2016. aastal auhinnatud pärand

SIIM RAIE

Ühise kultuuripärandi säilitamine riikliku kaitse abil loob mõnikord mulje, et see on justkui ametnike ülesanne. Vastuväited à la „kui see teile nii oluline on, siis tehke ise / makske kinni / ostke ära“ ei ole just harvad. Öelda selle peale, et mälestise säilimine on omaniku kohustus, on ette hukule määratud osatamine. Siiski on kultuuriväärtuste olemasolu võimalik just nimelt üksikisiku või isikute pingutusena. Ja neid inimesi õnneks jätkub. Ükskõik, kas see on kellegi tööülesanne või isiklik missioon, õnneks saab igal aastal hulga inimeste panuse tulemusel üht-teist ikka korda.

Juba kaua ei saa Eestis varjuda selle taha, et ei leidu pädevat spetsialisti. Nii tööde ettevalmistamisel kui ka teostamisel ei jää me naabritest sugugi maha. Headel spetsialistidel on muidugi oma ooteaeg ja tipus võiks olla veelgi tihedam rebimine, kuid hea meel on ikkagi, et nii mõnigi kutseoskus on viimasel kümnendil madalseisust välja saanud. Mainimata ei saa jätta ka tellija rolli. Kui uuringuid ja projekteerimist tellitakse vaid vormi täiteks, siis auhinnatud tulemuseni ei jõuta, kui aga siirast soovist pärandit parimal moel väärtustada, siis on tulemus nauditav.

Ei ametnikud ega omanikud saa läbi ilma ajaloohuviliste kodanike ja seltsideta. Märgata on n-ö pärandi tõlkide arvu kasvu ning mälestiste külastamine on statistika­ameti uuringu järgi kõige tarbitavam kultuuriliik. 57% inimestest oli 2015. aastal viimase 12 kuu jooksul teadlikult külastanud mõnda kultuurimälestist. Seda huvi aitavad toita mitmed organisatsioonid, aga populaarsust suudavad ühismeedia toel kasvatada ka mõned väga suure huviga eraisikud.

Militaarpärand ja selle mõtestamine ootavad Eestis veel oma hetke. Vajame sellest tundlikust ja keerulisest teemast senisest paremat ülevaadet ja laiemat arutelu militaarpärandi tähenduse üle. Õnneks on asunud kaitsevägi ja kaitseministeerium oma kasutuses olevat militaarehituspärandit korrastama ja sellele uut funktsiooni andma. Tallinnas on värskelt valmis saanud miinisadama laohoone kasarmuna ning valmimas on aku- ja torpeedokoda sööklana.

Teadlikkus ja avalik huvi kaitsevad kultuuripärandit sama hästi kui seadus, kuid siiski vajame aktiivse koostööpartnerina ka korrakaitseasutusi. 2016. aastal uuendasime koostöölepingut politsei- ja piirivalveametiga ning lepinguga või ilma puutume ikka kokku nii maal, merel kui ka õhus.


Elutööpreemiad

Leila Pärtelpoeg ja Fredi-Armand Tomps – aukartustäratava panuse eest meie kultuuriloo hoidmisse

Tegijad

Arhitekt Peeter Pere – Pärnus Supeluse 12 elamu

Arheoloog Eero Heinloo – kõrge­tasemeline väliuurimine, kvaliteedile lõivu maksmata õigeaegselt valminud hästi struktureeritud ja vormistatud uuringuaruanded

Arhitekt Jaan Jõgi – Suure-Jaani õigeusu kiriku kõrgel tasemel projekt

Maastikuarhitekt Ülle Grišakov, dendroloog Olev Abner – kõrgel tasemel Keila-Joa mõisa pargi restaureerimisprojekt. Kuna tervikuna ette võetud pargi restaureerimisprojekte jätkub igasse aastasse üksikuid, siis seda väärtuslikumad need on.

Pottsepp Carl-Johann Naanuri – Olustvere mõisa külaliste salongi ahju restaureerimine

Restauraator Aivar Simson – Narva garnisoni kalmistu Vabadussõja mälestusmärgi skulptuuri kõrgel tasemel hoolikas taastamine

Ehitusmeister Lembit Kilm – silmapaistev töö Arkna mõisa restaureerimisel

Eve Koha ja Elise Lekarkin – Muhu kiriku vitraažakende uuendamine

OÜ Rändmeister ja Juhan Kilumets – kõrge kvaliteediga tulemused Saaremaa keskaegsete kirikute restaureerimisel: Pöide (krohvikihtide kinnitamine, vitraažide restaureerimine), Kaarma (kooriruumi idaviilu restaureerimine), Kihelkonna (interjööri restaureerimine), Valjala (kooriruumi katus)

2016. a leiud

Hilkka Hiiop ja Merike Kallas – Tallinnas Sauna tn 8 tagalagede uuring ja maalingute konserveerimine. Omanik: Bluebird Capital

Hoolsad pärandi omanikud

Jüri Raud – Vana-Vigala mõisa valitsejamaja omanik, kes on aastate jooksul etapi viisi ja heal tasemel oma maja korrastanud. Muinsuskaitse järelevalvega on tal selles abiks olnud Aleksander Danil, samuti ehitusettevõte Lantsel.

