Selgusid Kultuurkapitali kirjanduse aastaauhindade laureaadid

Kultuurkapital tähistas emakeelepäeva traditsiooniliselt kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaatide väljakuulutamisega. Kirjanike Maja musta laega saalis avalikustati 2023. aasta luule, proosa, ilukirjanduse ja mõttekirjanduse tõlke, lastekirjanduse, esseistika, artikli ja venekeelse autori auhinnad.

Laureaatide valiku tegid Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali poolt nimetatud žüriid.

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2023. a aastaauhindade põhižürii koosseisus Katrin Laur (esimees), Saara Liis Jõerand, Igor Kotjuh, Indrek Ojam ja Katrin Raid valis aastaauhinna laureaatideks järgmised autorid ja teosed:

PROOSA

Meelis Friedenthal, „Punkti ümber“

LUULE

Jüri Kolk, „Fuuga“

2023 oli rikas kirjandusaasta nii luule kui proosa vallas, ütles põhižürii esimees Katrin Laur. „Kuuest nominatsioonikohast ei piisanud, sest märkimisväärseid teoseid oli oluliselt rohkem. Ühed autorid jõudsid tippvormi, teised kirjutasid stabiilselt kõrgel tasemel ja tuli ka mitu tugevat debüüti. Proosas paistab silma ajalooteema, on raamatuid nii lähi- kui kaugemast ajaloost. Luule reageerib kiiremini muutustele inimese ümber ja tema sees, luule räägib inimese – keha – hakkamasaamisest ja haavatavusest, selgitas žürii esimees Laur.


Ilukirjanduse tõlkeauhinna žürii koosseisus Joosep Susi (esimees), Kairi Look ja Ülar Ploom valis aastaauhinna laureaatideks järgmised tõlkijad ja tõlked:

ILUKIRJANDUSE TÕLGE VÕÕRKEELEST EESTI KEELDE

 Märt Väljataga tõlge inglise keelest: William Butler Yeatsi teos „Sümbolid. Luuletusi ja esseesid”

ILUKIRJANDUSE TÕLGE EESTI KEELEST VÕÕRKEELDE

Enel Melbergi tõlked rootsi keelde: Jaan Krossi teose „Kolme katku vahel” I–IV osa


MÕTTEKIRJANDUSE TÕLGE

Mõttekirjanduse tõlkeauhinna žürii koosseisus Jaanus Sooväli (esimees), Kristi Viiding ja Piret Kuusk otsustas valida laureaadiks Kalle Kasemaa järgmiste möödunud aastal ilmunud tõlketeoste eest: Moses Maimonidese „Teadmise raamatu” ja Šem Tov Falaquera „Vaidluskirja“ tõlked heebrea keelest ning Mulla Sadra „Trooni tarkuse raamat. Metafüüsilisi tõdemusi” tõlge araabia keelest.

„Kalle Kasemaa tõlked on hoolikad, täpsed ja asjatundlikud ning seejuures keeltest, mis jäävad oma grammatiliste struktuuride poolest eesti keelest võrdlemisi kaugele. Mõlemad väljaanded on autor varustanud ka ajaloolist ja mõtteloolist tausta valgustavate järelsõnadega. Oma otsust tehes võttis Žürii arvesse ka Kasemaa varasemat pikaajalist ja järjekindlat tööd erinevate mõttemaailmade tõlkimisel eesti keelde,“ selgitas žürii esimees Jaanus Sooväli.


LASTEKIRJANDUS

Lastekirjanduse žürii koosseisus Liis Sein (esimees), Krista Kumberg ja René Tendermann valis aastaauhinna laureaadiks Anti Saare teose „Kuidas istuda, kuidas astuda“.

Žürii esimees Liis Sein ütles, et Anti Saare lasteraamat „Kuidas istuda, kuidas astuda“ on eriline teos, kus pealtnäha lihtsate soovituste taga on sügavam sisu. „Saar annab oma lugudes edasi väärtusi, milleta on keeruline elus hakkama saada. Suurepärane autori ja illustraatori koostöö. Vaimukad illustratsioonid täiendavad teksti ja jutustavad lugu veelgi edasi,“ tunnustas raamatut žürii esimees Sein.


ESSEISTIKA

Esseistika ja artikliauhinna žürii koosseisus Kadri Tüür (esimees), Mirjam Hinrikus ja Ivo Volt valis laureaatideks järgmised teosed:

Jaak Tomberg, „Kuidas täita soovi: realism, teadusulme ja utoopiline kujutlusvõime“

Žürii kommentaar: „Jaak Tombergi kirjandusteaduslik tulevärk võib esialgu tunduda raskesti „läbi hammustatav”, aga kui kord juba lugemisega alustada, siis veab see enesega kiiresti kaasa. Tomberg esindab seda akadeemilise kirjutamise laadi, mis oma arutluste taustaks olevaid käsitlusi kenasti lauale laotades ei jäta neid sinna vedelema, vaid põimib viited neile sobilikult kokku analüüsidega. Ulme, kliima, düstoopia, tehnika viimane sõna, poeetika ning nende mitmetasandilised seosed võiks huvitada nii ulmesõpru kui ka kirjandusteoreetikuid, kuid tegelikult kõiki, kes ei piirdu mööda latvu laskmisega.“

ARTIKLIAUHIND

 Joonas Hellerma, „Fausti evangeelium“ („Tõlkija hääl“, nr 11)

Žürii kommentaar: „Joonas Hellerma „Fausti evangeelium“ („Tõlkija Hääl“, nr 11) on põnev lugu sellest, kuidas Faust kipub ‘logost’ tõlkima ‘teoks’ ja kuidas see tegu ning kõik järgnev on viinud meie maailma keskkonnakollapsi äärele. Hellerma võtab lugeja käekõrvale ning jalutab temaga läbi õhtumaise filosoofia tüvitekstide, osutades siin-seal nende okstele, lehtedele ja õitele, mis tänapäevast maailmas toimetamist või – harvematel juhtudel – selle üle mõtisklemist suunavad. Sellise laiahaardelise filosoofilise ekskursioonijuhi kannul võiks käia tundide kaupa.“


VENEKEELSE AUTORI KIRJANDUSAUHIND

Venekeelse autori kirjandusauhinna žürii koosseisus Grigori Utgof (esimees), Ilona Martson ja Tatjana Stepaništševa valis auhinna laureaatideks järgmised autorid ja teosed:

 Andrei Ivanov, „Под ласковой звездой“/„Hella tähe all“

Ljubov Kisseljova, „Карамзинисты и архаисты: Статьи разных лет“/ „Karamzinistid ja arhaistid: Valitud artiklid“

Žürii esimees Grigori Utgof selgitas, et Andrei Ivanovi teose „Hella tähe all“ teeb silmapaistvaks autori truudus oma põhiteemale: „See on – tahtlikult või mitte – üksindus, mis on Andrei Ivanovi üks põhiteemasid „Hanumani“ teekonnast Lollandile“ saati“.

„Ljubov Kisseljova raamat „Karamzinistid ja arhaistid“ on tema eluaegse projekti tulemus, mis jutustab korraga kahte lugu. Esimene neist on vene romantismi kultuuriruumi kujunemine, uute emotsionaalsete stsenaariumide loomine ja kirjanike osalemine impeeriumi ideoloogilises ülesehitamises. Teine on raugematu kirjandusloo uurimine erinevate kultuurivektorite ristumisel,“ ütles Utgof.

Aastaauhindade laureaadid kuulutati välja emakeelepäeval, 14. märtsil 2024.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht