Rootsi Eestlaste Liidu kultuuriauhinnaRootsi Eestlaste Liidu kultuuriauhinna laureaat on Peeter Puide

RELi kultuuriauhinna kolleegium

Peeter Puide on tuntud ja hinnatud kui proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija nii eestlaste kui rootslaste hulgas. Tema sulest on tänaseni ilmunud kolm romaani, kaks luulekogu ja arvukalt proosa- ja luuletõlkeid eesti keelest rootsi keelde. Ta on ka teinud filme ja kirjutanud esseid ja artikleid, esinenud loengute ja ettekannetega jms.         

Peeter Puide on sündinud Eestis 1938. aastal. Teise maailmasõja keerises põgenes ta koos perega Saksamaale, kust siirdus Rootsi. Rootsi on jäänud tänaseni tema elukohaks, kuigi vahepeal on ta elanud ka Aafrikas. Oma leivatöö kõrvalt reklaami- ja filmimehena on Peeter Puide avaldanud luulekogud „Ellujäänu kohal” („Över levande”, 1981) ja „Vihmast võrk” („Ett nät av regn”, 1982) ning romaanid „Mitte kaugemale kui Baikali äärde”  („Till Bajkal, inte längre”, 1983), „Samuil Braschinsky kadunud raev” („Samuil Braschinskys försvunna vrede”, 1997) ning ”Vaenlast puudutada” („Röra vid fienden”, 2004). Puide kirjutab rootsi keeles. Mitmed tema teosed on tõlgitud teistesse keeltesse.       

Puide on teinud kaks dokumentaalfilmi: esimene kannab pealkirja „Liiga hilja” („Fem över tolv”) ja on valminud koostöös Marianne Ahrnega, teise filmi pealkiri on „Kergesti mõjutatavad”  („Lätta att påverka”).       

Peeter Puide kirjanduslik stiil on viimistletud ja isikupärane. Kohtame tema romaanides modernistlikke võtteid nagu kollaaž, kusjuures tegevustik toimub paralleelselt mitmes ajas ja ruumis. Keeleliselt on Puide teadlik ja läbimõeldud, väljendades ennast täpselt ning tuues esile sõnade erikaalu. Tema teoste  temaatika on laiahaardeline ning üks neid läbivaid jooni on huvi Eesti ja Eesti ajaloo vastu. Mitmes oma teoses puudutab Puide vaidlusaluseid fakte ja sündmusi, tehes seda sisemise veendumuse ja järjekindlusega. Puide väljakutsuv hoiak mõnedes Eesti lähiminevikku puudutavates küsimustes annab meile kõigile põhjust järele mõtelda nii teatud tegude kui nende arvustamise eetilisuse üle. Mis on andestatav ja mille eest tuleb vastutada?  Mida peaks päevavalgele tooma ja mille võib ära unustada?     

Peeter Puide on tõlkinud arvukalt proosateoseid ja luuletusi eesti keelest rootsi keelde. Tema tõlgitud autorite nimekirjas leiame nimed nagu Mati Unt, Viivi Luik, Tõnu Õnnepalu, Aare Pilv, Kalju Kruusa, Kristiina Ehin, fs, Elo Viiding, Doris Kareva, Jürgen Rooste, Uku Masing jt.       

Peeter Puide sai Svenska Dagbladeti kirjandusliku auhinna 1983. aastal. Ta on Eesti Kirjanike Liidu liige ning Rootsi PEN -klubi liige. Kultuuriauhind antakse Peeter Puidele üle  Rootsi Eestlaste Liidu esinduskogu kevadistungil 26. märtsil Stockholmi Eesti Majas.