Minister teeb vägisi muuseumireformi

Sirp

Eile saatsid Eesti maakonnamuuseumide juhid valitsusele, kultuuriministrile ja avalikkusele veelkordse pöördumise, milles üksmeelselt selgitavad, miks maakonnamuuseumide liitmine ministeeriumi kava järgi võimatu on, ja miks nad uue muuseumi põhimääruse projekti kooskõlastada ei saa. Sirp avaldab pöördumise teksti, et avalikkusel oleks võimalik muuseumide ümberkorralduse nüanssidega täielikult kursis olla. Hoolimata vastuoludest reformikava koostamisel otsustas kultuuriministeerium muuseumijuhtide pöördumist eirates saata muuseumireformi kava riigiasutuste vahelisele kooskõlastusringile. Ministeeriumi eelnõu koos lisadega on leitav aadressilt http://eoigus.just.ee/?act=10&subact=1&ESILEHT_W=281257  

*

EV Kultuuriministeerium                                      Meie 02. 02. 2010, 8/1- 4

Käesolevaga saadan maakondades asuvate, nn. ühendmuuseumi loomise kavaga    ümber korraldatavate riigimuuseumide (v.a. Iisaku Muuseum) juhtide ühiseid, läbi arutatud ja kooskõlastatud seisukohti väljendava vastuse kavandatava ühendmuuseumi põhimääruse, aga ka reformiprotsessi kohta üldiselt.

Lugupidamisega
Siiri Toomik
Dr.Fr.R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi direktor

*

EV Kultuuriministeerium                                                                                         

INFORMATIIVSENA
1. Eesti Vabariigi peaministrile;
2. Eesti Vabariigi Valitsusele
3. Riigikogu õiguskomisjonile
4. Erakondade Riigikogu fraktsioonidele
5. Maavanematele
6. Omavalitsusliitudele

Ühendmuuseumi põhimääruse projekti  § 11 nimetatud muuseumide direktorite (v.a.  Iisaku Muuseum) ühistel, läbi arutatud seisukohtadel põhinev ja kooskõlastatud

VASTUS
KULTUURIMINISTEERIUMI POOLT LÄBIVIIDAVA MUUSEUMIREFORMI JA SELLE KÄIGUS ESITATUD ÜHENDMUUSEUMI PÕHIMÄÄRUSE PROJEKTI KOHTA

27.01.2010. a. saatis Kultuuriministeerium (edaspidi KM) maakonnamuuseumide direktoritele KM-i määruse projekti, mis sisaldab KM-i poolt välja töötatud nn. Ühendmuuseumi põhimäärust. KM ootab muuseumide direktoritelt parandusettepanekuid kuni 02.02.2010.  Eesmärgiks on KM-i ja ministri määruste, Vabariigi Valitsuse määruste ja Riigikogule esitatava Muuseumiseaduse muutmise ettepanekute kaudu viia Eesti Vabariigis läbi muuseumireform Ühendmuuseumi moodustamise kaudu.

Eelnevalt 15.09.2009. a. KM-i määrusega nr. 283 moodustatud (hiljem muudetud koosseisuga) muuseumide direktoritest jt. ekspertidest ja ametnikest koosnenud Ühendmuuseumi (toona tingnimega Liitmuuseum) asutamise ekspertkomisjonil puudusid võimalused kavandatava reformi kohta  arvestatavate arvamuste avaldamiseks KM-le, seda järgmistel põhjustel.

I KM ei esitanud ekspertkomisjonile Ühendmuusemi hallata määratavate muuseumide eelneva tegevuse kohta:
1.   tegevustulemite analüüsi – seda ei eelarve ja omatulu kasutamise, kogude ega kaadri osas, samuti tegevuse efektiivsuse ega tulemuslikkuse kohta; ei analüüsitud ka mingeid muid näitajaid;
2.    koondatuna seniste tegevuste vajakajäämiste analüüsi muuseumide põhimäärustega määratud põhiülesannete täitmisel viimastel aastatel;
3.   koondatuna seni tõstatatud probleeme põhimäärustega määratud põhiülesannete täitmisel viimastel aastatel.
Eeltoodu põhjal on avaldajatel alust väita, et KM ei viinud läbi reformi läbiviimiseks vajalikku eelnevat andmete kogumist, ei teinud selle põhjal hädavajalikke analüüse ega reformiks vajalikke järeldusi tegelikku olukorda analüüsides. Seetõttu ei ole avaldajatele käesoleva ajani esitatud  reformi analüütilisi põhjendusi.

