Sel reedel Sirbis

JAN KAUS: Vormuvad võnkelud
Ole maalide vormiline filigraansus osutab universaalsele ihale kontrollida elu, nendel toimuv elementide võnkelu tähistab leppimist asjaoluga, et täielik kontroll on võimatu.
Kaido Ole näitus „MDF, metall, kumm ja värv“ Temnikova ja Kasela galeriis kuni 12. III.
Marten Esko kirjutab Kaido Ole näituse „MDF, metall, kumm ja värv“ tutvustuses, et Ole uutel piltidel figureerivad elemendid, olgu need siis realistlikumad või sürreaalsemad, „on omavahel mingisuguses reivlevas suhtes ning see suhe on just see, mida võiks siinsete maalide puhul pidada nende abstraktsuseks“. See on tabavalt öeldud: Ole maalide abstraktsus ei väljendu mitte ainult kujutatud objektides või objektidel, vaid ka (või lausa ennekõike) objektidevahelistes suhetes. Enamgi. Ole kujutab objektidevahelisi suhteid kui pooleliolevaid.

MIHKEL SOLVAK: Rein Taagepera 90. sünnipäeva ja valimiste valguses
Valimissüsteem mõjutab seda, kuidas erakonnad esindatud saavad, see mõjutab aga omakorda meie kõigi elu.
28. veebruaril sai 90aastaseks Rein Taagepera, kelle panus Eesti riigi ja ühiskonna arengusse tutvustamist ei vaja. Olgu siinkohal mainitud vaid aktiivsus väliseesti kogukonnas ja sealsete sidemete ja abi toomine iseseisvuse taastanud Eestisse, Tartu ülikooli sotsiaalteaduskonna loomine 1991. aastal, töö Põhiseaduse Assamblees aastatel 1991-1992, presidendiks kandideerimine 1992. aastal ning järjepidev osalemine Eesti poliitikas ning ühiskonna arengu vaatlemisel, kommenteerimisel ja suunamisel.

PRIIT-KALEV PARTS: Teaduse metafüüsilised loorid
SKT sisaldab seda, mis on halb ja ajalik, ning vaatab mööda heast, kestlikust ja isekorralduvast.
Lähenevad valimised on jälle päevakorda tõstnud teadusele 1% eraldamise sisemajanduse kogutoodangust ehk SKTst. Mõte on ahvatlev, nagu halvad mõtted ikka.
Kõik SKTga haakuv on parandamatult paha: sõidukilomeetrid, betoonikuupmeetrid, relvatarned, halduskulud, lahutusadvokaatide honorar, pikali puud, süsinikutalletusmasinad. SKT sisaldab seda, mis on halb ja ajalik ning vaatab mööda heast, kestlikust ja isekorralduvast: rahulolevad koduperenaised ja -mehed, päritud eluasemed ja elatusallikad, heanaaberlikud suhted, tavaõigus, õnnelikud abielud, püsti puud, elus mullad.

RAUL VEEDE: Mida peab tegema valija, kellele natsionaalsotsialism ei meeldi?
Pandeemia alguses, 2020. aastal, täheldasin, et toona järsku populaarseks muutunud Camus’ „Katku“ puhul toimib ootamatu pöördefekt. Kui tavaliselt kõneldakse katkust romaanis kui fašismi metafoorist, siis päris maailmas muutus fašism Camus’ katku metafooriks, mis isoleeris ja tappis, kuid moodustas ka bioloogilise haigusega õdusa poliitilise sümbioosi.

