Sel reedel Sirbis

PIRET VOOLAID: Elusügise ja eakate kujutamine eesti vanasõnades ehk Vanasõnad kultuurigerontoloogia teenistuses
Kultuurigerontoloogia on viimastel aastakümnetel tõusnud üheks elavamaks ja sisukamaks akadeemilise analüüsi valdkonnaks. See vananemisteadus põimib humanitaar- ja sotsiaalteadused ja on keskendatud vanema ea väärtustele, tavadele, normidele ja moraaliideedele ning on mõjutanud arusaamu sellest, kuidas me vanemas eas õpime; vaidlustanud vanu stereotüüpe, kombineerides ja tuues kaasa uusi teooriaid ja uusi metoodikaid.

ALARI PURJU: Siseturu kaitsele pöördunud inflatsioonitõrje ja rohepööre
USA inflatsioonitõrje seadus on näide poliitikas kasutatavatest meetoditest, kus kaht valdkonda esile tuues võidakse taotleda mingit kolmandat eesmärki.
Järgneva käsitluse teemaks on 2022. aasta augustis Ameerika Ühendriikide Kongressi vastu võetud inflatsioonitõrje seadus (ingl Inflation Reduction Act, lühendatult IRA). Kõik kolm pealkirjas nimetatud probleemi on üliolulised. Samal ajal näivad need nõudvat valdkonnale iseloomulikke lahendusi. Inflatsioonitõrje peaks tegelema rahapakkumise ja kogunõudluse juhtimisega, rohepööre keskkonda saastavate tehnoloogiate asendamisega loodussõbralikega, siseturu kaitse meetmed on mitmesugused tariifsed ja mittetariifsed piirangud, millega riikidevahelisi kaubavoogusid suunatakse nii, et lastakse oma turule ühtede riikide tooteid ja tõrjutakse teisi.

HERKKO LABI, PEETER LAURITS: Varjatud suhete võrgustikud
Liikidevahelised interaktsioonid on miljoneid aastaid vanad ja kujunenud kogu evolutsioonilise aja jooksul, miljonid evolutsiooni aastad ongi olnud interaktsioonide evolutsioon.
Kuidas uurida nähtamatuid seoseid looduses ja tuua osagi sellest – mida me isegi ei tea, et me ei tea – teadmata teadmatusest päevavalgele?
Varjatud interaktsioone ja varivõrgustikke vaevad allergoloog-immunoloog dr Tiia-Linda Okas ja selle aasta Biotoopia konverentsi esinejad, taastamisökoloogia professor Aveliina Helm ning molekulaarse ökoloogia professor Maarja Öpik, vestlust juhtis Biotoopia kuraator, kunstnik Peeter Laurits.

RALF-MARKUS HEERO: Aprill, aprill!
Rahvusvahelise maastikuarhitektuuri kuu tähistamine Tartus tõi kokku elurikkuse eest seisjad, installatsioonid panid linnaruumi üle mõtlema ning selle loomises osalema.
Tänavune aprill on möödanik ning seega ka rahvusvaheline maastikuarhitektuuri kuu. Maastikuarhitektuuri kuu tähistamise eesmärk on tuua eriala rambivalgusesse ja näidata, kuidas maastikuarhitektuur on kõikjal ja kuidas meie elu mõjutab

Arhitektuuris on oluline usaldus. Merle Karro-Kalberg vestles noore arhitekti preemiaga pärjatud Aet Aderi, Mari Hundi, Kadri Klementi ja Karin Tõuguga
Tallinna Rävala puiestee projekteerijate majas on sündinud nii mõndagi. Ka arhitektuuribüroo b210 asutajad Aet Ader, Mari Hunt, Kadri Klementi ja Karin Tõugu panid oma koostööle aluse just selle majas, toas b210.

EERO EPNER: Eesti näitlejad Euroopas
Risto Kübar ja Sergo Vares on viimasel kümnel aastal mõjutanud Saksamaa ja Inglismaa teatripilti. Mida neil on olnud anda?
See artikkel on kirjutatud kultuuriloolistel põhjustel. Oleme ju otsustanud, et teatud sündmused tuleb talletada muuseumide spetsiaalsetesse fondidesse, nende toimumise faktid üles kirjutada ja asjaosalistelt tunnistused võtta. Oleme veendunud, et meie kultuuri väiksus asetab meile veel ühe kohustuse: pöörata erilist tähelepanu sellele, kui meie kunstnikke märgatakse välismaal.