II KM ei esitanud ekspertkomisjonile:
4.   piisava põhjalikkusega kavandatava reformi eesmärki;
5.  kavandatava reformi riskianalüüsi, reformiga kaasnevate eelarveliste muutuste kava, planeeritava kaadri suurust, struktuuri ja kaadri kvalifikatsioonile esitatavaid nõudeid.

III  KM ei korraldanud ekspertkomisjoni tööd sellise reformi läbiviimiseks tavakohaselt vajalikku töömahtu arvestades: komisjon käis kolmel korral koos ilma vajalikku ettevalmistavat teavet, üldistusi ja asjakohaseid materjale omamata – seega vaid koordineerimata, põhjendamata arvamusi avaldamas.

Selle tulemusena ei saanud ekspertkomisjon täita KM-i poolt määratud  eesmärki. 

Tutvunud Ühendmuuseumi põhimääruse projektiga, avaldavad allakirjutanud järgmisi seisukohti:

1. Ministri poolt kinnitada kavandatud Ühendmuuseumi põhimäärus eeldab uue KM-i poolt hallatava riigiasutuse asutamist ja seniste, põhimääruse projekti § 11 lg. 1 punktides 1–15 nimetatud muuseumide tegevuse lõpetamist riigiasutustena, nende muutmist struktuuriüksusteks ning nende kõrvale uue struktuuriüksuse, kompetentsikeskuse loomist Ühendmuuseumi üldosakonnana, mis ei vasta oma positsioonilt struktuuris muuseumijuhtide poolt esitatud Kompetentsikeskuse ideele.

Uue Ühendmuuseumi põhiülesandeks oleks maakondades asuvate struktuuriüksuste (edaspidi Muuseum) kaudu hõlmata oma tegevuses Eestimaa eri piirkondade ja kogukondade sotsiaalseid, kultuuriajaloolisi ja pärimuskultuuri aspekte, uurides, kogudes, säilitades, vahendades, tutvustades ja tehes avalikkusele kättesaadavaks ajalooline ja kaasaegne kultuuri- ning looduspärand ja sellega seotud ainelise ja vaimse kultuuri ning kultuurilooliste isikutega seotud materjal.
 
Peale põhiülesannete on põhimäärusega Ühendmuuseumi tegevusvaldkondi mitmeti laiendatud. Näiteks on Ühendmuuseumil õigus korraldada seni Muuseumide kompetentsi mittekuulunut: teha arheoloogilisi välitöid, ehitusuuringuid ja ekspertiise ning konserveerida mälestisi muinsuskaitseseaduses ettenähtud korras. Peale selle palju muud, milleks vajadused, õigused ja vastavat kvalifikatsiooni omavad spetsialistid  käesoleval ajal riigiasutustena tegutsevatel  muuseumidel puuduvad.

2. KM-i poolt esitatud Ühendmuuseumi projektist nähtuvalt on ministeerium kavandanud muuseumireformi läbi viies muuta riigiasutuste struktuuri, luues sh. uue riigiasutuse ja selle struktuuriüksused, jättes senised riigiasutused toimima samade põhiülesannetega struktuuriüksustena. Muuseumide seni kehtivatest põhimäärustest lähtuvalt samu põhiülesandeid silmas pidades muuseumidest struktuuriüksusi luues on reformi sisuline eesmärk saavutada seniste riigiasutuste – muuseumide – põhiülesannete täitmisena sama tegevustulem uue moodustava juhtorgani – Ühendmuuseumi – ja selle hallatava struktuuriüksuse kompetentsikeskuse/üldosakonna tegevuse kaudu. Seda aga põhimäärusest nähtuvalt  senisest märksa suuremate kuludega, mis tulenevad täiendavate  ametikohtade loomisest: peadirektor (§ 5), arendus- ja turundusdirektor (§ 9), kogude- ja teadusdirektor (§ 10). Vaieldamatult lisandub neid ametikohti teenindav kaader. Peale selle lisanduvad loodava struktuuriüksuse, kompetentsikeskuse/üldosakonna töötajate ametikohad, kelle täita on § 11 lg. 1 p. 16 kohaselt ühe struktuuriüksuse põhiülesannetena muuhulgas teiste struktuuriüksuste – Muuseumide – toetamine järgmistes valdkondades: infotehnoloogia, raamatupidamine, finantsjuhtimine, teadus-, kogumis- ja säilitustöö, personalitöö ja koolitused ning asjaajamine. Ei saa jätta tähelepanuta ka nii uue loodava riigiasutuse kui ka uue struktuuriüksuse ülalpidamiskulusid ruumidele, tehnilistele ja kommunikatsioonivahenditele, transpordile, bürootarvetele jms.

