Tutvumine tegelikkusega

AVELIINA HELM

Keskkonnateadlased on teie eest midagi varjanud. Ei, see ei ole ükski teadustulemus või vaatlusandmestik. See on nägemus tulevikust, millest teavitamise strateegia osas ei valitse teadlaste hulgas üksmeel. Kuidas ikkagi oleks õige keskkonna ja kliimaga seotud suuri probleeme ja väljakutseid avalikkusele vahendada?

On neid, kelle arvates tuleks ilustamata välja öelda, et faktidele ja hetkeolukorrale (ehk eesmärgistatud tegutsemise puudumisele) tuginedes on juba selle sajandi sisse mahtuv tulevik täis enneolematuid kannatusi ja erilist lootust neist pääseda ei ole. Merevee tase tõuseb, temperatuur tõuseb ja muudab paljud täna tihedalt asustatud piirkonnad inimelule talumatuks ja põllumajandussaaduste kasvatamiseks võimatuks, pandeemiad sagenevad, regionaalne toidu- ja veepuudus süveneb ning kõigist teguritest tingituna on pea vältimatud sõjalised konfliktid ja kirjeldamatud humanitaarkatastroofid.

Ja siis on neid, kes samuti teavad, et tegutsematuse tõttu me sinna jõuame, kuid kelle arvates tuleks negatiivsetest sõnumitest pigem hoiduda ning teavituses keskenduda lootust andvatele võimalustele meie ees olevaid väljakutseid lahendada. Nad on kindlad, et kliimat ja keskkonnaseisundit puudutava kommunikatsiooniga peaks alati kaasas käima kinnitus, et kui me enese nüüd kokku võtame ja süsteemselt lahendusi hakkame rakendama, saame suurimad ohud ära hoida.

Suurt erinevust neis vaatenurkades ei ole, küsimus on selles, millises kastmes teadustulemusi esitatakse – kas realistlikult pessimistlikult või positiivselt jõustavalt. Neist kahest on aastakümneid domineerinud pigem positiivsele keskendumine. Vastasel juhul langevat kõigil käed rüppe ja tegutsemisisu kaob sootuks, arvavad mitmed teadusmaailmas kliima- ja keskkonnateemade eestkõnelejad. Ja teadus ju tõepoolest näitab, et kuigi meie ees seisvad ülesanded on aasta-aastalt aina gigantsemad, on tegutsemise korral endiselt võimalus kõige mustematest stsenaariumitest hoiduda.

Inimestel peaks laskma senisest julgemalt reaalsusele otsa vaadata.

Ega minagi tea, kumb teavitusviis on õigem, kuid jälgides praegusi diskussioone tundub, et inimestel peaks laskma senisest julgemalt reaalsusele otsa vaadata. Positiivne motiveerimine „jah, me suudame!“ on kindlasti asjakohane, kuid võib-olla on see kuulajaid isegi üleliia uinutanud (eh, pole see nii suur oht midagi …), turvatunnet tekitanud (ah, kuskil tegutsetakse ja asi on kontrolli all …) ja seeläbi probleemi tõsidust pisendanud. Äkki just liigselt optimistliku kommunikatsiooni tõttu ei olegi suur osa elanikkonnast ja ka paljud arvajad, poliitikud ja ametnikud pidanud vajalikuks keskenduda, mida need faktid täpselt näitavad ja kui tume see väljavaade ikkagi tava­pärast toimetamist mööda jätkates on? Tuleviku realistlik adumine ei pruugi kaasa tuua tegevusetust: mõnel võivad lohutamatust tulevikust kuuldes käed tõepoolest rüppe vajuda, kuid võib-olla on rohkem neid, kel just tänu probleemi ulatuse mõistmisele tekib selge eesmärk tegutsemiseks.

Mul on Eesti arutlejatele ka üks soovitus – viige end keskkonnateemaga nii süvitsi kurssi kui võimalik. Globaalmuutuse kõikehõlmavust arvestamata ja faktilist baasi omamata ei saa sisukalt planeerida enam ühtegi valdkonda. Informeerimatult diskussioonis osalemine on sama hea kui kohvipaksult abieluõnne või seapõrnalt ilma ennustamine. Alustuseks aitab, kui lugeda läbi valitsustevahelise kliimapaneeli (IPCC) raport maakera 1,5 kraadi võrra soojenemise kohta, elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu (IPBES) globaalne aruanne ja hiljuti Suurbritannias valminud nn Dasgupta aruanne. Faktiline põhi aitab kõrvale jätta aega raiskavad mõtteharjutused, mis arutlevad selle üle, kuidas kliimamuutusega tegelemine või meie Eesti looduse kaitsmine ei olevat justkui Eesti huvides. Kui loodusrikas, iseseisev Eesti on meile armas, peame omalt poolt tegema kõik, et ära hoida edasine „kliimaahju“ kütmine, loodusväärtuste kahjustamine ja kõige selle tagajärjel saabuvad plahvatusohtlikud ja ennustamatud geopoliitilised pöörded, kus väikeriigid esimesena suurte hammaste vahele jäävad. Meie huvi on rahulik, teadus- ja väärtuspõhine maailm, kus loodus ja inimesed on hoitud ning kliimamuutuste sünged väljavaated on ühiselt välditud. Vaatame avatud silmadega tegelikkusele otsa.