Eestikeelne ülikool tähistab 1. detsembril sajandat aastapäeva

1919. aasta 1. detsembril toimus Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli avaaktus ning tegevust alustas eestikeelne, ennekõike eestlastest üliõpilastele mõeldud ja Eesti ühiskonda teeniv ülikool. Sada aastat hiljem, 1. detsembril 2019 promoveeritakse aastapäeva aktusel 138 uut doktorit ja neli audoktorit ning antakse üle Rahvusmõtte auhind ja väliseesti külalisprofessori stipendium.

Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser tõdes, et omakeelse ülikooli avamine kõigest sada aastat pärast pärisorjuse kaotamist on meie väikese rahva jaoks enneolematu saavutus. „See, et eestikeelne universitas on sada aastat hiljem mitte ainult alles, vaid maailma tippude seas, näitab eestlaste usku haridusse ja teadusse. Kuid me ei tähista praegu kaugeltki kohalejõudmist, sest nüüd tuleb ülikoolil olla arukas ja vastutustundlik teenäitaja Eestit ja kogu maailma puudutavate probleemidega toimetulemisel,“ ütles Asser.

Rahvusülikooli ametlik sünnipäev pühapäeval, 1. detsembril on pärast tihedat avalikke üritusi täis laupäeva vaiksem ja rahulikum. Kell 10 hommikul toimub Tartu Jaani kirikus aastapäeva jumalateenistus, kus õnnistatakse sisse ka Tartu Ülikooli uus Eesti lipp, mille kinkis ülikoolile Eesti Lipu Selts.

Kell 12 algab ülikooli aulas traditsiooniline aastapäevaaktus, mis on pühendatud eelkõige ülikooli õppejõududele ja doktoritele. Pärast tavapärast akadeemilist loengut antakse diplomid üle 138 uuele doktorile ning promoveeritakse neli audoktorit. Ülikoolile tulevad külla ka eelmistel aastatel nimetatud audoktorid ja auliikmed näiteks Soomest, Rootsist, Saksamaalt ja USA-st ning kolleegid partnerülikoolidest.

Aktusel antakse üle Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhind ja väliseesti külalisprofessori stipendium.

Sada aastat tagasi peetud aktuse sümboolse meenutusena loetakse ette Gustav Suitsu 1. detsembriks 1919 kirjutatud pühendusluuletus „Õnnesoov. Eesti ülikooli piduliku avamise puhul“. Aula toolide paigutus on samasugune nagu saja aasta tagusel avaaktusel.

Rahvusülikooli sajandaks aastapäevaks ennistati aulas oleva mälestusskulptuuri juurde kuulunud algupärane pronksivalus tekst „Vabadussõjas 1918–1920 langenud üliõpilastele“. 1939. aastal eestikeelse ülikooli 20. aastapäeval avatud mälestusmärgi võttis nõukogude võim kümmekond aastat hiljem maha. Okupatsiooniaja üle elanud skulptuurigrupp paigutati aulasse algsele kohale tagasi Eesti iseseisvuse taastamise järel rahvusülikooli 75. aastapäevaks. Nüüd on mälestusmärk taastatud tervikuna.

Aktusel osalemine on kutsetega. Aktuse ülekannet saab jälgida UTTV vahendusel.

Eesti Vabariigi Tartu Ülikool sündis koos Eesti riigiga. Esimese maailmasõja lõpu järel andis Saksa sõjavägi ülikooli üle Eesti valitsuse esindajale Peeter Põllule. Ülikooli ametlikuks keeleks tunnistati eesti keel ja pärast ettevalmistusi alustas 6. oktoobril 1919 õppetööd 351 üliõpilast, kellest 305 olid eestlased. Praegu õpib Tartu Ülikoolis umbes 13 400 üliõpilast, kellest 1660 on välisüliõpilased.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht