Mis keelne on ülikool?

Birute Klaas, Eesti keelenõukogu esimees, Tartu ülikooli õppeprorektor, professor

Selle aasta juunis peeti Tallinnas üle-euroopaline kõrgharidusalase koostöö konverents, kus ühe olulise teemana leidis käsitlemist ülikoolide õppekeel ja sellega seonduv rahvusvahelise õpi- ja töökeskkonna probleemistik, samuti keelte osa  õppekavades nii emakeele kui ka võõrkeelte vaatenurgast. Konverentsi pöördumises soovitati kõigil kõrgkoolidel keeletemaatika läbi arutada ja määratleda ülikooli toimimise keelepõhimõtted strateegilise dokumendina, nagu seda on teinud näiteks Soome suuremad ülikoolid.

Kõrgharidusvaldkonna institutsionaalsete keelepõhimõtete kehtestamisel  tuleks kindlasti arvestada nii Euroopa Nõukogu keelepoliitilisi suundi ja soovitusi kui ka Eestis välja töötatud keelevaldkonda reguleerivaid strateegiaid.

Tartu ülikool alustas oma keelepõhimõtete koostamist paralleelselt uue arengukava väljatöötamisega. Tegemist on aga olulise teemaga ka teiste meie ülikoolide ja kõrgkoolide  jaoks, nii et on põhjust selles ka avalikkust kaasa rääkima kutsuda. Eesti avalik-õiguslikud ja riiklikud kõrgkoolid peavad oma institutsioonisisest keelepoliitikat teostades kindlasti ühelt poolt riiklikult mõtlema ja eesti keele kui kõrghariduskeele hea käekäigu eest seisma, teiselt poolt ei tohi eesti keele kaitse ja arendamine kõrghariduses ja teaduses kaasa tuua  sulgumist ja enesekesksust. Eesti ülikoolid on osa Euroopa akadeemilisest keskkonnast, mis eeldab avatust ja sallivust – ühine ruum igasugustele keeltele ja kultuuridele.

Kui Tartu ülikool alustas diskussiooni organisatsiooni keelepõhimõtete üle, siis leidis selleks loodud töörühm, et need põhimõtted peaksid läbima kogu ülikooli tegevust, s.t hõlmama keelt õppes ja teaduses (õppekeel ja teaduskeel, keeled kui ained), suhtluses ja asjaajamises ülikooli sees ja väljas. Tähelepanu tuleb pöörata ka keele kvaliteedile ning tagada, et ülikooli sise- ja välissuhtluse, sh eriti õppe- ja teadustöö keel oleks korrektne ja mõistetav. On vaja kaasa aidata ülikooli liikmete teadlikkuse tõstmisele keelekasutuse osas ja  määratleda eesti keele ja teiste keelte positsioon ülikoolis, sealjuures ergutada ülikooli töötajaid ja üliõpilasi õppima ja kasutama mitmeid keeli. Keelepõhimõtted peaksid ühelt poolt edendama ülikooli liikmeskonna rahvusvahelisust, ent looma ka soodsa keskkonna meie oma Eesti mitmekeelse elanikkonna keeleliskultuuriliseks lõimumiseks. 

Ülikool on mitmekeelne ja -kultuuriline. Sel aastal õpib Tartu ülikoolis üle 600 välisüliõpilase 40st riigist, üle 2000 Eesti muukeelse kooli lõpetanu, töötab 70 välisõppejõudu ja -teadlast. Rahvusvaheline ülikool peab looma oma liikmetele sellise keskkonna, kus välisõppejõud, -teadlane või üliõpilane, kes ei oska eesti keelt, saaks edukalt teha õppe- ja  teadustööd ning talle tegutsemiseks vajalik teave oleks kättesaadav ka inglise keeles. Selleks pakuvad võimalust ingliskeelne koduleht ja teised infokanalid, aga ka digitaalsete töökeskkondade ingliskeelsed arendused. Väga oluline on siin ka ülikooli tugiteenuste kättesaadavus inglise keeles. Kindlasti on vaja laiendada ja paindlikumaks muuta eesti keele õppimise  võimalusi Eestis muukeelse kooli lõpetanutele ning välisüliõpilastele, samuti pakkuda eesti keele ja kultuuri õpet välisõppejõududele ja -teadlastele.

Inglise keel akadeemilise maailma lingua franca’na on tegelikkus, kuid ülikool peab edendama ka teiste võõrkeelte omandamist ja kasutamist. Inglise keele oskus on käsitletav tööturul ja teadustegevuses konkurentsivõime baasoskusena, konkurentsieelise annab aga teiste keelte tundmine. Tartu ülikool soovib seetõttu arendada võõrkeelseid õppekavu ning eestikeelsetesse õppekavadesse lisada võõrkeelseid õppeaineid ja mooduleid, laiendades selle kaudu eesti üliõpilaste ja välisüliõpilaste ühise õppe võimalusi.  Kuid inglise keelele lisaks tuleks üliõpilastele luua tingimused vähemalt ühe võõrkeele omandamiseks või täiendamiseks, unustamata ka naaberkeelte ja sugulaskeelte õpetamist. Klassikaline ülikool peaks kindlasti vääriliselt hindama ka ladina keele kui tänapäeva teadusterminoloogia ja klassikalise hariduse lähtealuse osa õppetöös. 

Euroopa Liidu keelepoliitilistes dokumentides püstitatud eesmärk – igale eurooplasele emakeelele lisaks vähemalt kahe võõrkeele oskus – ei tundu Eesti ajalugu arvestades kindlasti liiga ambitsioonikas. Juba 2005. aasta Eurobaromeetri uuringu järgi oli Eesti Euroopa riikide seas võõrkeeleoskuselt 9. kohal: ligi 87% Eesti elanikest oskas suhelda lisaks  emakeelele veel vähemalt ühes keeles. Oluline on see eesmärk aga kindlasti kui selge vihje, et inglise keelest üksi jääb väheks. Sealjuures on tegelikkus, et üks nendest võõrkeeltest, mida osatakse, on inglise keel.

Tartu ülikool kannab rahvusülikoolina Eesti riigi ja rahvuse ees suurt vastutust omakultuuri säilimise ja arengu eest. Seetõttu on  keelepõhimõtetes rõhutatud eesti keele õppimise olulisust, eestikeelse õppevara väljaandmist ja teadustulemuste eesti keeles publitseerimise väärtustamist. Eesti keele emakeelena õppimine ja õpetamine, sh eriti eestikeelse akadeemilise eneseväljendusoskuse arendamine on rahvusülikooli õppetöö lahutamatu osa. Selle saavutamiseks on vaja rohkem tähelepanu pöörata eesti keele väljendusõpetusele õppekavades, sh eriti õpetajakoolituse õppekavades; lähtuda magistri- ja doktoriõppe astmel keeleõppes eelkõige akadeemilise suulise suhtluse ning teadusteksti mõistmise ja kirjutamise oskuse õpetamisest; tagada bakalaureuseastme õppekavadel kvaliteetse eestikeelse õppematerjali olemasolu, aga ka  luua ülikooli töötajatele eesti keele alased täiendusõppe võimalused. Väga oluline on jätkata doktoriväitekirjade publitseerimist eesti keeles ja võõrkeelsed väitekirjad varustada ammendava eestikeelse kokkuvõttega, mis hõlmaks ja arendaks eriala oskussõnavara.

Keelepõhimõtete arutamine Tartu ülikoolis jätkub ja jõuab loodetavasti  nõukogus kinnitamisele järgmise aasta alguses. Kokkulepped eeldavad aga ka nende järgi toimimist, mille eelduseks on omakorda see, et keeles, nii emakeeles kui ka teistes keeltes, nähakse väärtust.