Sel reedel Sirbis

Sel reedel Sirbis muusika ja teadus. Sirbi vahel Diplomaatia nr 4.

MARIA MÖLDER: Unistus tõelisest muusikaärist
Otsese või kaudse Tallinn Music Week’i mõjuna on aegamisi terves muusikavaldkonnas tekkinud tohutu surve efektitseda, paremini reklaamida, taotleda EASi raha.
2006. aasta sügisel esitasin noore EMTA kultuurikorralduse magistrandina küsimuse kooli külla tulnud Ragnar Siilile, tollal üsna värskele kultuuriministeeriumi arendusosakonna juhatajale, kelle põhiülesanne oli hoolitseda loomemajanduse eest: „Kas on võimalik, et ka Eesti hakkab kunagi tegelema muusikaekspordiga?“ No mida ma omale ette kujutan, loomulikult on Eesti selleks liiga väike ja vaene riik. Juba mõne aasta pärast oli „muusikaeksport“ moesõna – ja Siil kultuuriministeeriumis kultuuriekspordi kaitseingel. Millalgi 2006. aastal oligi EASi alaüksusena asutatud muusikaekspordi osakond, mille tegevusest ei teatud esimese Tallinn Music Week’ini kuigi palju. Hiljem jätkas seda tööd EAÜ all töötav Eesti Muusika Eksport.

Osakem hoida ja hinnata seda, mis meil on. Kaur Garšneki intervjuu ROBERT JÜRJENDALIGA. Robert Jürjendal: „Kui juhuslik heli on tekitatud veenvalt, nii et juhust kontrollitakse, siis see paradoksaalsel kombel ei olegi juhuslik.“

JÜRI ENGELBRECHT: Võidujooksu asemel võimalused
Valitseva pragmatismi tuules, tiivustatuna SKT kasvust, küsitakse ikka ja jälle: mida saab teadusele antud raha eest?
Mure teaduse rahastamise pärast on jõudnud ühiskonna ette. See pole pelgalt teadlaste mure, sest teadmistest sõltub ühiskonna areng ja heaolu. Me räägime vajadusest suurendada teaduse rahastamist ja kohe kõlavad hääled, et teadlased tõestagu, mida nad annavad majandusele, ülikoolid ei oskavat oma teadmisi edestada ministeeriumidele, humanitaarteadlasi polevat vaja jne. Milles on siis asi? Alljärgnev ei pretendeeri põhjalikule analüüsile, pigem on kirjas vaidlustest ajendatud uitmõtted.

Noorte teadlaste hääl
Viimasel aastal on üha sagedamini kõlanud noorte teadlaste hääl, juhtides tähelepanu teadus- ja kõrgharidus poliitilistele valupunktidele. Eelmisel nädalal avaldas Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA) pöördumise valitsuse ja riigikogu poole, milles kutsub lubadust täitma ja eraldada juba järgmise aasta riigi- ja kohalikust eelarvest teadus- ja arendustegevusele üks protsent SKTst.  Sama loosungi all toimub sel laupäeval  teadusmarss. Noorte teadlaste sõnumit selgitab ENTA president, Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadur,  füüsik Els Heinsalu.

PRIIT PIKAMÄE: Kohtuvõimu piiridest ja seadusandlikust lobisemisvajadusest
Oleks keegi paarikümne aasta eest ennustanud, et XXI sajandi Euroopas tuleb taas tribüünile tõusta kohtuvõimu sõltumatuse kaitseks, oleks teda tõenäoliselt peetud kui mitte hullumeelseks, siis vähemalt kellekski, kellel on kalduvus näha tulevikku arusaamatult mustades värvides. Ometi pakub tänane rahvusvaheline kontekst Euroopa liidu liikmesriikide kohtusüsteemidele ja õigusriiklusele tõsiseid väljakutseid.

MAARJA HINDOALLA: Kohtumised terve mõistuse varjupoolel
Benoît Jacquot’ mängufilmi „Eva“ tumedatest allhoovustest räägivad näitlejad Isabelle Huppert ja Gaspard Ulliel.
Pärast #MeToo võidukäiku tõstis Prantsusmaal pead vastureaktsioon saja naislooja juhtimisel. Nood avaldasid Le Monde’is kirja,  kus nimetasid naisi jõustavat kampaaniat puritaanlikuks nõiajahiks, mis õhutab meestevihkamist ja piirab seksuaalvabadust. Võrdlemisi raske on mitte tõmmata paralleeli ühiskonnas aktuaalsete teemade ja „Berlinale“ võistlusprogrammis esilinastunud „Eva“ vahel, mille kriitikud võtsid vastu parimal juhul jahedalt, halvemal juhul prantsuse filmi paroodiana. Tuntud naistegelaste-lavastaja Benoît Jacquot on lülitunud siin ümber mehe perspektiivile, kuid jätkanud sellele vaatamata naise müsteeriumi uurimist.

AHTI SEPSIVART: Arhitekt, kes päästab maailma
Balkrishna Doshi on esimene Indiast pärit arhitekt, kes pärjati selle aasta Pritzkeri auhinnaga, kuigi ta ise ei pea ennast arhitektiks, vaid uurijaks, harmoonia kujundajaks.

Arhitektide kõrgeima autasu saanud 90aastane suurmeister on pälvinud oma tööde eest teisigi tunnustusi üle maailma. Balkrishna Doshi on arhitekti, akadeemiku ja linnaplaneerijana loonud hoonekomplekse India vaesemates piirkondades, haridusasutusi, kunstikeskusi ja raamatukogusid. Ta on India arhitektuuri suur mõjutaja ja arendaja, peamine modernismi ja India kohaliku traditsiooni ühendaja, keda ei huvita trendid ega piirid. Doshi on huvitatud protsessist ja teadmatusest, kuhu see kõik välja viib – ta ei pea lõpptulemust nii huvitavaks kui teekonda. Tema stiil ei ole edev, vaid funktsionaalne, keskkonda ja kultuuriruumi arvestav.

Evelin Tamm: Imelind, ehk küsid veel üks kord…
Marie Underi eluajal teda Rootsis ei tuntud ega tunnustatud, kuid näib, et nüüd ollakse valmis teda omade sekka võtma.
Eesti ühe kõige tuntuma luuletaja Marie Underi sünnist möödus 27. märtsil 135 aastat. Rootsi eesti pagulaskonnale on Under, kelle nimi tähendab rootsi keeles imet, ka ise otsekui ime. Under on iidol, kelle eluloos ja luules peegeldub tema kodumaalt lahkunud kaasaegsete või ka nende järeltulijate elutraagika. Tema looming kõnetab Rootsis ehk veelgi isiklikumalt ja erilise pühalikkusega, mida kodu-Eestis ehk alati ei tunnetatagi.

Kes kardab Jordan Petersoni?
Süümemõnu: „Seksikas ja elitaarne“

Arvustamisel
Eesti Rahvusballeti „Katariina I“
„Sinna ja tagasi. Nüüdiskunst Läänemere maadelt“ Kiasmas
Mudlumi „Ümberjutustaja“
Hanneleele Kaldmaa „Oliver“ ja Marko Kompuse „Rotikuningaõppus“
Tartu Uue teatri „Emmanuelle’i jälgedes“ ja teatri Piip ja Tuut „Cabaret Siberia“,
mängufilm „Fokstrott“

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming