Eakad liikluses

Eakate arvates on Tallinna liiklus korraldatud autojuhi huvides ja kohati on tunne, et jalakäijale polegi õieti ruumi jäetud.

LIIS SEPP

Linnaruum peab olema mitmekesine: rahulik ja mugav ning elav ja arenev, ühtlasi ohutu – arvestada tuleb kõigi liiklejatega. Alati on jala käidud, kõnnime igal juhul ka siis, kui sihtkohta jõudmiseks muidki võimalusi kasutame. Kuna Eestis jõuab igal aastal ligi 4000 inimest pensioniikka (65+), tuleks sellega arvestada ka liikluses. Kui 2019. aastal on eakate osakaal ligikaudu 20% eesti rahvastikust, siis aastaks 2040 kerkib see ligikaudu 27,6%-le. Eesti ühiskond vananeb ning sellega tuleks arvestada ka linnaruumis ning liikluses. Erilise tähelepanu alla tuleb võtta teeületamine. Viimase kolme aasta liiklusõnnetuste statistika põhjal saavad eakad nii jalakäijate kui ka sõidukijuhtidena palju viga. Eelmisel aastal oli õnnetusi eakatega ligi 23% kõigist inimkannatanuga lõppenutest.

Eakad käivad sageli aeglasemalt, kardavad kukkuda ning vajavad mõnikord ka abi. Linnakeskkond peaks kutsuma jalgsi käima. Liikumine on oluline: kes palju liigub, on terve ning elukvaliteetki paraneb.

Elanike kaasamine planeerimisse ja liikluskeskkonna kujundamisse aitab kaasa aktiivsete eluviiside edendamisele. Kui kõndida on mugav ja ohutu, siis võetakse jalutuskäik ette sagedamini. Jalakäimist soosiv linnaruum muudab ka autojuhtide hoiakut ja käitumist: kui sõiduteed on kitsamad, on autojuhid sunnitud olema ettevaatlikumad, arvestama rohkem teiste liiklejatega. Tõenäoliselt vähenevad ka liiklusõnnetused.

Sõidutee ületamine on jalakäijale liikluses kõige ohtlikum ettevõtmine. Eakad eelistavad teed ületada reguleerimata või reguleeritud ülekäigurajal või ristmikel. On küll ka ohutumaid teeületusvõimalusi, nagu sillad ja tunnelid, kuid neid eakad pigem väldivad, sest treppide tõttu on teekond raskem ja pikem, pealegi on maa peal meeldivam kõndida kui maa all. Ülekäigurajal juhtunud liiklusõnnetuste korral on just jalakäija nõrgem pool. Liiklusõnnetusest paranevad eakad aeglasemalt kui teised vanuserühmad. Kõike seda arvesse võttes võib öelda, et eakad on kõige haavatavamad liiklejad.

Jalakäijate liikluskäitumist sõidutee ületamisel mõjutavad põhiliselt ooteaeg (jalakäija jõudmisest ristmikule kuni fooritule lubava märguandeni) ning teeületuseks antav ja kuluv aeg. Jalakäijad hakkavad punase tulega teed ületama siis, kui peavad kaua rohelist tuld ootama, palju sõltub ka autoliikluse sagedusest. Inseneribüroo Stratum kirjutas juba 2003. aastal eakate liikluskäitumist käsitlevas lõpparuandes, et selle vanuserühma liikumisaktiivsus on kasvanud ja senises liikluskorralduses ei pruugi olla eakate omapäraga piisaval määral arvestatud. 2019. aasta alguses viisin läbi uuringu 30 eakaga, et teada saada, mida oodatakse Tallinnas sõidutee ületamisel linnaruumilt.

Foorid vs. reguleerimata lahendused

Eakatele on liikumine väga oluline, et tunda end iseseisva ja sõltumatuna. Oma teekonnal soovitakse tee ületada pigem valgusfooriga kui reguleerimata ülekäigurajal/ristmikul. Ka mitmed uuringud kinnitavad, et valgusfooridega ristmikud on ohutumad, reguleerimata ülekäiguradadel on oht sattuda liiklusõnnetusse suurem, kui reguleeritud ülekäigurajal. Näiteks on eakatega Tallinnas aastatel 2016–2018 toimunud 44 liiklusõnnetust reguleerimata ristmikel ja ülekäikudel, reguleeritud ristmikel ja ülekäiguradadel on neid olnud 14. Ohutuma teeületuse nimel on eakad nõus oma teekonda vajadusel lausa pikendama.