LIIS RULL: Parandamatu kihk kõrgepingeliinil kõndida
Aprill algas efektse ekspositsiooniga, mis otsis rännakutes oma paiguti killustunud olemusele kinnitust, kuni jõudis pingest särisevaid elektriliine oma haardesse suruva kulminatsioonini.
Kuigi nii mõnedki kirkad aprillikuised kontserdielamused avanesid senitundmatul näol, olgu tegu täiesti värskelt valminud või kevade tuules uue palge saanud muusikaga, pakkusid samavõrra hargnevat mõtteainest ka juba varasemates tõlgendustes pikemat aega teisenenud teosed.

ENEKEN LAANES: Mälukultuurilisi mõtteid Smuuli juhtumist johtuvalt
Nõukogude-aegse bareljeefi saab ümber mõtestada lisatahvli abil. See võiks ühtlasi olla lähtepunkt laiemale arutelule eestlaste osaluse üle XX sajandi okupatsioonides.
Kuigi Juhan Smuuli bareljeefi küsimus jõudis 21. aprillil Eesti Kirjanike Liidu hääletusega lahenduseni või vähemalt vahepeatusse, ei ole Smuuli isiku ümber alanud vaidlused sugugi vaibunud. Muu hulgas võimaldab niinimetatud Smuuli juhtum mõtiskleda laiemalt nõukogude minevikuga tegelemise üle taasiseseisvunud Eestis. Alustuseks tuleks küsida, kuidas on võimalik, et küsimus, kas Smuuli bareljeef peaks seisma eesti kirjanduse esindushoone seinal või mitte, esitatakse 32 aastat pärast Nõukogude võimu lõppu Eestis.

ANDERS HÄRM: Piirialase sündroomiga piiririik
Patoloogiline nartsissist ei näe vigu ja eksimusi mitte ühe episoodina, vaid sümboolse korra kokkukukkumisena.
Smuuli bareljeefi ümber toimunud ühiskondlik-poliitilist lainetuses ei ole kerge jätta sellele diagnoosi panemata. Ja seekord ei jäta ka. Tõepoolest, olen seda hinnangut kaalunud juba pikemat aega. Vaadates Eesti ühiskonna arengut viimase kümne-viieteistkümne aasta jooksul, viitavad nähud pikemat aega sündroomile, mille vasteks on psühholoogias piirialane isiksushäire (ingl borderline syndrome). Selles mõttes on kaklus bareljeefi ümber sündroomi järjekordne sümptom.

STELLA MÕTTUS: Galeriikäik. Lima, karvad ja pisarad
Aprillis ei leidnud küll midagi nii põrutavat, mis oleks tõesti liigutanud, aga huvitavat ja uusi nimesidki jätkus.
Kultuuritöötaja paradoks on, et ta ei jõua kunagi ühelegi näitusele, mille korraldamise juures ta ise ei ole olnud. Võib-olla lahtioleku viimase päeva viimasel tunnil, aga seda ka heal juhul. Sellepärast oli huvitav ühe kuu jooksul külastada võimalikult palju näitusi: endalegi üllatuseks jõudsin kolmes linnas ja rohkem kui kümnel näitusel käia.

JOHANNES LÕHMUS: Apteeker Melchior. Viimne reliikvia
Kas Melchiori- filme ja „Viimset reliikviat“ on tõesti põhjust võrrelda nii, nagu seda on teha püütud?

MARTA BAŁAGA: Žanrifilmide stigma on surnud ja maha maetud
Festivalid nagu tänavu 18aastaseks saanud HÕFF mõjuvad tihti palavikulise unenäona. See, mida sa näed, ei peagi olema mõistetav, küll aga nauditav.

KADRI TAPERSON: Miks kirjanikud tänaval ei ole?
Minu lapsepõlves oli sõnal suur jõud. Neil oli selge tähendus ja tagajärg. „Ah, ta on üks keskmist sorti kultuurikiibitseja,“ ütles ema omaaegse muuseumidirektori kohta, kui ma varateismelisena kellegi kohta küsimuse esitasin; „Mis ma ikka luuletan, kui Viiding on olemas,“ lasi sõnaosav sõber kõrvad lonti, sest luuletajate latt oli tollal nii kõrgel.

Arvustamisel
Lina Nordquisti „Järgnen sulle“
Sami Lotila „Tallinna Terminaator. Olev Annuse lugu“
alternatiivroki festival „Aprillikivi“
Age Juurika klaveriõhtu Eesti Kontserdi sarjas „Rahmaninov 150“
klaveriduo Maila Laidna – Tiiu Sisask kontsert
EMTA doktorantide ja vilistlaste galakontsert
näitused: „Iidamast-aadamast. Heaks eluks vajalikud asjad“ ja Timo Tootsi „Luba kõik küpsised. Valik töid aastatest 2008–2023“
Tallinna Linnateatri „Ülestähendusi põranda alt“
Apple TV+ telesari „Teener“