Maia Vinkel – on eeskujulikult pühendunud Saaremaal 2014. aastal täiesti avariilisena kaitse alla võetud Sassi pukktuuliku heal tasemel korrastamisele.

Harku vallavalitsus – Vääna mõisa peahoones asuva mõisakooli interjööride heal tasemel restaureerimine. Tööde eritingimused koostas T-Linnaprojekt, projekteeris Kapiteel, ehitas Vana Tallinn ja muinsuskaitselist järelevalvet teostas Mõisaprojekt.

Andres Meos ja Marko Nork (MTÜ Reastvere Linnamägi) – muistse linnuse kasutuselevõtt kooskäimiskohana, talgute käigus linnuse ja lähiümbruse korrastamine

Pärandi populariseerija

Valdo Praust – tutvustanud pärandit ja kaasanud avalikkust Facebooki grupi Eesti Mõisad ja jalgrattamuuseumi kaudu

 

2015. aastal restaureeriti põhjalikult 1915. a ehitatud Valga poeglastegümnaasiumi hoone, mille ehitus- ja restaureerimistööd teostas Semuehitus ning muinsuskaitselist järelevalvet Mait Tael P. P. Ehitusjärelevalvest. Omanik: haridus- ja teadusministeerium, eritingimused ja projekt: ARC Projekt.

2015. aastal restaureeriti põhjalikult 1915. a ehitatud Valga poeglastegümnaasiumi hoone, mille ehitus- ja restaureerimistööd teostas Semuehitus ning muinsuskaitselist järelevalvet Mait Tael P. P. Ehitusjärelevalvest. Omanik: haridus- ja teadusministeerium, eritingimused ja projekt: ARC Projekt.

Merle Kinks

Aasta leidja tiitli pälvisid saarlased Jaan ja Anna Kiider ja Arto Medri, kes Tõllustes ehitustööde käigus välja tulnud muinasaegsetest luustikest andsid kohe arheoloogidele teada ning tähtis leid sai väärilise kohtlemise.

Aasta leidja tiitli pälvisid saarlased Jaan ja Anna Kiider ja Arto Medri, kes Tõllustes ehitustööde käigus välja tulnud muinasaegsetest luustikest andsid kohe arheoloogidele teada ning tähtis leid sai väärilise kohtlemise.

Jaana Ratas

Märkimisväärne osa poleemilisematest muinsuskaitse aruteludest toimuvad uue ja vana kokku sobitamise ning, mõnele meeldib öelda, ka lepitamise teemadel. Häid tulemusi annavad aga ennekõike need projektid ja olukorrad, kus ei minda erilist lepitust otsima, kuid kus varasemad ja uuemad kihid asetatakse omavahelisse dialoogi. Arhitekt Raul Vaiksoo suutis Rakvere teatrimaja tellimusel leida üdini temaliku ja samal ajal sobiva lahenduse Rakvere teatrikinole. Peale arhitektuuri on sellest projektist ka üht-teist muud õppida, kuna ajaloolises keskkonnas toimetades tuleb alati kasuks uuringutele ja arheoloogiale rohkem tähelepanu pöörata.

Märkimisväärne osa poleemilisematest muinsuskaitse aruteludest toimuvad uue ja vana kokku sobitamise ning, mõnele meeldib öelda, ka lepitamise teemadel. Häid tulemusi annavad aga ennekõike need projektid ja olukorrad, kus ei minda erilist lepitust otsima, kuid kus varasemad ja uuemad kihid asetatakse omavahelisse dialoogi. Arhitekt Raul Vaiksoo suutis Rakvere teatrimaja tellimusel leida üdini temaliku ja samal ajal sobiva lahenduse Rakvere teatrikinole. Peale arhitektuuri on sellest projektist ka üht-teist muud õppida, kuna ajaloolises keskkonnas toimetades tuleb alati kasuks uuringutele ja arheoloogiale rohkem tähelepanu pöörata.

Kaarel Truu

Aasta-aastalt saavad hoonete kõrval üha rohkem tähelepanu ka kaitsealused kunstiteosed. Sel aastal leidis endale uue koha Elmar Kitse seinamaal „Kolm neidu“. Suurepärase teose võttis enne mõisa peahoone nõukogudeaegse juurdeehitise lammutustöid seinast ning aitas selle ka uuesti karjakastelli seinale H&M Restuudio koostöös Haspoga. Märkimata ei saa jätta, et lammutamisele minevast hoonest seinamaali eemaldamiseks töötati välja ja rakendati just seda tüüpi materjali teisaldamiseks loodud uuenduslikku metoodikat.