Avaldajatel ei ole teada, millises mahus kulutusi on KM Ühendmuuseumi  funktsioneerimiseks iga-aastasena planeerinud, kuid on alust arvata, et kuna struktuuriüksustena tegutsevate Muuseumide täita olevad põhiülesanded jäävad samaks, millised on praegu, on täiendavad kulud, arvestades põhimääruses Ühendmuuseumile määratud ülesandeid, märkimisväärsed ja ületavad avaldajate visiooni kohaselt 5 miljoni piiri aastas. Avaldajate arvates on märgitud summa kasutamine Eesti Vabariigis muuseumidele püstitatud ülesannete täitmisel Eesti kultuuripärandi säilitamise eesmärgil muul viisil, kui uue administratiivüksuse loomine ja selles administreerimisega tegelevate ametiisikute ülalpidamine,  tunduvalt otstarbekam ja mõistlikum, pidades silmas Eesti riigi kui terviku  huvisid.  

3. Avaldajad on jätkuvalt seisukohal, et kultuuripärandiga seonduv peab nii majandustegevuse, järelevalve, kontrolli kui ka suunamise osas seisma võimalikult lähedal Eesti riigile, poliitilisele vastutusele, mistõttu on igati otstarbekas  ja mõistlik muuseumide vahetu allumine KM-le ja ministrile, kes on rahva ees vastutav muuseumikultuuri ja kultuuripärandi säilimise ja arendamise alal valitseva olukorra eest. Kui riigiasutusena rakendub Ühendmuuseum, on riigi kultuuripärandiga toimetavate muuseumide  vastutus  ja kontroll astmestatud ning hajutatud. Ühele isikule, Ühendmuuseumi peadirektorile ainuisikuliselt, kel puudub poliitiline vastutus, on põhimäärusega antud liiga suured volitused vastutada ja korraldada kogu Eesti territooriumil paiknevate  põhimääruse § 11-s nimetatud muuseumide tegevust. Puudub ka Ühendmuuseumi peadirektori  tegevusriski hajutatus museaalide omanduse haldamisel – kõik museaalid on ühe riigiasutuse hallata.

4. Avaldajad on taas kaalunud KM-le eelnevalt tehtud ettepanekut – muuseumireformi käigus riigiasutuse – Kompetentsikeskuse – asutamist (mitte struktuuriüksusena), mille põhiülesandeks oleks kõigi Eesti muuseumide töötajate koolitamise korraldamine, infotehnoloogia arendamine, EV-i muuseumide infotehnoloogia arendamine, tegevuse analüüs, eesrindlike kogemuste üldistamine, kommunikatsiooni arendamine ja muuseumitöötajate informeerimine EL-I teiste riikide muuseumitöö kogemustest ja kultuuripärandi kaitset käsitletavatest rahvusvahelistest lepingutest, seadusandlusest, kaadritööalane  juriidiline nõustamine jms.

5. Avaldajad peavad KM-i poolt esitatud nõuet teha mõne päeva jooksul, omamata eelnevaid reformiks vajalikke üldistusi, parandusettepanekud Ühendmuuseumi põhimääruse projekti põhjendamatuks kiirustamiseks ja kinnitavad, et ülesanne ei ole avaldajate poolt tulemuslikult täidetav samadel põhjustel, mis on nimetatud käesolevas vastuses KM-i poolt 15.09.2009 määratud Ühendmuuseumi ekspertkomisjoni töö tulemusteta jäämise põhjustena (punktides I, II ja III). Avaldajad ei toeta KM seisukohta, mille kohaselt põhimäärus on kindlaksmääratud struktuuri järgi koostatud formaalne raamdokument, vaid peavad põhimäärust oluliseks dokumendiks kavandatava Ühendmuuseumi edasise tegevuse seisukohast. Avaldajad on oma tegevuses vastuvõetud ametikohustuste tõttu olnud pikaajaliselt vastutavad oma kogukonna ja Eesti riigi ees Eesti riigi kultuuriajalooliste ja pärimuskultuuri väärtuste säilimise, rikastamise ja kättesaadavuse eest, mistõttu nende arusaamad ja maailmavaade ei võimalda Eesti kultuuripärandiga tegelemist eelnevaid asjaolusid teadmata, tagajärgi eeldamata või negatiivseid tagajärgi eeldades. Ühendmuuseumi põhimääruse vastuvõtmisel KM-i poolt on tegemist ettevalmistamatuse märke kandva ja kiirustava muuseumireformi läbiviimisega. 

