Alguses oli kole kiire

T. T.

Avo Viiol. Mida eredat meenub iseseisvuse taastanud Eesti Kultuurkapitali esimesest jaotusest?

Osalesin esimestel kordadel kolme sihtkapitali koosolekutel. Mäletan, et kui küsisin luba koosolekul osaleda, tekitas see mõnikord tõrke, justkui sooviksin tungida puutumatule maale. Siin toodud emotsionaalne õhustik on üles tähendatud vahetult pärast koosolekuid.

Ruumi puudusel peeti sihtkapitalide koosolekud seal, kus võimalik: arhitektid käisid koos arhitektuurimuuseumi kitsukeses toas Suur-Kloostri tänaval, näitekunst kasutas teatriliidu koosolekute saali ning see jäigi viimaste traditsiooniliseks koosolekute kohaks kuni 2002. aastani.

?Näitekunsti sihtkapitalis domineerivad naised: Reet Neimar, Merle Karusoo ja Margot Visnap. Sõnavõttude ägeduses ja kestuses on nad meestest üle. Koosolekuid juhatab Tõnu Tepandi omal pehmel moel ja Ain Lutsepa kõnepruuk on kui mõnusa onu jutustamine. Kui Lutsep peab oma seisukohta lõpuni kaitsma, siis on ta kõne kui hättasattunul, kes kuidagi teisiti ei saa. Näitekunsti ankur on Merle Karusoo. Teivas, mis seisab ühel kohal ja ei lase sihtkapitali otsuseid laiali valguda. Karusoo on süsteemse ja lahterdava abstraktse mõtlemisega. Teda on raske ümber veenda. Tavaliselt lõppes vaidlusaluse küsimuse arutamine lihtsalt hääletamisega, kus tema seisukoht jäi peale või hääletati maha.

Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital töötab kiiresti ja eitaval printsiibil. Esimesel jaotusel said nad kolme tunniga kõik taotlused läbi vaadatud. Taotluste läbivaatamise lähtepunktiks oli reeglina eitus. Kui oli võimalik öelda, et taotlus oli hilinenud või ei olnud professionaalse kunsti esindajalt, siis lükati taotlus kohe tagasi. Kui raha anti, siis vaadati, kas on võimalik anda vähem, ja anti vähem. Koosolekul domineeris Lapin, kes on tugev ja emotsionaalne isik ja  võibolla oli see eitus ka Lapini stiil.

Arhitektuuri sihtkapital kogunes Arhitektuurimuuseumi tollases Suur-Kloostri tänava kitsukeses toas. Koosoleku pidamiseks tuli vaheuks lahti hoida ja osa mehi osales koosolekul üle ukse. Sihtkapital töötas Karin Hallase juhtimise all, kes oli ainuke naisterahvas meeste hulgas ja koosoleku läbiviimisel oli tunda, kuidas mehed andsid talle eesõiguse. Mehed jäid oma tahtmise ja otsuste juurde, aga kui Hallas juhtis, siis ei räägitud vahele ega hõigutud üle.?

 

Kuidas kulka kontor tol ajal toimis?

Kultuurkapitali esimesed ruumid olid kultuuriministeeriumiga ühe koridori peal, päris koridori lõpus. 1995. aasta märtsis vooris selles koridoris hulk inimesi, ikka trepist üles, siis veel nagisevat treppi pidi üles, ministri kabinetist mööda ja piki kiira-käära kitsast koridori kuni kulka ruumideni.

Mind võeti tööle veebruaris ja enne tegeles asjaajamisega kultuuriministri abina töötanud Ainiki Väljataga. Kultuurkapitali kantselei alustaski kahe töötajaga ja kahes toas, kuni 1995. aasta juulis kolisime üle kulka praegusesse asukohta.

Minu tööletuleku ajaks arutati sihtkapitalide põhikirju ja diskuteeriti põhikapitali ja jaotuseks eraldatava raha suuruse üle. Mäletan, et Enn Põldroos (kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital) toetas võimalikult suurema raha jaotust, Jüri Tallinn (audiovisuaalne sihtkapital) aga pigem olulise põhikapitali moodustamist ning teenitavast tulust raha jaotamist. Lõpuks otsustati jätta 1994. aastal laekunud viis miljonit krooni põhikapitali ning 1995. aastal laekumised planeeriti jaotusteks. Arutuse all oli ka jaotuste arv aastas ja jällegi toetas Põldroos pigem sagedamat jaotust, millele minu mäletamise järgi vastuseisu ei olnud. Rahajaotamist tuli alustada ruttu ja seda pidi tegema suhteliselt tihti. Lõpuks jäädi pidama kvartaalse jaotuse juurde.

Kultuurkapitali esimesed ajahädas tehtud otsused määrasid ära asutuse edaspidise tegevuse rütmi. Sihtkapitalid hakkasid vahetuma oktoobris, taotluste arutamine toimus märtsis, juunis, septembris ja detsembris ning märtsi jaotust hakati traditsiooniliselt pidama aasta esimeseks jaotuseks.

Paari aasta pärast tegid lätlased oma kultuurikapitali meie eeskuju järgi. Sel ajal käis Kultuurkapitali uudistamas järgemööda neli Läti kultuuriministrit ja leedukatel ei olnud 1998. aastaks veel midagi sarnast.

 

Kuidas on teie finantsseis, keskmine teenistus ja tagasimakse kuus?

Ma ei saa konkreetselt sellele vastata, sest Delfis on nende numbrite kohta nii palju ilkumist, et oi-oi-oi? Aga võlaga võrreldes on tagasimakse veel väga väike. Praegu töötan Ida-Virumaal ja palgad pole seal, teadagi, kuigi kõrged.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht