Esindushoone kuurordi riismete vahel

Haapsalu linnavalitsuse uue hoone arhitektuurivõistlusel on edasiminekuks valitud süsinikurohke tee.

ANNIKA VALKNA

4. oktoobril potsatas mu e-postkasti Eesti Arhitektide Liidu pressiteade „Haapsalu linnavalitsuse uue hoone arhitektuurivõistlus“. Mis saaks ühele arhitektisüdamele olla ihaldusväärsem kui kavandada oma sünnilinna linnavalitsuse hoone. Süüvisin konkursitingimustesse, et saada selgust, mida tahetakse, miks tahetakse ja millised on kitsendused.

Võistlusülesande esimese lõigu lõpetab lause: „Uus hoone võiks oma ökoloogilise jalajäljega olla eeskujuks vanalinna tuleviku arengule.“ Selle üdini silmakirjaliku lauseta ei planeerita ühtegi avalikku hoonet, kuigi uue maja ehitamine ei ole kunagi ökoloogilisem kui vana kordategemine. Vanalinna tulevikku silmas pidades tuleks anda uus võimalus mõnele olemasolevale, praegu õige rakenduseta hoonele. Neid Haapsalu vanalinnas jagub. Uut hoonet on projekteerijal ehk kergem planeerida, tellijal rahaliselt soodsam ehitada, aga see ei tähenda ökoloogilisust, millel on kolm põhilist aspekti.

Kasutagem vana!

Kõige säästlikum hoone on ehitamata jäänud hoone ehk kõige ökoloogilisem on mitte kasutada hoonestamata maad uute hoonete ehitamiseks. Ökoloogiliselt on maa piiratud ressurss. Eelistada tuleb olemasoleva hoonefondi taastamist ja kasutuselevõttu. Linnaehituslikult võib vaielda, kas linnu tuleb tihendada või mitte, kuid Haapsalus mõjuks linna esindusväljaku ümber paikneva hoonestuse taastamine ja kasutuselevõtt linna identiteedile paremini kui uue hoone ehitus. Näen tekkimas olukorda, kus uut suurt ja uhket linnavalitsuse hoonet ümbritsevad kunagise kuurordi riismed ja toimub väikelinna hääbumine selle kõige koloriitsemas vormis. Haapsalu Lossiplatsi ümber on väga palju lagunevat, kuid ökoloogia ja ajaloo seisukohalt taastamisväärset hoonestust. Mõned näited.

Lossi plats 1. Hoone, mille alusmüürid pärinevad XVI–XVII sajandist, ehitatud 1880. aastal esindushotelliks, kuid seal on olnud ka kino, kasiino, rahvamaja. Hoones on 880 m² pinda. Hoone pikaajaline omanik ei ole olnud huvitatud selle restaureerimisest ega korrastamisest, muinsuskaitse ja linna survel on fassaadid kaetud dekoratiivkangaga, et varjata lagunemist ja vältida ehitus­detailide pudenemist tänavale.

Lossi plats 6. Samuti endine hotell, mille kohta muinsuskaitse märgib, et hoolimata plaanidest ei ole hoonele õiget funktsiooni leitud. Ka siin on näha omaniku kuritahtlikku hooletust omandi säilimise ja väärindamise suhtes. Hoones on 630 m² pinda ja on müügis hinnaga 495 000 eurot.

Jaani tänav 1. Muinsuskaitseamet tunnistab: „Silmapaistvas asukohas paiknev kohutavas seisukorras hoone on muinsuskaitseala häbiplekiks.“ Hoones on 500 m² pinda ja oli suvel müügis.

Kolme hoonet ühendab Haapsalu linna ja muinsuskaitseala seisukohalt silmapaistev asukoht üksteise lähedal ja omanike hoolimatus nii oma vara kui ka Haapsalu linna suhtes. See, et hooned kuuluvad erasektorile, ei ole takistus. Näiteks Valga linnavalitsus omandas hea asukohaga mälestise ja restaureeris selle munitsipaalkorteriteks. Haapsalu on ju ometi jõukam ja teokam kui kiirelt kahaneva elanikkonnaga piirilinn.