Kiirustamise märgid ilmnevad selles, et  Põhimääruse projekt  sisaldab mitmeid vasturääkivusi ja ebatäpsusi terminoloogias. Näited: 1) § 3 lg 2 p 2 – „säilitab arvelevõetud museaale…”. Muuseumiseaduses defineerituna on museaal muuseumis arvelevõetud kultuuriväärtusega asi; 2) § 4 lg 1 –  „muuseumikogudesse kuuluvate museaalide arvelevõtmine ja säilitamine toimub Muuseumides muuseumiseaduse alusel peadirektori kehtestatud eeskirjades ettenähtud korras”.  Kogudesse kuuluvaid museaale ei saa enam arvele võtta, kuna nad on juba arvele võetud. Jne.   

6. Eelmärgitu ei tähenda, et avaldajad on muuseumireformi läbiviimise vastu ja neil puudub soov osaleda ja avaldada arvamusi ning teha KM-le ettepanekuid muuseumireformi läbiviimisel Eesti Vabariigis.  Avaldajad on seisukohal, et  Eesti Vabariigis on  muuseumireform vajalik.  Aga mitte viisil, kus reformimiseks puudub eelnev analüüs ja kõige hädavajalikumgi eelnev töö, kaalutletus, põhjendatus ja arvestamine asjaoluga, et reformitakse Eesti riigi rahvusliku kultuuripärandiga seonduvat, mille puhul tehtud vead ja vajakajäämised võivad avalduda aastate pärast ning avaldada negatiivset mõju riigi kultuuripärandi kaitsele.

7. Avaldajate alternatiivsed ettepanekud Kultuuriministeeriumile ja kultuuriministrile.

7. 1. Jätkates muuseumireformi Eesti Vabariigis

7.1.1 viia läbi avaldajate juhitavate muuseumide kohta viimase kolme aasta (2007, 2008 ja 2009) tegevustulemite analüüs eelarve kasutamise, omatulu saamise, ürituste korraldamise, külastatavuse, kogude, kaadri ja museaalide olukorra osas. Eelnevalt töötada KM-i poolt välja muuseumide  tegevuse efektiivsuse ja tulemuslikkuse kriteeriumid;

7.1.2 koondada ja üldistada muuseumide tegevuse vajakajäämiste põhjused põhimäärustega määratud põhiülesannete täitmisel ja tõstatatud probleemide lahendamisel;

7.1.3  tuvastada piisava põhjalikkusega kavandatava reformi  eesmärk;

7.1.4 planeerida  kavandatava  reformi käivitamisel loodetavate eelarveliste muutuste kava, planeeritava kaadri suurus ja struktuur ning kaadri kvalifikatsioonile esitatavad nõuded;

7.1.5 kavandada reform viisil, kus selle kavas avaldub selle tulemuslikkus, riskide hajutatus, poliitiline vastutatus, museaalidega tegelevate  isikute vastutus, riigi kultuuripärandi kaitse, areng ja säilimine, muud ootused – ja seda üheselt arusaadavalt;

7.1.6  moodustada muuseumireformikomisjon, kuhu kuuluvad ka muuseumide direktorid ja mille liikmetel on võimalus esitada töö käigus arvamusi ja ettepanekuid reformi läbiviimiseks, tuginedes diskussioonidele, KM-i poolt esitatud  analüüsile ja faktilistele põhjendustele, reformikavale ning KM-i poolt välja töötatud dokumendiprojektidele. Ei ole mõtet moodustada ekspertkomisjoni reformi läbiviimiseks ühe protseduurina, ilma eelnevat põhjendatust esitamata, nagu seda oli 15.09.2009 KM-i poolt määratud (määrus 283) komisjoni puhul. 

7.2 Arvesse võttes ja kõigekülgselt kaaludes muuseumide ja paljude teiste Eesti Vabariigi institutsioonide ning arvamusliidrite poolt välja öeldud argumenteeritud eitavaid seisukohti muuseumireformi otstarbekuse ja tulemuslikkuse osas jätta loomata riigiasutus Ühendmuuseum ja ministril kinnitamata Ühendmuuseumi põhimäärus.

Lugupidamisega

Siiri Toomik

Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi direktor
Eesti Muuseuminõukogu liige