestindanud Peeter Volkonski, Anna Suldina omad Arvo Valton. Saatesõna on kirjutanud Maria Malkina.

 

Ньыль тылскем = Neli udmurditari. Tõlkinud Ellen Niit, Valeeria Villandi ja Arvo Valton. Virgela, 2002. 299 lk.

Kakskeelne luulekogu sisaldab nelja väljapaistva kaasaegse udmurdi luuletaja loomingut. Neist Alla Kuznetsova luuletused on eesti keelde tõlkinud Ellen Niit, Ljudmilla Kutjanova ja Galina Romanova omad Valeeria Villandi ja Tatjana Tšernova omad Arvo Valton. Saatesõna on kirjutanud udmurdi kirjandusteadlane Viktor Šibanov.

 

Sari „Väikeste rahvaste suur kirjandus” (kirjastus Kirjastuskeskus, kujundanud Piret Räni). Sarja autor on Arvo Valton.

 

Азвесь лодка = Hõbepaat: Udmurdi luule antoloogia. Koostanud ja tõlkinud Nadežda Ptšelovodova ja Arvo Valton. Tallinn 2005. 455 lk.

Esinduslik kakskeelne antoloogia tutvustab eesti lugejale udmurdi luulet läbi aegade, alates rahvaluulest ja XVIII sajandi juhuluulest kuni tänapäeva väga noorte autorite mõnel puhul veel käsikirjas luuletusteni. Antoloogias on esindatud 152 autorit, enamasti paari luuletusega. Lugeja saab ülevaate udmurdi luule muutumisest poolteise sajandi jooksul, korduvad motiivid räägivad sellest, mis on rahvale oluline olnud. Hea ülevaate saab noorema põlvkonna uuema aja poeetilistest otsingutest.

Tõlkinud ja koostanud Nadežda Ptšelovodova ja Arvo Valton. Eessõna on kirjutanud Viktor Šibanov, järelsõna Arvo Valton.

 

Ašaltši Oki. Mu kullerkupud. Tõlkinud Arvo Valton. Tallinn 2005. 63 lk.

Udmurdi suure luuleklassiku, tuntud poetessi kogu luulelooming eestikeelses tõlkes. Ašaltši (1898–1973) oli XX sajandi 20ndate aastate ainus suur luuletaja idapoolsetel soome-ugri aladel, praeguse udmurdi huvitava naisluule esiema. Kuna teda ähvardasid korduvalt repressioonid, jäi tema looming väikesemahuliseks, kuid peaaegu iga tema luuletus on tänapäeval saanud rahvalauluks ning tema laule esitatakse nii laval kui kodudes külalisi vastu võttes. Ašaltši sügavalt lüürilised luuletused on tõeline naise hinge peegel ning kajastavad vahest paremini kui miski muu oma ajastu soome-ugri naise elu ja unistusi.

Eesti keelde tõlkimisel oli abiks Vassili Hohrjakov, järelsõna on kirjutanud Arvo Valton. Tekstid on eesti keeles.

 

Prokopij Javtõsõi, Tundra elanik Nentsiko. Tõlkinud Arvo Valton. Tallinn 2005. 111 lk.

Suure neenetsi klassiku (1933–2005) proosa- ja luuleraamat, mis on ennekõike mõeldud lastele, kuid pakub huvi ka täiskasvanutele, kui on huvi tundraelu iseärasuste, neenetsi rändrahva eluviisi ja mõttelaadi vastu. Raamatus on lühinovelle, vesteid, luuletusi, mõistatusi, mis on seotud tervikuks autori sooja, inimliku, maailma mõistva pilgu läbi. Raamat on illustreeritud kirjaniku ja kunstniku Javtõsõi enda piltidega. Tõlge on tehtud autori reaaluste abil. Järelsõna Arvo Valtonilt, tekstid on eesti keeles.

 

Ivan Kuratov, Poleks kurbust, poleks rõõmu. Koostanud ja tõlkinud Arvo Valton. Tallinn 2005. 94 lk.

Komi esiluuletaja (1839–1875), komi kirjanduse rajaja ning suurima klassiku luulekogu, mis annab ülevaate poeedi, filosoofi, teadlase luulelaadidest. Ivan Kuratov oli vägagi euroopalik luuletaja, kellele näiteks eesti XIX sajandi kirjandusest polegi vahest kedagi kõrvale panna. Samas oli Kuratov hea komi lihtrahva elu tundja, millest räägivad paljud heatahtliku huumoriga kujutatud olupildid. Mitmed tema luuletused näitavad, kui hästi oli ta kursis oma sajandi Euroopa kultuurieluga. Tekstid on eesti keeles.