Kolme lähestikku asuvasse ajaloolisse ja väärikasse hoonesse saaks kujundada hästi toimiva kobarlinnavalitsuse. Võistlusülesande ruumiprogramm näeb ette 1400 m² netopinda, millest kabinettidele 530 m², arhiivile 130 m², samapalju galeriile ja munitsipaalsööklale. Neid funktsioone saaks vabalt täita eri hoonetes. Asjakohane on küsida, kas linn peaks niigi hooajalisusega hädas olevasse, kuid siiski toimivasse kohvikuärisse sisenema ja lisama ruumiprogrammi munitsipaalsöökla. Ehk võiksid linna­valitsuse töötajad lähedal asuvates kohvikutes lõunatada ja nii toetada kodulinna toitlustussektorit? Arvan, et linnavalitsuse eelarvest sööklaruumide väljaehitamine tekitab ebatervet konkurentsi.

Pilk maa alla

Hoonet ei saa ehitada ilma vundamendita. Vundamente ehitatakse betoonist, mis on süsinikku emiteeriv ehk mitte keskkonnasõbralik materjal. Keerukale pinnasele ehitamisel võib maa-aluste vundamentide ehitamiseks kuluda betooni rohkemgi kui hoone maapealsele osale. Väga suur süsinikujalajälg ja ka märkimisväärne rahasumma maetaks sõna otseses mõttes maa alla.

Kinnistul on dokumenteeritud ajalooliste hoonete keldrid. Olemasolevad keldrid – ajastu märk – tuleb lammutada, või muutub ehitus nende säilitamiseks kulukamaks, sest pinnast ei saa ühtlaselt tihendada.

Geoloogiliste uuringute järgi on kinnistul suur ja ebaühtlase sügavusega kultuurkiht (u 3 m), lihtsustatult muld, mis tuleb ehituse käigus tervenisti eemaldada (aga kuidas sel juhul säilitada olemasolevad puud?) ja asendada tihendatud tehispinnasega, et vältida hoone vajumist. Tehispinnas ei ole ökoloogiline, see kaevandatakse, transporditakse jne. Kinnistu pinnasevesi asuks maa-aluse korruse põrandast kõrgemal, maa-alune korrus muudab ehituse järje­kordselt kallimaks, nt hoone ankurdamise keeruka teostamise, pumplate jm ehitusvajaduste tõttu. Või tuleb kinnistule planeerida kahekorruseline hoone, põhjapindalaga u 850 m². Sel juhul oleks Haapsalu linnaehituses tegemist uue hiiglasliku Lossiplatsi-äärse majaga. Tuletan meelde, et kõrval asuvad Haapsalu kohta suured majad seisaksid endiselt kasutuseta.

Ligipääsetavus

Haapsalu on esindusfunktsiooniga maakonnakeskus, siia on koondunud teenused ja töökohad. Linnavalitsuse hoonele pakutud krundi esmane analüüs näitab, et suur osa kinnistust hoonestatakse. Ma ei ela illusioonis, et Haapsalus liiguvad kõik jalgsi, ühissõiduki või jalgrattaga. Aga ikkagi pean küsima: kus paiknevad uue linnavalitsuse hoone suhtes bussijaam ja maakonnaliinide ühistranspordi sõlm? Maakonnakeskusse tullakse paljudel juhtudel autoga. Kuhu pargivad töötajad ja külastajad oma sõidukid? Kas Lossiplats on ja jääb autoparklaks? Kas uue linnavalitsuse hoone väliala on suur autoparkla? Kui linnal tekib soov kujundada autovaba keskus, siis suure teenuse­pakkuja paigutamine kitsaste tänavate võrguga kesklinna nõuab logistilist läbimõtlemist ja selget tulevikuperspektiivi. Suvisel ajal on äärmiselt meeldiv, kui Karja tänav on autoliiklusele suletud. Arhitektidele antud lähteülesanne justkui välistab autovaba keskuse.

Maa-alune parkimine ei saa olla eespool kirjeldatu tõttu vastuvõetav. Ma ei anna parkimislahenduse küsimusele vastust, sest ma ei näe häid ökoloogilisi lahendusi, kuid loodetavasti mõnes arhitektuurikonkursile esitatavas töös pööratakse sellele vajalikku tähelepanu. Kui valitud oleks olemasolevate hoonete rekonstrueerimise stsenaarium, oleksid mõeldavad ka kompromissid, kuid uue hoone ehituses on üllatavalt palju läbimõtlemata aspekte.

Vastuoluline lähteülesanne

Tegemist on äärmiselt prominentses asukohas paikneva kinnistuga, mis võiks täita linna esindusfunktsiooni. Kui süveneda, siis leiab lähteülesandest palju põhimõttelisi vastuolusid. Arvestades, et ehitussektor toodab üle 30% maailma süsinikuemissioonist, peab just see sektor koos planeerijate ja tellijatega langetama hoolikalt kaalutud otsuseid, kuidas ja kellele ehitatakse.