Aasta-aastalt saavad hoonete kõrval üha rohkem tähelepanu ka kaitsealused kunstiteosed. Sel aastal leidis endale uue koha Elmar Kitse seinamaal „Kolm neidu“. Suurepärase teose võttis enne mõisa peahoone nõukogudeaegse juurdeehitise lammutustöid seinast ning aitas selle ka uuesti karjakastelli seinale H&M Restuudio koostöös Haspoga. Märkimata ei saa jätta, et lammutamisele minevast hoonest seinamaali eemaldamiseks töötati välja ja rakendati just seda tüüpi materjali teisaldamiseks loodud uuenduslikku metoodikat.

H&M Restuudio

XVII sajandi lõpust pärit Hollandi tüüpi Vao mõisa tuuleveski restaureerimine. Tuulik on saanud klaasist katuse ja uue funktsiooni suvilana, ometi õnnestus selle sees säilitada ka tuuliku ajaloolised mehhanismid. Projekteerija: Koppel Koppel Arhitektid, ehitaja: Antaares, omanik: Vao Agro, muinsuskaitse järelevalvaja: Reho Pakats (Casaverde).

XVII sajandi lõpust pärit Hollandi tüüpi Vao mõisa tuuleveski restaureerimine. Tuulik on saanud klaasist katuse ja uue funktsiooni suvilana, ometi õnnestus selle sees säilitada ka tuuliku ajaloolised mehhanismid. Projekteerija: Koppel Koppel Arhitektid, ehitaja: Antaares, omanik: Vao Agro, muinsuskaitse järelevalvaja: Reho Pakats (Casaverde).

Anne Kaldam / Triin Talk

sirp_2016_41_0021__art_r2

Rotermanni elevaatorihoone restaureerimine näitab, et nüüdisaegne kasutus ja arhitektuurselt nauditav lahendus on võimalik leida isegi hoonele, millel puuduvad aknad ning siseruumi liigendavad massiivsed tugisambad ja viljamahutid. Rotermanni tehase elevaatorihoone puhul võib esile tuua nii KOKO Arhitektide kvaliteetset projekti kui ka Oma Ehitaja ehitustööd. Omanik: Rotermann City, eritingimused: Eensalu ja Pihel, muinsuskaitseline järelevalve: Tiina Meus.

Rotermanni elevaatorihoone restaureerimine näitab, et nüüdisaegne kasutus ja arhitektuurselt nauditav lahendus on võimalik leida isegi hoonele, millel puuduvad aknad ning siseruumi liigendavad massiivsed tugisambad ja viljamahutid. Rotermanni tehase elevaatorihoone puhul võib esile tuua nii KOKO Arhitektide kvaliteetset projekti kui ka Oma Ehitaja ehitustööd. Omanik: Rotermann City, eritingimused ja muinsuskaitseline järelevalve: Eensalu ja Pihel.

Triin Talk

Tallinnas Kiriku tn 2 asuva hoone restaureerimisel tulid välja tapeedikihid, mis oleksid võinud kergesti leida tee ehitusprügi konteinerisse, kuid tänu vabaõhumuuseumi konserveerimis- ja digiteerimiskeskuse Kanut spetsialistidele Maris Allikule, Tea Šumanovile ja Grete Otsale (töögrupp: Kristina Aas, Aire Aksiim, Helen Lennuk, Jolana Laidma, Marika Mängel, Ingrid Pihelgas, Üüve Vahur, Mart Verevmägi, Viljar Talimaa, Jaanus Heinla, Sille Siidirätsep, Heige Peets, Viljar Vissel) kaunistavad need nüüd riigiaudiitorite tööruume. Töö tapeetidega on eriti oluline, sest pikki aastakümneid ei ole sellest viimistluskihist ja tema säilimisest kuigi palju hoolitud ning seda haruldasemad on meieni kestnud näited. Töö tellija: Riigi Kinnisvara AS.

Tallinnas Kiriku tn 2 asuva hoone restaureerimisel tulid välja tapeedikihid, mis oleksid võinud kergesti leida tee ehitusprügi konteinerisse, kuid tänu vabaõhumuuseumi konserveerimis- ja digiteerimiskeskuse Kanut spetsialistidele Maris Allikule, Tea Šumanovile ja Grete Otsale (töögrupp: Kristina Aas, Aire Aksiim, Helen Lennuk, Jolana Laidma, Marika Mängel, Ingrid Pihelgas, Üüve Vahur, Mart Verevmägi, Viljar Talimaa, Jaanus Heinla, Sille Siidirätsep, Heige Peets, Viljar Vissel) kaunistavad need nüüd riigiaudiitorite tööruume. Töö tapeetidega on eriti oluline, sest pikki aastakümneid ei ole sellest viimistluskihist ja tema säilimisest kuigi palju hoolitud ning seda haruldasemad on meieni kestnud näited. Töö tellija: Riigi Kinnisvara AS.

EVM Kanut

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


 

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht