Müüriga piiratud ääremaa 

Kaarel Tarand, peatoimetaja 

Kaarel Tarand

Piia Ruber

Sel aastal jõuavad paljud hulkuma läinud asjad ja inimesed oma kohale tagasi, ent kui sirget või käänulist teed mööda, on veel vara öelda. Mõni peab lihtsalt jalad selga võtma ja minema, mõni kojupääsu eest võitlema. Samamoodi olid lood siinses veerus ülemöödunud aastal vabaduse ja mullu kohanemisega. Ühe armastuse juurde viib mitmeid teid, rahulikke ja võitluslikke. 

Kõigepealt peab see oma koht üldse olemas olema. Selline, kuhu tahaks kõige meelsamini minna ja kus olla. Seal võib ju ka kurvastada selle üle, et koht ei ole enam selline nagu muiste, või rõõmustada, kui leiab märke mõne kroonilise puuduse ravist või heast plaanist hädade kõrvaldamiseks. 

Minu koht on Tallinna kesklinn, see keskaegse müüriga piiratud maalapp, mida müüritagused eeslinlased ja kaugemad võõrad vanalinnaks nimetavad. Siia olen ma sündinud, siin ma töötan ja episoodiliselt elan. Siin on minu lõhnad, maitsed, hääled ja silmailu. 

Aga kuigi minu koht lebab otse kõigi võimude nina all ning näeb pandeemia lõpu järel taas välja rikas ja rahvarohke, on sellest saanud rusutud ääremaa. Umbes nagu laudteega raba, milliseid leidub igas maakonnas ja mida tallavad miljonid võõrad saapad, aga kus lootus kohtuda ja suhelda raba põliselanikega on nullilähedane. Jaan Kross küll tuli tagasi, aga monumendi kujul, nii et rääkida temaga ei saa. Teretan, kuid ta ei vasta. 

Kui ma sündisin, elas vanalinnas umbes 15 000 inimest, nüüd aga vaid kümnendik sellest. Eestis ei ole teist kohta, mis oleks poolsajandiga kaotanud 90% rahvastikust. Ei ole seda Setus ega Saares, et iga kohaliku õuel tegutseb päevast päeva kümme turisti. Omasid, kellega tänaval trehvata, minna kohvikusse maast ja ilmast rääkima ning olla lihtsalt koos kenad inimesed, ei leia tikutulegagi. Minu koha puhul aga ei rakendu ükski ääremaapoliitika. Keegi ehk kunagi siia elama tuleb. Mina ootan. 

Loodetavasti on Sirbi autoritel, kes tänavuse rubriigi sisustavad, oma kohaga paremini läinud. Aasta jooksul saame teada.