VERONIKA VALK-SISKA: Mida sa ootad?
Suudame kavandada täpselt nii hästi kaitstud ja head elukeskkonda, kui kaugele meie ulatub kujutlus- ja vastutusvõime ning mälu.
Ruumilahenduste muutmine on kulukas, mistõttu tuleb ette mõelda, kuidas kohaneda muutuvate vajadustega. Ukrainas toimuv sõda tõukab tagant, et elukeskkonna investeeringute puhul hakataks senisest palju tõsisemalt arvestama riigikaitse vajadustega. Samamoodi tuleb ka riigikaitses teha igal tasandil läbimõeldumaid ruumiotsuseid maatehingute, rajatiste-hoonete arendamise ja ka maastikupoliitika vallas (näiteks Nursipalu). Sõda Ukrainas on tõestanud, et tänapäeva sõjad ei ole ikka veel kolinud täielikult küberruumi, vaid neid peetakse endistviisi ka maastikul, füüsilises ruumis.

KAIA-KAIRE HUNT: Hirm on halb peremees. Nursipalu näitel
Ohverdada kedagi teist, ükskõik, kas see on siis kellegi elu või kodu, reputatsiooni või üldsuse nimel, on kahe teraga mõõk.
Valdur Mikita on rääkinud ümberpööratud kaardist ning meiegi võiksime tõsta Tallinnast kaugel Võrumaal asuva Nursipalu korra mõttes riigi pealinna või Lõuna-Eesti pealinna Tartu asemele. Avanev pilt teeb kõhedaks.

ART LEETE: Põlisrahvaste kasutamine sõjas
Millise jälje jätab sõda põlisrahvaste arvukusele, eluviisile ja toimetuleku väljavaadetele?
Kirjutan seda artiklit ajal, kui Vene naftafirma eest handi püha järve kaitsev šamaan Sergei Ketšimov, keda süüdistatakse Vene liiklusinspektorite elu ja tervise ohtu seadmises, ootab Siberis järjekordset kohtuistungit. Pakkusin eelmises loos välja, et sõda on hea aeg põlisrahvastega arvete õiendamiseks. Nüüd püüan visandada üldisema pildi selle kohta, kuidas käib Venemaa põlisrahvaste ja -vähemuste käsi sõja tingimustes.

LIINA JÄNES: Kultuuripärand relvakonflikti ja välispoliitika vahel
Jaanuari lõpus arvati Odessa ajalooline linnakeskus maailmapärandi nimekirja. See toimus poliitilise arutelu saatel: reljeefselt joonistus välja, kui lühikeseks jäävad kultuuripärandi ekspertide käed, kui välispoliitilised jõujooned kanduvad üle eriala-arutelusse.
Kõik lõppes küll nii, nagu Ukrainat toetavad riigid soovisid: vaatamata Venemaa aktiivsele vastuseisule sai Odessale rahvusvaheline kaitse peale, kuid hääletuse tulemus oli üsna napp.

Linnaga tegelev humanitaar Los Angelesest. Tauri Tuvikene intervjueeris UCLA arhitektuuri ja linnadisaini osakonna professorit Dana Cuffi

MEELIS OIDSALU: Vabariigi aastapäeva kontsertlavastus on oma aja ära elanud
Ühe peo asemel saagu sada ja kümne asemel kõlagu vabariigi sünnipäeval tuhande Eesti autori looming.
Vabariigi aastapäeva kontsertlavastus 24. veebruaril Estonia teatris.
Seekordse vabariigi aastapäeva kontsertlavastuse autor Renate Keerd on varemgi tseremoniaalse teatrilaadiga kokku puutunud: mäletatavasti usaldati talle Eesti Euroopa eesistumise avalavastus, mida käisid Kultuurikatlas kaemas riigipead üle kogu Euroopa Liidu. Toona rokkis laval Metsatöll ja eeslaval esitas Keerdi trupp Kompanii Nii üsna rahvaliku koega, aga avangardistlikus nihkes koomilisi sketše. Toonase lavastuse kohta võib öelda, et see üllatas kohaletulnud eliiti niivõrd, et pärast arutati ka Eesti kõrgemate ametnike seas, kas see on ikka väärikas, kui kontserdisaali laest matsatab järsku lavale hunnik märgi sügislehti.