 

Albert Vanejev. Külmunud pihlamari. Tõlkinud Arvo Valton. Tallinn 2006.

Komi kirjaniku luulekogumik. Tekstid on eesti keeles. Järelsõna kirjutanud Arvo Valton.

 

Sarjas on veel ilmunud tänapäeva udmurdi luuleuuendajatest meesluuletajate – Pjotr Zahharovi („Kolmanda silma avanemine”), Šiban Viktori („Toominga vari”), Vjatšeslav Ar-Sergi („Öö niit”), Sergei Matvejevi („Ma kandun mööda linnuteed”) raamatud. Tekstid on eesti keeles. Valik loomingust ja reaalused on tehtud autorite kaasabil.

 

Vladimir Timin, Vana-Permi poisi Tikö seiklused. Tõlkinud Arvo Valton, toimetanud Tiina Vallikivi, illustreerinud Piret Räni Kirjastuskeskus, 2006. 336 lk.

Romaanis on juttu sellest, kuidas tegelikult kulgesid Vene ajaloos „vabatahtlikuks liitmiseks Venemaaga” nimetatavad sündmused. Tekst on eesti keeles.

 

 

Tänapäeva soome-ugri luule sari

Muš Nadii, Paljajalu. Kirjastuskeskus, 2006. 80 lk.

Selle aasta jooksul ilmuvad veel udmurdi noorte luuletajate Arzami Otšei, Larisa Orehhova, komi noorte luuletajate Nina Obrezkova ja Aljona Jeltšova luuletused.

 

Neiu ja karu: soome-ugri proosat, luulet, mälestusi, tõlkeid. Koostanud Kauksi Ülle. Tartu 2005. 185 lk.

Soome-ugri kirjanduse antoloogia. Sellest raamatust leiab luuletusi ja proosat, etnofuturistlike kirjanike seminare on korraldanud ja raamatu koostanud Kauksi Ülle ja Irina Orehhova.

 

Viimase kümne aastate jooksul on niisiis ilmunud 20 raamatut: 10 luuleantoloogiat, 8 ühe autori luulekogu, 1 proosaraamat ja 1 lasteraamat. Eesti lugejale on kättesaadavaks tehtud 157 udmurdi, 46 komi, 23 mari, 21 mordva, 10 karjala, 11 vepsa, 7 ingerisoome, 3 neenetsi, 3 mansi, 2 handi luuletaja (kokku 283 autori) looming.

Tõlkimisega tegelevad Arvo Valton, Kauksi Ülle, Ellen Niit, Valeeria Villandi, Leelo Tungal, Peeter Volkonski, Taive Särg, Mihkel Kera, Niina Aasmäe, Kristiina Ehin, Aapo Ilves, Aare Pilv, ja soome-ugri noored Irina Orehhova, Nikolai Kuznetsov, Inga Ignatjeva, Aljona Vlassova, Nadežda Ptšelovodova ja Vasli Nikolajev.

Peaaegu kõik tõlkijad töötavad venekeelsete reaalustega eesti keelt oskavate soomeugrilaste kaasabil. Venemaa alade soome-ugri-keelse ilukirjanduse otse eesti keelde tõlkijaid praegu ei ole. Nimetatud raamatud on ilmunud hõimurahvaste programmi ja Eesti Kultuurkapitali toetusel.

 

Kokkuvõtteks

– soome-ugri kirjandusest tõlgitakse praegu rohkem luulet,

– esialgu tõlgitakse valdavalt venekeelsete reaaluste abil,

– eelkõige tõlgitakse autorite otsesel või keelt oskavate inimeste kaasabil,

– tuleks korraldada kirjanduse tõlkimise õppekursusi,

– ilmub nii antoloogiaid kui ka ühe autori raamatuid,

– antoloogiates on enamasti tekst esitatud nii originaalkeeles kui ka tõlkekeeles, ühe autori raamatud on aga enamasti ükskeelsed, ilma originaaltekstita,

– kõige rohkem ongi Venemaal elavate soome-ugri rahvaste kirjandust tõlgitud eesti keelde (18 raamatut 10 aasta jooksul),

– kõige rohkem on tõlgitud ilmunud udmurdi kirjandust (8 raamatut eesti keeles, 3 raamatut ungari keeles), sealhulgas Ašaltši Oki luulekogu ungari ja eesti keeles,

– Venemaal elavatele soome-ugri lugejatele on kõige rohkem tõlgitud just eesti kirjandust (8 raamatut udmurdi, 3 mari , 2 komi keeles).

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming