Tartu Kunstimuuseumi vastulause Krista Piirimäe artiklile

JOANNA HOFFMANN

Seoses Krista Piirimäe artikliga* selgitan Tartu Kunstimuuseumi direktorina mõningaid seal tõstatatud küsimusi.

Tartu Kunstimuuseumi programm on mitmekesine, publiku ette tuuakse nii klassikalise kunsti kui ka nüüdis­autorite loomingut. Kunstnikud tegelevad aktuaalsete teemadega, mille seas on soolise ja seksuaalse identiteedi küsimused ning kehalised kogemused laiemalt. Muuseumi haridusprogramm on koostatud noorte külastajate vanust arvestades ning pole ühtegi põhjust, miks kooliõpilased muuseumisse tulema ei peaks. Kui laps satub koos vanemaga näitusele, kus käsitletakse keerulisi teemasid, on vanemal võimalik teha valik, kas vältida teost või kasutada võimalust kunsti abil arutleda tekkinud küsimuste üle.

Muuseumid ja galeriid tõepoolest näevad vaeva, et näitused oleksid atraktiivselt kujundatud, sest miljöö on meeleolu ja külastajakogemuse loomisel tähtis. Tartu Kunstimuuseumi näituste kujundused on enamasti baastasemel – igal juhul teeme värviparandusi, kui eelmise näituse järel on seina tekkinud augud. Mõnikord värvime seina mõnd huvitavat tooni, samuti ehitame ning eemaldame lisaseinu vastavalt vajadusele. Ei ole häbiasi, kui näitused näevad professionaalsed välja – vastupidi. Pigem näeksin probleemi selles, kui muuseum ei suuda püsida tasemel ega paku külastajatele oodatud elamust. Samuti on meil hea meel, kui on võimalik mõne projekti raames pakkuda inspireerivat tööd ja väljundit siinsetele sisearhitektidele ning näitusekujundajatele.

Meie võimalused näituseid korraldada ja kujundada lähtuvad meie eelarvest, mis ei ole kuigi suur. Püüame võimalikult palju ära teha nende ressurssidega, mis on meile kättesaadavad. Varem toetas Tartmusi näitusetegevust kultuurkapital, nüüd on selleks vajalikud vahendid meie põhieelarves riigi poolt enam-vähem olemas. Tänavu paneb Tartmusi projektidele õla alla ka Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024, mille teenistuses on sel aastal kõik meie näitused.

Krista Piirimäe tõi muu hulgas välja, et projektiruumis toimuva Barbora Kleinhamplova videonäitust „Vastupandamatu“ pani üles neliteist inimest kümme päeva. Ma ei oska öelda, kust need arvud on võetud. Arvestades, et tegu on 30ruutmeetrise galeriiga, ei ole sellised arvud realistlikud. Näitust pani üles kaks-kolm inimest ning aega võttis see umbes kaks tööpäeva.

* Krista Piirimäe, Kujutlusvõime mitmekesine aas. – Sirp 26. I 2024.

Loe ka intervjuud Rael Arteliga