Haapsalu vanalinn on ehituspärandilt rikkalik ja ainulaadne. Arhitektuuri­võistluse korraldamine on suurepärane idee, kuid antud juhul ei ole oodata säästlikku tulemust. Oodata võib head arhitektuuri, kuid need kaks ei ole alati sünonüümid. Olemasolevad hooned on ruumivajaduste rahuldamiseks kõige ökoloogilisem otsus, mille langetab teadlik tellija. Lähteülesandena valitud asukohas ei saa tulemus olla ühtaegu ökoloogiline ja täita võistlusülesandes püstitatud ootusi ruumiprogrammile, ligipääsetavusele, parkimisele ja kvaliteetsele avalikule ruumile.

Esitaksin võistlusele oma pakkumise, kuid minu pakutav lahendus rikuks riigihanke alusdokumentides sätestatut ja elimineeritaks võistluselt selle esimeses faasis, žürii ette jõudmata. Seetõttu on ainus võimalus juhtida meedia abil tähele­panu võistlusülesande vildakusele. Kutsun žüriid ja tellijat üles tunnustama võistlusele esitatud parimaid töid, kuid loobuma uue hoone ehitusest. Eesmärgiks võiks olla eeskujulik kliimateadlik otsus, et linnavalitsus võtab kasutusele Lossiplatsi ümbritsevad lagunevad hooned. Linnast kaoksid nn kolemajad ja linna­valitsusel ei oleks munitsipaalomandis liigseid ruutmeetreid, mida tuleb kütta, hooldada ja millel muutunud tööharjumustega maailmas võib-olla ei olegi pikemat perspektiivi.

Nii riik kui ka omavalitsused peaksid mõistma ehitusalal kui maailma kõige suurema süsinikujalajäljega valdkonnas ökoloogiliste eesmärkide tähtsust. Sõna „ökoloogiline“ peab jõudma lähteülesande otsustajate pähe, et lähteülesanded kalduksid säilitamise ja rekonstrueerimise, mitte uusehitise poole. Et „ökoloogiline“ ei oleks enam sõnakõlks, vaid lähteülesanne.

Alternatiivne lahendus

Väikelinnade identiteeti kannab nende ajalugu. Nagu teada, on Haapsalu linnast juba 1846. aastal olnud suurem osa haljastatud. Traditsiooni huvides võib Lossiplatsi äärde kaaluda naaberhoonestusega kooskõlas olevat perimetraalset hoonestust.

Pargis saaks eksponeerida müüre ja keldreid, siduda ala ümbritsevate kõnni­teedega, rajada varjulisi ja päikeselisi istumisalasid. Rohelus on meelepärane putukatele, lindudele ja väikestele loomadele nagu siilid. Linnakeskkonna liigi­rikkus esindab ökoloogilist mõtteviisi. Müürid rõhutavad linna pikka ajalugu ning nende eksponeerimine mõjub lõunaeuroopalikult, selline praktika on sealsetel rekreatsioonialadel laialt levinud.

Lossiplatsi ääres võib uus hoonestus paikneda olemasoleval vundamendil. Vundament tugevdatakse, mastaapseid maaparandustöid ei olegi vaja. Uus hoone­maht võiks olla planeeritud puit­ehitisena, nii nagu on suur osa Haapsalu ajaloolisi hooneid. Puit kui kerge, taastuv ehitusmaterjal koormab võrreldes kiviga vanu vundamente vähem ja võib-olla pole vundamenditööde osakaal ehituseelarves isegi märkimisväärne. Hoone ökoloogiline jalajälg oleks kooskõlas süsinikusidumise arusaamaga.

Hoone funktsioonina võib ette näha munitsipaal-kortermaja, kus on kvaliteetsed lastega perede ruumivajadusi arvestavad korterid. Kortereid antaks kasutusele noortele õpetajatele, arstidele, politseiametnikele jt linnale vajalikele tööinimestele. Mõtet oleks pakkuda noortele seda, mida nad Tallinnas või Tartus ei saa: ruumikas perekorter kesklinnas ja oma arengut võimaldav töökoht. Selline motivatsioonipakett teeb elu väikelinnas ihaldusväärseks. Ideaalis võiksid ka need korterid paikneda juba olemasolevates renoveeritavates hoonetes, kuid pakutud ehitusviis ja -maht tervikuna seoksid süsinikku ja oleksid säästlik ehituslahendus.