Kas Rävala puiesteest saab sel suvel Tallinna (auto)vaba puiestee?

Rävala puiestee liikluse ajutine ümberkorraldamine annaks Tallinna linnavalitsusele võimaluse näidata, et avalikust ruumist hoolitakse.

MADLE LIPPUS

Eksperimenteerimine annab ruumist mõtlemiseks vabaduse, sest kõike ei pea kohe ära otsustama, betooni valama. Peale planeerija mängurõõmu saab lustimisse kaasata ruumi kasutajad, et koos nendega saavutada parem tulemus. Tallinna linnaruumis pole kohaliku võimu ettevõtmisel ajutisi eksperimente seni tehtud, kuid arhitektide liidu ettepanek keskse asukoha ja tähtsusega Rävala puiestee tuleval suvel autovabana hoida pakub nüüd selleks ideaalse võimaluse. Selmet tänav projekteerimistingimuste põhjal kiirelt valmis joonistada võiksime aja maha võtta ja mõelda, kuidas teha üledimensioonitud bulvarist nüüdisaegne sõbralik linnaruum. Tartu Autovabaduse puiestee möödunudsuvine fenomenaalne populaarsus võiks maha võtta ka hirmu autovabaduse ees.

Rävala puiestee koos Teatri väljakuga on linnas ühtaegu keskne ja täiesti perifeerne. Talvel on sealsed puud valguskettidega imeilusalt kaunistatud nii nagu kesklinnas asuv Kaarli puiesteegi. Ja sarnaselt Kaarli puiesteega rõõmustavad need eelkõige mööda vuhisevaid autojuhte, sest linna avalikus ruumis tegevust otsivad jalakäijad sinna naljalt ei satu. Ühelt poolt on nii, nagu arhitektide liidu president Andro Mänd välja tõi: need kunagi kesksed kohad on linna arengu seisukohalt nüüd perifeersed, kuid väärivad taas elavdamist. Jalutajate vähesuse teine põhjus on väga praktiline nagu paljude teistegi Tallinna rohealade puhul: sinna kas ei pääse üldse või on jala jõuda ebamugav.

Rävala puiestee ja sellega piirnevate alade plaanid on ikka olnud suured. 1970. aastatest pärit Pärnu maanteeni pikendamise plaan elab senini oma elu Tallinna kehtivas üldplaneeringus. Vahepeal oli kavas poole Süda tänava ajaloolise hoonestuse asemele rajada ooperiteater, milleks koostati plaane, projekte ja makette. Kuigi tänapäeva kriteeriumide järgi ei oleks need projekti­lahendused kõrgeid punkte saanud (ooperiteatri plaanile tekkis kohe vastasseis), olid autorid siiski ruumiloomes ettevalmistuse saanud spetsialistid. Nüüd on aga kavas pikendada Rävala puiestee Pärnu maanteeni ja tänavaruum seal ümber korraldada kommunaalameti väljastatud projekteerimistingimuste põhjal.

Projekteerimistingimuste eelnõu kolm peamist puudust ja kesklinna üldplaneering. Aastavahetusel avalikul menetlusel olnud projekteerimistingimustel on kolm peamist puudust, millele on piirkonna elanikud linnale saadetud ühises seisukohavõtus ka tähelepanu juhtinud. Tingimustega ei põhjendata Rävalasse ühistranspordikoridori, konkreetselt trammitee, planeerimise vajadust. Kuigi linn on paar viimast aastat sellekohast plaani vaikselt veeretanud, näevad eksperdid trammirööbaste vajadust Liivalaias, ühtegi alusuuringut või analüüsi seni tehtud ei ole. Kaua oodatud kesklinna üldplaneeringuga, kus just selliseid teemasid käsitlema peaks, jõuti 2019. aastal alguses algatamise ja lähteseisukohtade mustandini, kuid sealt edasi on teema taas soiku jäänud. Sellest on äärmiselt kahju, sest juba ammu oleks hädasti vaja uuendada Tallinna kesklinna ruumilise arengu eesmärke ja kokkuleppeid, seni kehtib siin ammu vananenud 2001. aastal kehtestatud Tallinna üldplaneering.

Teiseks on eelnõu segane, mis hoolimata avatud menetlusest raskendab kommenteerimist. Samuti ei ole selle sisu kooskõlas kesklinna arengusuundadega.¹ Eelnõus on vasturääkivusi ja mitmeti mõistetavusi alustades sellest, kas plaanitakse trammi või mitte, kas torupiirded on ruumi kujundamisel lubatud jpm. Kesklinna arengusuunades on kavandatud kergliikluse eelis­arendamist. See on ka eelnõus välja toodud. Projekteerimistingimustega on ette nähtud autode sõiduradade laius vastavalt kehtiva standardi maksimumile 3,5 meetrit. Jalakäijate ja ratturite rajalaiusena on jällegi lubatud standardikohaseid ja vaid erandlikult lubatud miinimumlaiusi, vastavalt kaks ja poolteist meetrit. Ruumipuudusel on jalg- ja rattaliiklusele lubatud ka jagatud tänavaruum ning eelnõuga kaasas olnud selgitava joonise põhjal, kui arvestada teekoridoride võimalikku laiust, ongi kitsad või olematud kõnni- ja jalgrattateed ainus lahendus. Nii loodav ebaturvaline tänavaruum süvendab Tallinnas juba nagunii valdavat probleemi: jalgratturitele, jalakäijatele ja taskaaluliikuritele ette nähtud tänavaruum on liiga kitsas ja põhjustab alatasa konflikte. Oma kogemusest tean, et kõnniteel liikuvad väikesed jalgratturid saavad pideva halvakspanu ja põhjendamatute etteheidete osaliseks, kuigi liiklusseadusega on kõnnitee neile liiklemiseks ette nähtud.

Kolmandaks on valitud vale menetlus. Projekteerimistingimuste asemel tuleks avaliku huvi objekti puhul koostada detailplaneering, anda ruumi mõtestamisel juhtroll vastava ettevalmistusega arhitektidele ja planeerijatele ning plaanitav linnarahvaga põhjalikult läbi arutada. Ettepanek menetlustüübi vahetamiseks ei ole juhuslik uitmõte, seda toetab ka sama teemat käsitlenud artikkel rahandusministeeriumi planeeringute osakonna ajaveebis.²

Linnaruum kui avalik teenus. Rävala puiestee avaliku ruumi mõtestamine tuleb erinevalt möödaniku grandioossetest plaanidest ette võtta moodsate võtetega. Eksperimenteerimine ehk kavandatava läbikatsetamine väiksemal mõõtkaval on koos teenusedisaini põhimõtete aina laiema levikuga üha tavapärasem. Ka Tallinn kasutab sama meetodit oma teenuste planeerimisel. Teatud mõttes on ka avalik linnaruum avalik teenus, mille eesmärk on vastata võimalikult paljude vajadustele. Seega on ainuõige ka siin läheneda samamoodi. Seda enam et linnaruumi ümberkorraldamisega kaasnevate mõjude ning kulutatavate avalike vahendite hulk on väga suur: ainuüksi tänavuses linnaeelarves on Rävala puiesteele ette nähtud 1 850 000 eurot. Projekti kogumaksumuseks on eelarves märgitud rohkem kui 14 miljonit eurot.³

Mõjude all ei tohi vaadelda kitsalt ainult mõju (auto)liiklusele, vaid ka mõju liikuvusele ja linnakeskkonnale. Mida rohkem on võimalik liigelda jala või rattaga, mida rohkem tegevusi, lõõgastumisvõimalusi ning mitmekesisust linnaruum pakub, seda paremini mõjub linn vaimsele ja füüsilisele tervisele. Samuti tuleb teravas keskkonnakriisis tähelepanu pöörata elurikkusele ning linnale kui terviklikule ökosüsteemile, mis peab ettetulevate hädadega ise hakkama saama. Näiteks vähendab piisav hulk rohealasid ja loomulikku drenaaži suure vihma korral üleujutuste mõju ning kuuma ilmaga pakub kõrghaljastus loomulikku jahutust ja kaitset ülekuumenemise eest.

Autovabadusega eksperimenteerimine ei tähenda autoliikluse sulgemist. Kui lähtuda arusaamast, et eksperimenteerimine on osa teenusedisainist, siis võib loogiliselt jõuda arusaamani, et Rävala puiestee eksperiment ei tähenda vaid autoliikluse (osalist) sulgemist. Kui linn talle visatud kinda – arhitektide liidu üleskutse muuta Rävala puiestee üheks suveks autovabaks – üles korjab, siis tähendab see kõigepealt eesmärkide seadmist, läbimõtlemist, mida katsetatakse, ning seejärel järjepidevat tegutsemist.

Tartu suvine autovaba puiestee pakkus peale mitmekesise ruumi palju tegevust, üritusi ja võimalust mõnusalt keha kinnitada. Nagu korraldajad on tunnistanud, oli ettevalmistamiseks jäänud pool aastat väga intensiivne. Osaliste kokku toomisel ja huvide ühendamisel sai kõik teoks sellise tulemusega, mis hoolimata esialgsest „ajuvabaduse puiestee“ hüüdnimest hääletati aasta lõpus tartlaste poolt aasta teo konkursil üheks tähtsamaks möödunud aasta sündmuseks.

Õnneks ei peaks ka Tallinna linn tegutsema üksinda. Juba on lubanud appi tulla arhitektide liit, puiestee äärde jääb lisaks Solarise keskusele mitmeid teisi väiksemaid ettevõtteid ja söögikohti ning oma toetust ettevõtmisele on väljendanud ka elanikud.⁴ Olen täiesti kindel, et hea algatus tõmbab teisigi kaasa.

Tähelepanu sõbralikule linnaruumile = populaarsus. Tallinnas on aastakümneid eelistatud autoliiklust muudele liikumisviisidele. Kui varem andis see alust korruptsioonikahtlusteks, siis praegune linnapea on jätnud mulje, et selline valik põhineb tema veendumusel autost kui parimast liiklusvahendist ning ettekujutusel, et ümberprioriseerimine viib hääli. Neid aga ükski poliitik kaotada ei taha.

Eksperiment Rävala puiesteega annab hea pehme võimaluse katsetada uute suundadega. Liiklus sellel uhkel kuuerajalisel bulvaril on tagasihoidlik, ühissõidukid liiguvad vaid tänava ühes otsas ja sealgi vaid ühel sõidusuunal. Liikluse ajutine ümberkorraldamine ei tähenda tuiksoone sulgemist, vaid väikest nüket. Tallinn saaks natukene näidata, et avalik linnaruum on sihikul.

Mul on selline tunne, ja ma tõesti väga loodan, et see ei jää ainult tundeks, et sügisestel kohalikel valimistel on linnaruumi kvaliteet ja kergliiklejatele paremate võimaluste loomine nende teemade hulgas, milles võetud seisukohad panevad valijaid ühe või teise kandidaadi poolt hääletama. Rävala puiestee ühistutest on juba teada antud, et elanikud on arhitektide liidu üleskutse poolt.

Planeeritavat ala ümbritsevate suurte korteriühistute juhatuste – esindatakse rohkem kui 600 korteriomandit – allkirjastatud seisukoht on, et avalikus menetluses olnud projekteerimistingimuste eelnõuga nad nõus ei ole.

1 Äsja vastu võetud strateegia „Tallinn 2035“ strateegiline siht 1 „Sõbralik linnaruum“ sedastab ruumiloome eesmärgina „inimmõõtmelise, looduslähedase ja kõigile ligipääsetava linna“. Projekteerimistingimuste eelnõu kommunaalameti koostatud osast kangastus pilt hulgast uutest fooriristmikest, kitsastest kõnniteedest ning maha võetud kõrghaljastusest.

2 Kuidas selgitada välja, kas ehitis on olulise avaliku huviga rajatis, mille püstitamiseks on vajalik koostada detailplaneering? – Planeerimisseaduse lahtiseletaja ehk Ajaveeb. 27. V 2016; https://planeerimine.ee/kkk/kas-ehitis-on-olulise-avaliku-huviga-rajatis/

3 Tallinna Linnavolikogu 17. XII 2020 määrus nr 28, Tallinna linna 2021. aasta eelarve; https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4221/2202/0042/LISA%204.pdf#

4 EPL Kultuur, Rävala puiestee autovabaks? – Eesti Päevaleht, 21. I 2021; https://epl.delfi.ee/artikkel/92330363/ravala-puiestee-autovabaks?fbclid=IwAR1PNIu5zVH7idrrMGg6FogtRgyryP0poXye9uRWTsOgRQJ2eJts7fdAJCg