Maarja Merivoo-Parro

Maarja Merivoo Parro

Rasmus Merivoo

Maarja Merivoo-Parro

on Raadio 2 tegevtoimetaja, Läti Raadio saatejuht, Tallinna ülikooli nooremteadur ja Baltic Heritage Networki juhatuse liige.

Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?

Lapsepõlvest on eredalt meeles „Kahvli“ saatelõik, milles Kiur Aarma käis lennujaama vipiruumis Läti presidenti Vaira Vīķe-Freibergat intervjueerimas ja päris avameelselt, miks eestlased Lätist midagi ei tea. Kui mu mälu mind ei peta, arvas president, et see, et Kiur Aarma midagi Läti kohta ei tea, on Kiur Aarma probleem.

Mulle tundus toona ja tundub nüüdki, et see on tegelikult ikka meie kõigi probleem. Kui kuuevarbaliste naljad ja saldējums välja jätta, jäävad arutelusõelale ainult alkoralli ja IKEA ning ehk ka „Positivuse“ festivali hääbumine. Kui aga üritada muudel kultuurielu teemadel juttu teha, siis on käärid kiired tekkima.

Nii on ka isehakanud letofiilide puhul, kelle ridadesse kuulun. Meil kõigil on oma leivanumbrid – kes mõikab luulet, kes teatrit. Minu pärisosaks on saanud Maarjamaa melomaanidele Nõukogude Läti avangardi ja välisläti underground’i tutvustamine, mis õnneks enamasti entusiastlikult vastu võetakse. Kõik toimub aga paraku teatava teisestamise (othering) ja eksootikaihaluse vaimus. See võib siirast suhestumist takistada.

Ma ei tea, kas see on kivi senise kultuuripoliitika kapsaaeda või väetis edaspidiseks, aga ma arvan, et me kõik võiksime ja peaksime Lätist rohkem teadma. Oma kogemusest tean, et meie pole lätlastele kaugeltki nii eksootilised ja tundmatud kui nemad meile. Ma ei väsi kordamast, et kui Baltimaad on burger, siis Eesti ja Leedu on kõigest kaks kannikat ja Läti-kotlet on see, mis meid õigupoolest defineerib.