Eesti teatri auhindade nominendid 2022. aasta loomingu või pikaajalise silmapaistva töö eest

TAUNO VAHTER: Kas sa „Džuudokvääre“ oled lugenud?
Praeguses tsensuurilaines on kokku saanud suured erafirmad, raha ning kultuuriradikaalid, kes muudavad originaalteksti omal initsiatiivil.
Roald Dahli lasteraamatute sisu muutmise skandaal on taas tekitanud suurema arutelu teemal, kes, miks ja millise õigusega võib muuta autori algteksti. Õhus lendavad tsensuurisüüdistused, tekstiversioone võrreldakse lausehaaval ning asjasse segatud üritavad end kuidagi kaitsta, kuid keegi ei tundu olukorra üle olevat väga õnnelik. Millest niisugune lärm?

Novelliauhind 2023

JOHANNA JOLEN KUZMENKO: Galeriikäik. Veebruarikuu kunstisaak
Veebruar oli kunsti tihedalt täis: kõige rohkem oli grupinäitusi, kuid pahatihti ei tekkinud neis ei dialoogi ega ka selget vastandamist.
Veendusin omal nahal, et Eesti kunstis toimub tohutult palju. Vaatamata sellele, et jõudsin käia vaid Tallinna ja Pärnu näitustel, on ikka tunne, et kuu jooksul sai nähtud uskumatu kogus näitusi ja teisi publikuüritusi. Veebruarikuu kinnitas, et üks kunstihuviline ei ole võimeline kõike toimuvat vaatama ja kogema.

ÄLI-ANN KLOOREN: Veebruar. Milline on tuleviku muusik?
Üks võimalus nooremat publikut saali tuua on uuema ja noortele lähedasema helikeelega muusika kavva võtmine, milleks sobib suurepäraselt Ameerika minimalistide muusika.
Klassikalise muusika kadumisest on räägitud juba pikalt, kuid tegemist on siiski visa nähtusega: kontserdid toimuvad, oma ala tipud toovad saalid publikut täis. Ja kuigi kuulajate keskmine vanus tundub küll nihkuvat järjest kõrgemale – nii meil kui ka mujal –, ei ole selles ju iseenesest midagi halba. Eri vanuserühmad kuulavadki erisugust muusikat. Murepilved on aga tuleviku kohal.

JANEK KRAAVI: Post-sõnastik – LX. Naftakirjandus (petrofiction)
Naftakriitika eesmärk on „leida naftat“ kultuuritekstidest, kus see on tumm või sõnatu, kohe tajumiseks korraga liiga lähedal või liiga kaugel.
Inimese ja keskkonna suhe on nüüdisaegse kunstiteose maailmasuse mõõde, spetsiifiline tekstuaalne tasand, mis eksisteerib teose poliitilise alltekstina, kuid järjest enam argipäeva kujundava teadlikkusena. Seda mõõdet väljendavad muuhulgas filmid, kirjandus ja kunst, mille dominant on energiaressursside ja tänapäeva elulaadi suhe.

MARGUS OTT: Argidialektika XV. Korruptsioon ja fanatism
Praegune süsteem on korrumpeerunud. See on talumatu ja seda tuleb puhastada. Tuleb juhinduda õigetest ideedest ja neid tarmukalt ellu viia. Niimoodi saavutame puhtama, selgema, õigema ühiskonna. Kui õige idee fanaatikud võimule saavad, siis nad eelistavad neid, kes viivad ellu õiget ideed, või kes vähemasti suusõnal õiget ideed toetavad. See tähendab, et korruptsioon muutub mitu korda rängemaks kui enne.

Arvustamisel
Annie Ernaux’ „Koht“
kontsert „Kontsertmeistrid. Andres Kaljuste“
Erki Pärnoja ja Kaupo Kikka audiovisuaalteose „Jäljed“ esiettekanne
öökontsert „Puudutus“
näitus „Tagasitulek. Jakov Rubinšteini kunstikogu“
Eesti Noorsooteatri „Plekktrumm“
Berliini filmifestival
mängufilm „Fabelmanid“