Sel reedel Sirbis

„Tahtsin teha midagi, mis inimestele rõõmu valmistab“, Pille-Riin Larm vestleb Ave Taavetiga Silvia Säinast vaeb Tallinna linna rohealgatusi Merle Karro-Kalberg vestles Kalamaja muuseumi direktori Kristi Paatsi ja Tartu Linnaajaloo Muuseumide direktori Risto Lehistega Karin Paulus arutelust „Monumendi uued raamid – Tehumardi“ Aija Sakova, „Võtta sõna ja rääkida teadusest – miks ja kuidas?“ Margus Maidla, „Käes on füüsika (erialavaliku) aeg“ Tuhat lehekülge eesti grammatikat Eneken Laanes vestles holokausti ja genotsiidi uuriva ajaloolase Omer Bartoviga Marju Himma, „Kas tehisaru asendab ajakirjaniku?“ Esiküljel Ave Taavet. Foto Piia Ruber

Esiküljel Ave Taavet

Piia Ruber

„Tahtsin teha midagi, mis inimestele rõõmu valmistab“. Pille-Riin Larm vestles Ave Taavetiga
Ave Taaveti meelest on kõige suurem kompliment, kui lugejad ütlevad, et mõni ta pilt või lugu on neil tuju rõõmsaks teinud.
Mitmekülgne Ave Taavet on valmis saanud kolmanda raamatu, jutukogu „Kasukas“ (Puänt). Nii nagu Ave ise, on tore ja omapärane ka meie kohtumispaik: Nõo. Ave Taavet sealt pärit siiski ei ole, vaid on siin hoopis sõpradega pikka nädalavahetust veetmas. Nagu ta ise selgitab: „Sirelid õitsevad, rabarber on valmis ja vesi järves soe – on aeg pealinnast lõunasse liikuda!“

Turvaline paik ebaturvalistele teemadele. Merle Karro-Kalberg vestles Kristi Paatsi ja Risto Lehistega
Mai alguses tunnustati viis aastat tagasi loodud Kalamaja muuseumi Euroopa muuseumide aastaauhinnaga Silletto, mida antakse välja kogukonna osaluse ja kaasamise eest. Auhinnatseremoonial toodi välja, et Kalamaja muuseum on väike kogukonnamuuseum, mis annab piirkonna elanikele jõu: kuulab, võimestab ja hoolib.
Mis on kogukonnamuuseum, kuidas kogukonda kasvatada ning rahvast muuseumi tuua? Sellest räägivad lähemalt Kalamaja muuseumi direktor Kristi Paatsi ning Tartu Linnaajaloo Muuseumide direktor Risto Lehiste, kelle eestvedamisel avatakse eeloleval suvel näitus „Meie Tartu“, mis sünnib linnaelanike kaasabil ning jutustab Tartu ja selle linnaosade lugusid tänapäeva tartlaste silme läbi.

SILVIA SÄINAST: Luban üht, aga teen teist
Tallinna linna rohealgatustel on sageli puudu selged suunised ja eesmärgid, mis tekitaksid ühtse infovälja ja motiveeriksid kodanikke.
Avaliku võimu ja linnaelanike vaheline suhtlus on oluline vahend teadlikkuse tõstmisel, probleemidele tähelepanu juhtimisel ning linnaelanike, ettevõtete ja linnavalitsuse koostöö ergutamisel. Tallinnas on see suhtlus jäänud nõrgaks ning vajab hoolikat läbimõtlemist ja tugevat panust, et saavutada olulisi muutusi, muu hulgas ka linna keskkonnapoliitikas.
Kommunikatsiooni tõhusus sõltub suurel määral selgusest, läbipaistvusest ja kaasamisest. Tallinna linna rohealgatustel on sageli puudu selged suunised ja eesmärgid, mis võiksid tekitada ühtse infovälja ja motiveerida kodanikke linnaruumi- ja keskkonnaalaseid muutusi ja ettevõtmisi toetama.

KARIN PAULUS: Kas kohanemine või alistumine?
Arutelul „Monumendi uued raamid – Tehumardi“ esitletud lahendused sündisid muinsuskaitse ja konserveerimise ning installatsiooni ja skulptuuri osakonna teadusprojekti käigus. Luubi alla võeti sellega vastuoluline pärand, mida soovitatakse siiski säilitada.

