Ah sa sindel!

Tartu uus ulmeline maamärk näitab, et taristuga annab väga hästi avalikku ruumi paremaks teha – kui ainult protsendiseadus laieneks ka infrastruktuurile.

MERLE KARRO-KALBERG

Tartu Vaksali sild ja tunnel. Arhitektid Sille Pihlak ja Siim Tuksam (Part OÜ). Eelprojekti koostas Tinter-Projekt, ehitas TREV-2 Grupp. Sild avati 2021. aasta detsembris.

Pühad kingikoorma, piparkoogihõngu ja peomeeleoluga on küll alles ees, kuid Tartu sai jõulukingi sel aastal juba varakult kätte. Detsembri alguses lõikas jõuluvana Riia tänava Vaksali sillal lindi läbi ja kaua oodatud ning ehituspiirde tagant piieldud voolav arhitektuuri vorm avati linlastele.

Taristujupp, mis võitis arhitektuurivõistluse märgusõna all „Sindlinahk“, annab nüüd parema ja turvalisema liikumisvõimaluse jalgratturitele ja jalakäijatele. Riia tänava raudteealune oli aastakümneid pime ja heitgaasine pudelikael, kus jalakäijate omavahelise vestluse summutas liiklusmüra ja kus jalgrattur pidi koos rattaga ennast vastu seina litsuma, kui teine kaherattalise juht vastu sattus. Ühesõnaga, tegu oli keskkonnaga, mida püüti igal juhul vältida, kuigi tihti polnud see võimalik, sest kesklinnast Maarjamõisa ülikoolilinnakusse, haiglasse ja polikliinikusse muud paremat otseteed jalgratturile ja jalakäijale lihtsalt polnud. Seega oli mugavam istuda autorooli, sest nii sai kohale kiiremini ja ohutumalt.

Uus Vaksali sild ja tunnel muudavad loodetavasti valikut. Juba praegu on kuulda, kuidas linlased loobuvad autosõidust, et seda imetegu oma silmaga näha. Ühismeedias levivad aga ka pildid BMWdest, mille ülesvõtmiseks on üsna jultunult jalakäijate tunnelisse trügitud. Kõige muu kõrval on seega tegu ka Instagrami potentsiaaliga arhitektuuriga.

Riia ning Vaksali tänava ristmiku kergliiklussilla ja -tunneli arhitektuurivõistlus toimus 2017. aastal. Toona said Eesti linnad kasutada Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi jätkusuutliku transpordi meetme toetust, mille eesmärk oli raudteepeatuste ühendamine teiste liikumisviiside võimalustega. Sama meetme toel uuendati vaksali ümbrust näiteks veel Keilas, Kehras, Türil ja Sauel. Erinevalt teistest linnadest korraldati Tartus konkurss, millega otsiti arhitektuurivõistluse tingimuste kohaselt taristu­lahendust, mille arhitektuurilised ja kunstilised võtted loovad ruumi, mis teeb tunnelis liikumisest võimalikult meeldiva kogemuse.

Arhitektuurivõistluse võitnud arhitektuuripraksise PART ja Kami OÜ kavandit „Sindlinahk“ kannavad kaks sammast: voolav amööbne ja tänava harjumuspärasele nurgelisusele vastanduv voolav vorm ning puidust sindlite, traditsioonilise katusekattematerjali kasutamine viimistluses. „Sindlinaha“ seletuskirjas küsitakse rõhutatult: mis siis, kui tuua sindli soomuspind selle tavapärasest kasutuskohast mujale, katuselt linnaruumi?

Pärast võistlust jäi projekt justkui seisma, ent sellest võitsid lõpuks nii ruum kui ka liiklejad. Pausi ajal leiti, et tegelikult tuleks samas arhitektuuri­võtmes lahendada ka teine Riia tänava kõnnitee pool. Nii projekteeriti sild-tunnel veel laiemaks ja haarati ehitusse ka projekti puutuvad teised ristmikud.

