Jüri Viikberg on töötanud pikka aega Eesti Keele Instituudis, samuti Tallinna Ülikoolis ja Uppsala Ülikoolis. 1989. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis doktorikraadi väitekirjaga Siberi eestlaste keelest „Eesti keelesaared Siberis (tekkimine, areng, kontaktid)”. Jüri Viikbergi peamised uurimisvaldkonnad on eesti murded, väliseestlaste keel ja kirjakeele ajalugu. Ta on juhtivaid murdeuurijaid, kellelt ilmus äsja „Eesti murrete grammatika“, mis ühtlasi on esimene tervikülevaade eesti murrete grammatilisest ehitusest. Jüri Viikberg on koostanud ja toimetanud ka mahukat „Eesti murrete sõnaraamatut“ ning ta on kõrgkooliõpiku „Eesti murded ja kohanimed“ üks autoreist. Murdeuurimise kõrval on Jüri Viikberg pühendunud eesti keele ajaloole, mille seletamisel on tema tähelepanu pälvinud keelekontaktid, väliseesti keel ja laensõnavara. Jüri Viikberg on üllitanud üle saja teadusliku ja populaarteadusliku publikatsiooni. Pühendunud õppejõuna on ta innustanud üliõpilasi otsima vastuseid eesti keele kujunemise eri tahkudele ja hindama eesti keele mitmekesisust. Lisaks on ta osalenud paljude erialaste töörühmade ja valdkondlike komisjonide töös. Jüri Viikberg on oma kaaluka uurimistöö tulemusi vahendanud laiale kuulajas- ja lugejaskonnale ka väljaspool ülikooli, olles sage esineja nii kodu- kui ka väliseestlaste keeleüritustel. Tema loengud, ettekanded ja muud esinemised on rüütatud muhedasse keelekasutusse, rikastades lisaks sisulisele kaalukusele ka kuulajate keelekogemust. F. J. Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Aasta tagasi määrati Wiedemanni keeleauhind Helle Metslangile, esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari. Auhinna suurus on 65 000 eurot. Wiedemanni keeleauhinna varasemad laureaadid.