Kaasatakse ainult kõige vastupidavamad

Madle Lippus: „Olukord on napakas. Tavaline kodanik ei saagi lõpuks midagi aru. Mina kui kodanik ei saa ka aru, kuidas linnavalitsuses otsuseid vastu võetakse.“

MERLE KARRO-KALBERG

Ligi kuu aega tagasi küsis Tallinna Süda tänava elanik, linnaruumihuviline Madle Lippus Sirbis, kas Rävala puiesteest saab sel suvel pealinna autovaba puiestee.1 See oli omakorda ajendatud arhitektide liidu presidendi Andro Männi samalaadsest linnale antud soovitusest. Mänd nimelt tegi Eesti Päevalehele antud intervjuus ettepaneku teha Rävala puiestee suveks autovabaks.2 Üleskutses Mihhail Kõlvartile seisab muu seas nii: Rävala puiestee ümbrus on natukene surnud tsoon, elu on liikunud vanalinnast põhja poole: Telliskivisse, Noblessnerisse. Rävala puiestee oleks ideaalne võimalus tuua elu tagasi ka vanalinnast lõuna poole.

Rävala puiestee ümber tekkinud poleemika on ajendatud linnavalituse plaanist pikendada Rävala puiestee Pärnu maanteeni. Selle projekti väljaehitamine on justkui seatud uue pea­tänava väljaehitamise tingimuseks. 10. VII 2019 toimunud pressikonverentsil ütles värskelt linnapeaks saanud Mihhail Kõlvart, et peatänava projektiga senisel, arhitektuurivõistluse tulemuse põhjal peaaegu valmis projekteeritud kujul edasi ei minda ning linna uue tuiksoone ehitamine sõltub Estonia puiestee tunneli ning Rävala puiestee pikenduse väljaehitamisest. Linnapea viitas K-Projekti koostatud liiklus­modelleeringule, mille kohaselt vähendab uus peatänav ühissõidukite läbilaskvust. Mootorsõidukite liikumise sujuvust loodetaksegi Rävala puiestee pikendusega parandada, sest uue peatänava projekt näeb ette mootorsõidukitele eraldatud ruumi vähendamist.

Linnavalitsus pani hiljuti välja Rävala puiestee projekteerimistingimuste eelnõu, s.t lähteülesande, mille järgi hakatakse projekti koostama. Lippus tegi Rävala puiestee pikenduse plaanile Sirbi artiklis mitu etteheidet. Esiteks see, et tingimustega ei põhjendata Rävalasse ühistranspordikoridori, konkreetselt trammitee, planeerimise vajadust. Teiseks on eelnõu segane, mis hoolimata avatud menetlusest raskendab kommenteerimist. Samuti ei ole selle sisu kooskõlas kesklinna arengusuundadega. Kolmandaks: valitud on vale menetlusviis. Projekteerimistingimuste asemel tuleks avaliku huvi objekti puhul koostada detailplaneering, ruumi mõtestamiseks anda juhtroll vastava ettevalmistusega arhitektidele ja planeerijatele ning lähtekohad ja eesmärgid linnarahvaga põhjalikult läbi arutada.

Märtsi alguses rääkis linn Rävala puiestee pikendusest juba uut juttu. Linna häälekandja Pealinn väitel on linn loobunud tänavalõigu rajamisest projekteerimistingimuste alusel ja lubatakse arhitektuurivõistlust. Abilinnapea Andrei Novikov ütles Pealinnale antud intervjuus, et eeskätt oodatakse neid arhitektide mõtteid ja need annavad aluse edasiliikumiseks, senised projekteerimistingimused ja menetlused pannakse pausile.3 Postimehele Rävala puiestee teema kommenteerimisel oli abilinnapea konkreetsem ja ütles: „Rävala puiestee läbimurde lahenduse saamiseks korraldame arhitektuurikonkursi. Otsustasime, et kuulutame koos Eesti Arhitektide Liiduga välja konkursi.“4 Märtsi keskpaiga seisuga ei ole linna esindajad veel arhitektide liidu poole arhitektuurivõistluse tingimuste koostamiseks ja võistluse korraldamiseks pöördunud. Ka projekteerimistingimused on veel Tallinna planeeringute registris üleval ja dokumendi staatust pole muudetud. Nii Madle Lippus kui ka Andro Mänd ütlevad, et projekteerimistingimuste eelnõu avatud menetlusele esitatud ettepanekutele ei ole mingit ametlikku vastust ega tagasisidet antud.

Rävala puiestee pikendusega edasimineku puhul valitseb suur segadus. Süda kvartali kogukonna liige Madle Lippus loodab, et linn pole rakendanud uinutamistaktikat, millega teema kiirelt ja vaikselt ära lõpetada.

Tairo Lutter / Postimees / Scanpix

Märtsi alguses kohtus linnapea Süda kvartali ja Rävala puiestee kogukonna ligi 120 esindajaga. Kokkusaamise eesmärk ei olnud detailide üle arutamine, vaid ühise arusaama kujundamine, kuidas edasi liikuda.

Järgnevalt räägib Madle Lippus lähemalt sellest kadalipust, mis tuleb läbida, kui soovitakse olla kaasatud. Selleks et Tallinnas oma kodupaiga kavandamises kaasa rääkida, olla osa otsustusprotsessist, tuleb ennast ise pidevalt pakkumas käia, olla ekspert selles, kellele ja kuhu kirjutada, ning kulutada tunde, et registrites õige info leida.

Kas kutsusite linnapea endale ise külla või tuli kohtumise initsiatiiv linnalt?

Madle Lippus: Me korraldame praegu, kohaliku omavalitsuse valimiste aastal kohtumisi kõigi parteidega. Räägime linnaruumist, soovime teada, millisena poliitikud linna arengut näevad ja selgitame oma ootusi valijatena. Muu hulgas saatsime kohtumise kutse ka Keskerakonna nendele liikmetele, kes peaksid Tallinna kesklinna teemadega tegelema. Piirkonna aktiivsete elanike hulgas on inimene, kes on varem linnapeaga koos töötanud, nii et tema kaudu saatsime ka Mihhail Kõlvartile otsekutse ning selgitasime Rävala puiestee pikenduse ümber toimuvat. Ükspäev helistatigi, et linnapea soovib meiega ehk rahvaga kohtuda. Mõneti on ju tore, et nii kõrgel positsioonil poliitik on nõus tulema ja meie muresid kuulama.

Saime linnapeale oma seisukohad küll ära rääkida, kuulsime ka linna plaanidest, kuid järgmiste täpsemate sammude kokkuleppimiseni peaksime jõudma hiljemalt aprilli alguses. Konkreetne lubadus sellelt kohtumiselt oli, et edaspidi räägitakse meiega rohkem: milline menetlus valitakse, millised on järgmised sammud jne. Kui me kohtumiselt lahkusime olime entusiastlikud: linnapea kuulas meie mured ära, ütles „teeme!“, „küll saab!“ jne. Piirkonna elanike huvides tuleb nende kokkulepeteni ja ka esmaste sammudeni jõuda enne sügist.

Praegune olukord on selline tavaline valimiseelne seis: vaadati, et meie kandist võib Rävala puiestee teemal tulla omajagu negatiivset kajastust ja otsustati tõmmata pidurit, sest asja kiiresti ärategemisest ei võida praegu keegi. Kuid me ei tea, mis saab pärast valimisi: kas minnakse edasi vana kavaga või püütakse luua parim võimalik tänavaruum. Palju oleneb ju ka valimistulemustest. Väga oleks vaja jõuda kindlate lubaduste ja sammudeni juba enne sügisesi valimisi.

Hoolimata meie ettepanekust katsetada suvel Rävala puiesteel autovaba tsooni kehtestamist, on mul kartus, et seda võimalust ei kaalutagi. Ilmselt tuleb veel kirjutada, pöörduda või siis ise midagi ära teha, kas või päevaks, et mingi märk maha jääks ja seeme idanema hakkaks. Rõõmustab kohalike elanike suurenenud huvi kvaliteetse linnaruumi vastu võrreldes veel paari aasta taguse ajaga.

Kogu aeg on räägitud, et Rävala puiesteele leitakse uus vorm tavapärase riigihanke menetluse kaudu. Arhitektuurivõistluse võimalus ja linna soov, vähemalt intervjuudes ja sõnades, tänav sel viisil lahendada, on vaid paar nädalat vana.

See lahendus tuleneb ilmselt Andro Männi väljakäidud ideest. Arhitektuurivõistlust on sõnades lubatud vaid läbimurde alale, Kentmanni tänavast Pärnu maanteeni, mitte edasi Rävala puiesteele. See ruum on vaja lahendada suure põhjalikkusega, sealhulgas analüüsida liikuvust, elanike liikumisvajadusi, plaanitavate muudatustega tekkivat uut liikluskoormust ja trammitee võimalikku kulgemist, mida koostöös transpordiameti ja Harjumaa omavalitsuste liiduga möödunud aasta uuringus on juba ka tehtud. Küsimus, mida arhitektuurivõitlusega lahendada soovitakse, jääb praegu ikkagi lahtiseks. Kas plaanitakse teed jalgratturitele ja jalakäijatele, autoteed või ühistranspordi koridori? Need asjad tuleb läbi mõelda enne arhitektuurivõistluse väljakuulutamist. Kindlasti tuleb edasi minna ka kesklinna üldplaneeringu koostamisega, mis praegu on jäänud soiku.