AIJA SAKOVA: Võtta sõna ja rääkida teadusest – miks ja kuidas?
Sellest et teadus ja teadlased peavad olema näoga ühiskonna ja majanduse poole, on räägitud juba pikka aega. Seda rõhutavad riiklikud strateegiad „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ ehk TAIE 2035 ning teaduskommunikatsiooni strateegia 2020–2035 „Eesti teab“. Ülikoolid omakorda astuvad samme teadlaste ühiskonna poole suunamiseks. Tallinna ülikoolis näiteks rakendatakse 2025. aasta sügistest atesteerimiste mudel, kus teadlase töö hindamisel on teadus- ja õppetöö kõrval ka teadmussiirde alane tegevus, sh ettevõtluskoostöö ning ühiskondliku mõjuga tegevused nagu poliitikakujunduses osalemine ja meediaesinemised.

MARGUS MAIDLA: Käes on füüsika (erialavaliku) aeg
Ernest Rutherford, keda tuntakse tuumafüüsika isana, on öelnud kuulsa lause: „Kõik teadused peale füüsika on vaid margikogumine.“ See võib esmapilgul paista ülbe ja üleolev, kuid peegeldab tabavalt füüsika tähtsust teaduste hierarhias.

HELLE METSLANG, TIIT HENNOSTE, ANNIKA VIHT, KÜLLI HABICHT, PIRE TERAS: Tuhat lehekülge eesti grammatikat
Milleks veel üks eesti keele grammatika? Tõepoolest, milleks? On ju eesti keele grammatikaid alates Heinrich Stahlist ilmunud omajagu. Siiski on enamik neist olnud normatiivsed ja/või kooligrammatikad. Suuri teaduslikke kirjeldavaid grammatikaid on ainult kolm: kõigepealt F. J. Wiedemanni „Grammatik der ehstnischen Sprache“ (1875, ee 2011), siis „Eesti keele grammatika“ (EKG, 1993, 1995) ning nüüd „Eesti grammatika“.

Peame Iisraeli kuristiku servalt tagasi tõmbama. Eneken Laanes vestles Omer Bartoviga
Omer Bartov on Iisraelis sündinud holokausti ja genotsiidi ajaloolane, Browni ülikooli professor. Pika karjääri jooksul on Bartov uurinud Saksa Wehrmacht’i kuritegusid, Saksamaa totaalse sõja ja genotsiidi seosed ning rahvuste vahelisi suhteid Ida-Euroopa piirialadel. Praegu on Bartov USAs üks mõjukamaid uurijaid, kes juhib tähelepanu kohutavatele tagajärgedele, mida Iisraeli sõjaline tegevus Hamasi vastu on toonud Gaza tsiviilelanikele.

MARJU HIMMA: Kas tehisaru asendab ajakirjaniku?
Tehnooptimismi praegune tuhin keerleb sõnumi ümber, et tehisaru (ingl artificial intelligence, AI) võtab ära suure osa inimeste tööst ning mõni amet, näiteks ajakirjaniku oma, võib sootuks kaduda. Suure tõenäosusega tehisaru ajakirjanikku asendama ei hakka – jah, selleks on võimalus, kuid takistused tehisaru juurutamisel on märksa suuremad.

Arvustamisel
Ave Taaveti „Kasukas“
Värske Rõhu erinumber „Kuidas kirjutada headust?“
Sigrún Pálsdóttiri „Salakamber“
Marju Kõivupuu „Inimese lahkumine“
Agnes von Zahn-Harnacki „Adolf von Harnack“
Vanemuise sümfooniaorkestri hooaja lõppkontsert
ERSO hooaja lõppkontsert sarjas „Maestro“
Eesti Sinfonietta hooaja lõppkontsert „Värviline vaikus“
näitused: Brenda Purtsaku „Sünnitus“ ning Brenda Purtsaku ja Lisette Lepiku „Sissepääs mitte igaühele“ ja „Tung“
näitus „Igavesti õites“
näitus „Oma või võõras? Mitmerahvuseline Eesti“
Tartu Uue teatri „Tundmatute asjade mets“
lavastus „Varjupaik Ouroboros“
Endla teatri „Lillemüüjatel hakkas külm“ ning „Rocco ja tema vennad“
2 × lühidokumentaalfilmide kogumik „Metsik lõuna“
mängufilm „Tulnukas II“