Uue Riia tänava liiklussõlme mõte oli pikendada rööpselt raudteega kulgevat jalgrattateed ning luua ratturitele n-ö kiirtee, mida oli seni katkestanud liiklusmagistraalina Riia tänav, mille jala või jalgrattaga ületamine tähendas tüütuid ja teekonda hakkivaid jänesehaake. Uus Vaksali sild koosnebki justkui kahest osast: raudteealusest tunnelist mööda Riia tänavat ja raudteega paralleelselt kulgevast sillast üle Riia tänava.

Lõpptulemuses on kahest kandvast ideest realiseerunud tugev ja efektne arhitektuurivorm. Voogav, sujuv ja lainetav sild-tunnel mõjub veidi kosmiliselt, selle väljapoole avatud suu tõmbab kergliikleja endasse.

Puitsindli kasutamine välistati juba eos. Võistluse žürii protokollis tuuakse esile innovaatiline vorm, mis sulatab taristu linnamaastikku, kuid puitsindlid soovitatakse asendada mõne ajas kestvama ja vähem hoolt nõudva materjaliga. Arhitektid puitu taga ei nuta, pigem ütlevad, et lõpptulemus sai 100 000 klinkertellise viimistluses kõvasti vastupidavam.

„Oleme harjunud, et sisearhitektuuri elueaks loetaks 20 aastat, arhitektuuril 50 aastat, kuid taristuobjekt peab tuule, vihma, lume ja päikese käes vastu pidama sajandi,“ sõnab Sille Pihlak. Siim Tuksam selgitab, et puidust ehitamist eelistavad nad alati ehitamise CO₂ jalajälje vähendamiseks, kuid toob samuti välja, et vaadata tuleb kaugele ette: „Klinkertellis peab taeva poole kaldu tunneli pindadel lihtsal paremini vastu nii ilmastikule kui ka trikiratturitele, kes praegu mööda tunneli seinu alla sõidavad“.

Klinkerkivide värvilahendus viitab siiski esialgsele materjalile. Pehmete ja pastelsete pruunide, kollaste ja hallide toonide kombinatsioon on kujundatud nii, et tunneli sees on tumedad ja pehmed toonid ehk soe siseruum, väljapoole pööratud osa katavad heledad, külmad ja hallid toonid, mis harmoneeruvad betooniga. See viitab otseselt sindli pleekimise loogikale: päikesele avatud kohtades puit luitub.

Teine oluline muudatus võrreldes arhitektuurivõistluse lahendusega puudutab tunneli pikkust. Kesklinnast Maarjamõisa siirdudes tuleb kõigepealt minna silla alt läbi ja seejärel tunnelisse. Kavandi kohaselt pidi tunneli lehter algama juba silla all. Projekteerimise käigus sai 50meetrisest tunnelist 35 meetri pikkune tunnel, samuti leiti, et tunnelisse on vaja rohkem päevavalgust. Arhitektid leiavad, et kuigi nüüd on tunnelis kulgeva teekonna mõte kaduma läinud, pakub uus lahendus sillalt põnevaid vaateid arhitektuurivormile.

Pihlak ja Tuksam rõhutavad, et praegune õnnestumine on lihtsalt heade inimeste ja juhuste kokkulangemise tulemus. Kõik olid ambitsioonikad ja tahtsid valmis teha midagi, mida uhkusega oma portfooliosse panna. Seetõttu otsiti ainulaadse taristu puhul ka uudseid lahendusi. Näiteks tuli tunnel raudtee alla rajada nii, et rongiliiklus ei seiskuks. Selleks toodi Eestisse Itaalias kasutatud metoodika ja teadjad. Keegi ei tulnud lihtsalt ära tegema.

See teeb ühest küljest rõõmu, kuid teisest küljest paneb mõtlema, mis saab siis, kui tähed järgmine kord niimoodi ei reastu. Ehk oleks ikkagi aeg kehtestada protsendiseadus^* ka taristuobjektidele?

* Kunstiteoste tellimise seadus, mis reguleerib avaliku otstarbega hoone ehitustöödega kaasnevat kunstiteoste tellimise kohustust avaliku ruumi esteetilise rikastamise eesmärgil (vastu võetud 17. VI 2010).