Loodan, et linnavalitsus ei ole kasutusele võtnud uinutamistaktikat, millega tahetakse kogu teema kiirelt ja vaikselt ära lõpetada. Vaadatakse, et siin on kodanikud, kes midagi nõuavad, teeme nende rahustamiseks siis selle arhitektuurivõistluse, kaasame eksperdid, mis kodanikel siis ikka enam öelda on. Kindlasti ei tohi arhitektide liidu kaasamine olla viigileht, millega varjata apaatsust ja soovi oma plaanidega ühele poole saada. Linna roll on linnaruumi arendamine ning selleks põhjendatud kaalutlusotsuste tegemine osaliste huvide ja vajadustega arvestades. Eks me pea ise olema valvsamad ja hoidma silma peal, et nii ei juhtuks.

Mis ettepanekuid te linnale Rävala puiestee kohta tegite?

Me peame alustama kõige üldisemast ning selleks on kesklinna üldplaneeringu koostamise jätkamine. Tegime ettepaneku ka detailplaneeringu koostamiseks – see annab projekteerimistingimustega võrreldes suurema võimaluse kaasa rääkida ning laiendab kaebeõigusega isikute hulka. Ka siin valitseb omajagu juriidilist segadust. Rahandusministeeriumi planeeringuosakond mõtestab planeerimisseadust selliselt, et tuleb koostada detailplaneering ja algatada see enne võistluse koostamist, kuid osa ametnikke on seisukohal, et võistluse saab teha ka enne planeeringut.

Meie siin oleme juba praegu ruumiloome köögipoolega üle keskmise kursis. Kõik need pöördumised ja kirjad ja vastulaused on kodanikuaktivismi korras aidanud kokku panna piirkonnas elavad juristid. Abiks on meile olnud ka endine linnaarhitekt Endrik Mänd, kes linna masinavärki seestpoolt hästi tunneb. Meie kirju paneb seega kokku raskekahurvägi. Olukord on napakas. Tavaline kodanik ei saagi lõpuks midagi aru. Ka lobistamine nõuab omajagu teadmisi ja aega. Kirjutan üle nädala linnavõimu esindajatele kirju ja küsin kuidas läheb ja millised on edusammud.

Ilmekas näide linnapoolsest kaasamisest on ka see, et Rävala puiestee projekteerimistingimused saadeti tutvumiseks ainult mulle, arvati, et nii on elanikud piisavalt kaasatud. Hea tahe rahvaga arutada on justkui tekkimas, alge olemas, kuid arusaam, mida kaasamine tähendab, on ikkagi lapsekingades. Näiteks tegevuse kavandamisel. Strateegiatesse kaasamine on teine tera, nt arengustrateegia „Tallinn 2035“ koostamiseks olid palgatud eraldi teenuse­disainerid ning sealsetes töötubades osalesin ka mina. Kahjuks ei kiputa Tallinnas ilusaid ühistööna valminud plaane rakendama.

Kõik on väga segane, üks ametkond räägib üht juttu, teine teist, lõpuks tuleb linnapea, kes justkui tühistab ära kõik, mida teised linnavalitsuse liikmed varem on öelnud. Raske on aru saada, keda peab uskuma, kes teab ja vastutab; pole ka selge, kelle poole peab kodanik pöörduma, et vastuseid saada. Mina kui kodanik ei saa ka aru, kuidas linnavalitsuses otsuseid vastu võetakse.

Pealinna oskamatusest elanike soovidega arvestada on räägitud aastaid. Lühikest aega oli küll tööl kaasamisnõunik, kuid seda nii vähe, et ei jõudnud oma ametisse sissegi elada. Näiteks Reidi tee kaasamisfopaast kolm aastat tagasi ei ole kuigi palju õpitud.

Kodanikule pole tõesti suurt midagi muutunud, ehk ainult retoorika, kõik on nii nagu enne. Hea näide on Tatari tänava taastusremont. Kesklinna valitsus ise hõikas möödunud aasta lõpus oma Facebooki lehel välja Tatari tänava plaanitava taastusremondi. Kirjutasin neile ja küsisin, mida taastusremont tähendab ning et see ei tohi tähendada katendi väljavahetamist, vaid ka ruumi kvaliteedi parandamist. Avaldasime soovi kaasa rääkida. Sellele ettepanekule pole ma rohkem tagasisidet saanud, kui et linnavalitsuses alles otsitakse taga inimest, kes selle teemaga tegeleb ning minuga rääkida oskab.

1 Madle Lippus, Kas Rävala puiesteest saab sel suvel Tallinna (auto)vaba puiestee? – Sirp, 5. II 2021.

2 Peeter Kormašov, Eesti linnaplaneerimine on tupikus. Ainuke muudatus pärast 1990-ndate algust on „rasvaringid”. – Eesti Päevaleht, 21. I 2021.

3 Lea Eisen, Rävala puiestee läbimurdeks korraldatakse arhitektuurikonkurss. – Pealinn 8. III 2021.

4 Uwe Gnadenteich, Rävala puiestee läbimurde lahendus selgub arhitektuurikonkursil. – Postimees 3. III 2021.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht