Salasuitsuruum 

Mart Kalvet, Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühingu LUNEST juhatuse liige  

Mart Kalvet

Piret Räni 

Gonsiori tänava algusse ERKI keldrisse 1997. aastal (vist – täpset daatumit ei mäleta enam keegi) asutatud internetikohvik-öölokaal Enter sai kiiresti teiseks koduks kirevale kambale alternatiivkultuuri kummardajatele. Sellest hämarast, hubasest muusika- ja kunstiurkast sai alguse, käis läbi või kasvas välja terve plejaad põnevaid peosarju („Beats From the Vault“, „Masinaruum“, „Vibe“, „Tune In“, „Relektro“) ja elektroonilise muusika DJsid (4-got-10, QBA, Ivõl, Out-Or, TOSHA, L-Eazy). Enteris oli alati ruumi vähe, aga rõõmu palju. Seal valitses salliv, omaksvõttev õhustik, kus iga siseneja hakkas end peagi tundma nagu salaseltsis. 

Salaseltsidel, teadagi, on oma salajased hierarhiad. Mitte igal külastajal polnud näiteks juurdepääsu võtmele, mis avas kardinaga varjatud plekkukse, mis omakorda avanes ERKI sepikoja esisesse varjulisse, enamasti inimtühja ja pimedasse koridorisoppi, mille mustaks võõbatud seinale oli keegi (ma ei tea siiamaani, kes ja miks – toonased tudengid tekitasid sageli spontaanseid taieseid, vahel ise loomingulist palangut järgmisel hommikul mäletamata) pimeduses helendava värviga kirjutanud mõistatusliku sõnumi „SÜNDMUSED SEISAVAD PAIGAL“.  

Et tungida seisvate sündmuste tunnelisse – seda backstage’iks nimetada olnuks alp ja suitsuruume toona ju polnudki – ning seal taimsete abivahendite toel sündmuste käivitamise rituaale läbi viia, pidi tundma baaripidajat või olema klubis artistina esinenud või hängima lootusrikkalt kaasas mõne vana olijaga.  

Hilisemas rokkmuusikuelus sain teada, et selliseid vahvaid salasoppe leidub igas alternatiivkultuuritemplis. Lihtne on fantaseerida, kuidas need moodustavad otsekui ülemaailmse salakäikude võrgustiku, kus kontrakultuuri revolutsionäärid hiilivad peavoolule vastu ja sellest mööda nagu krüptoproletaarlased Marietta Šaginjani ulmesopakas „Mess-mend“. Neisse sattudes tunnen alati, et need ongi minu kohad – peidupaigad selle maailma igava halluse eest, grotid, alkoovid ja pinutagused peatumiseks, mõtlemiseks, vennastumiseks, vaimsete akude laadimiseks. Neis olen ma kodus.