Ühe murekohana tuuakse liikluskäitumise uuringutes välja, et eakad ei jõua üle reguleeritud ristmiku õigeaegselt, mis tähendab, et fooris põleb roheline tuli liiga lühikest aega. Arvestatakse, et jalakäija liigub keskmiselt 1,2 m/s (85% jalakäijatest kõnnibki), kuid eakad käivad tavaliselt aeglasemalt. Kuna elanikkond vananeb, tuleb liikluse korraldamisel arvestada ka aeglasemate liiklejatega, tagada ka nende ohutu jõudmine sihtkohta. Näiteks Szolnoki peatuses Mustamäel ei saa ohutussaarel foori tellida, vaid seda saab teha ainult ülekäigu otstes. See tähendab, et ohutuks liiklemiseks mõeldud saarele jõudes tuleb oodata järgmist inimest, kes ülekäiguraja otsas foorinupule vajutaks.

Talvine aeg

Arutlema peaks ka selle üle, kas talvisel ajal tuleks puhastada lumest kõigepealt kõnniteed või sõiduteed. Eakad soovivad ka talvel väljas käia, kuid tihtipeale on kõnniteed lumised ja liikumine raske. Eakad peavad nii mõnigi kord oma käigud ja toimetused edasi lükkama kehvade teeolude tõttu. Ühe küsitletu arvates „tuleks luua paremad teeolud jalakäijatele. Ma tulin praegu mööda Taara tänavat, see on lihtsalt õudusunenägu. Tee on nii pehme, sahk on ka nii ajanud, kuidas juhtub. Ma kindlasti käiksin pikemaid maid, kui hooldus oleks parem.“

Rootsis alustatakse talvel teehooldust kõnniteede ja jalgrattateede puhastamisest, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse ühissõidukite peatustele ja üldhariduskoolide ümbrusele, ning alles seejärel lükatakse lumest puhtaks sõiduteed. On välja toodud, et jäiste ja libedate teede tõttu sattus Rootsis jalakäijaid liiklusõnnetustesse kolm korda rohkem kui sõidukijuhte. Eestil oleks aeg naabrist eeskuju võtta ning astuda talvises teehoolduses tubli samm linnaruumi paremaks ja ohutumaks muutmise suunas.

Kas jalakäijasõbralik või autojuhisõbralik linnaruum?

Linnaruumis käiakse palju jala, kui jalutada on mugav ning ühendusteed sihtkohtade vahel loogilised ja ohutud. Kõndimist soosivas linnas on põimunud mitmed funktsioonid: jalgsikäigu kaugusel on elukoht, teenused, töökoht, vaba aja veetmise ning õppimise võimalused. Kui jala on kauge minna, siis peaks argipäeval kõige vajalikuni jõudma mugavalt ja kiirelt ühissõidukitega.

Küsitletud eakate meelest on Tallinna liiklus korraldatud autojuhi huve arvestades ja kohati on neil tunne, et jalakäijale polegi õieti ruumi jäetud. Muret teeb teiste liikluskäitumine: kihutavad autojuhid, äkilised bussijuhid, muusikat kuulavad ja telefoniekraani vahtivad jalakäijad jm. Sõidutee ületamise probleemide lahendamises soovitakse kaasa rääkida: eakad toovad välja, et ülekäigurajad peavad olema põhjendatud kohas ja nii jalakäijatele kui ka sõidukijuhtidele hästi näha. Eesti rahvastik vananeb, nii et kui kohandame linnaruumi eakate vajadustega, on meil endal tulevikus parem elada.

Artikkel põhineb Tallinna ülikooli linnakorralduse õppekava magistritööl „Eakate ootused linnaruumilt sõidutee ületamisel Tallinna näitel“, juhendaja Tauri Tuvikene.