2010-36 (3315) / Väljaanded / Arhiiv — Sirp

Tellimine

Sirp/2010-36 (3315)

30 09.10
Teade

Kirjandus Lauri Sommer

Augustis suri ootamatult hea sõber. Sa ei viitsi seda juttu vist kuulata ja mul pole õige sest Sulle pikalt rääkida (ta ise ei tahaks), aga …
30 09.10
Klaverireis Euroopa südamesse

Muusika Alo Põldmäe

Loomulikult ei saa nii suures riigis kui Saksamaa luua kõiki oma maa klavereid haaravat muuseumi – seal on tegutsenud ju üle 1000 klaveritööstuse. Rõhuasetust omamaisele …
30 09.10
PEALELEND: Timo Steiner, Tallinna muusikakeskkooli direktor

Muusika T. M.

Aga preemiapidu ei koosne ainult laureaatidest – muusikapäeval peab kõlama ka muusika. Oma panuse kirevasse programmi on teiste hulgas andnud E ri Klas, Rein Rannap, …
30 09.10
Värske kava meisterlik esitus

Muusika Tiiu Levald

Kava oli mahukas ja põnev: alustati ja lõpetati Heitor Villa-Lobosi teostega, Pärdi eelnimetatud helindile järgnesid Carl Vine’i „Inner world” soolotšellole ja makilindile (M. Järvi) ning …
30 09.10
Energiat ja armastust

Muusika Leelo Kõlar

Dirigendil ja orkestril oli võimu luua lummav kõrvujääv kujund. Meie kontserdipubliku osasaamine Rautavaara loomingust on olnud nullilähedane – hea, kui lähemal ajal saaks selle huvitava …
30 09.10
Olku, oma žanri parim

Muusika Evi Arujärv

Olav Ehala žanriks on laul. Enamik neist on pärit mõnest muusikalist, näidendist või filmist. Kõik laulud on eestikeelsed, teksti autorite hulgas sellised nimed nagu Leelo …
30 09.10
Põhjamaine džässikontsentraat

Muusika Kaur Garšnek

Loomulikult mängiski Young enamasti akordsaadet ja hoidis meetrumit, esiplaanil aga uhkeldas Hofseth oma kuulamapanevas virtuoossuses ning vaheldus tööjaotuses sai tulla vaid muusikaliste elementide vähenemise arvelt. …
30 09.10
Sünergia ei hüüa tulles

Kirjandus Berit Kaschan

Lihtne ja inimlik Kuigi mina Jaan Pehki isiklikult ei tunne, ei suuda ma kuidagi läbivalt rääkida härra Pehkist ja isegi mitte Jaan Pehkist või Pehkist. …
30 09.10
Sirp enne ja nüüd

Sotsiaalia Marju Lauristin, Peeter Vihalemm

Joonis 1 Igasugune avaliku poliitilise arutelu võimalus puudus, kuid kultuuriväljaannete parteilise tsensuuri mõningane pehmenemine 1950. aastate …
30 09.10
Valgest marmorist Marie Under

Kunst Juta Kivimäe

Aarne Maripuu tegi ettepaneku püstitada Kärdlasse Marie Underi büst. Tõin marmori salakaubana. Idee oli tol ajal provokatiivne: Marie Under oli ju taunitud pagulane! Mingil põhjusel …
30 09.10
Lühiajaline. Suuremõõtmeline

Kunst Indrek Grigor

Materjalile orienteerituse asemel keskenduti sümpoosionil vormile, kuid ökonoomsuse mõttes kasutasid kõik kunstnikud puitu, vahtpolüstürooli ja makrofleksi. „Lühikese ajaga suured teosed lühikeseks ajaks,” põhjendas kuraator Jevgeni Zolotko …
30 09.10
Nunnu nulli, nuut põhja

Kunst Kiwa

Eestis ei ole kunstivälja iseloomustamisel scene’i mõistet eriti kasutatud, iseäranis värskelt mõjub see Tartu puhul. Scene tähendab eelkõige isetekkelisust, altpoolt tulevat aktivismi, olemuselt heterogeense seltskonna …

1
2
»

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk

Hea laps

Keel ja kirjandus

Akadeemia

Kunstel

Muusika

Õpetajate leht

Täheke

TeaterMuusikaKino

Vikerkaar

Looming

Müürileht

Tellimine