Liberty: vabadus laguneda

Tallinnas Haaberstis asuva terviklikult säilinud suvemõisa saatus on endist viisi lahtine, kuid nii kaua kuni riik mõtleb, hoone hävib.

MERLE KARRO-KALBERG

ICOMOSi Eesti rahvuskomitee pöördus veebruari lõpus üldsuse poole märgukirjaga, milles osutatakse Haaberstis asuva Liberty suvemõisa ümber kestvale tohuvabohule. Liberty suvemõisa on pöördumises nimetatud Tallinna kõige terviklikumalt säilinud suvemõisaks, silmapaistvaks näiteks XVIII–XX sajandi sotsiaal-majanduslikust elukorraldusest. 68 806 ruutmeetri suurusel kinnistul asub seitse hoonet ja Vana-Liberty hoone vundament. Tegu on kolme arhitektuuri- ja kultuuriajaloolise tähtsusega mälestisega: Egon Kochi suvila, Egbert Kochi suvila ja Daheimi maja, kompleksi kuuluvad Vana-Liberty maja (hoone tuleb taastada, kuna on ulatusliku majavammi levimise tõttu hävinud), Vana-Liberty jääkelder, pesuköök, majahoidja elamu, aednik Jaulo maja, Daheimi kelder ja Egon Kochi garaaž.

Pöördumise üks koostajaid, rahvusvahelise ICOMOSi asepresident Riin Alatalu selgitab, et avalikkuse poole pöörduti põhjusel, et olukord on katastroofiline. Majad on Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) halduses alates 2014. aasta algusest ja sellest ajast alates ei ole midagi tehtud hoonete ja territooriumi olukorra parandamiseks. RKASi kommunikatsioonijuht Mariliis Sepper sõnab, et Riigi Kinnisvara hooldab kompleksi regulaarselt, iga aastased kulud jäävad suurusjärku 12 000 eurot: kulud moodustavad valve ja hooajalised heakorratööd jms. Riigi Kinnisvara esindaja leiab, et kinnistud on praegu sellises seisus, kus pelgalt haldustöödega olukorda ei päästa, hoonete säilitamiseks on vaja investeeringuid ning eelkõige plaani, mis hoonetest edaspidi saab.

ICOMOCi pöördumises tuuakse välja, et 2020. aasta suveks oli Egberti villa nõu­kogudeaegne juurdeehitis sisse langenud ja seetõttu on hävimas ka hoone ajalooline osa. Territoorium on võssa kasvanud, mis raskendab tulekahju korral hoonetele ligipääsu. Riin Alatalu toob välja, et Egberti villa juurdeehitise kokkukukkumine on suur ohumärk ja kui edasi jätkatakse samasuguses otsustamatuse tempos, siis ootab sama saatus peagi ka teisi hooneid. Alatalu sõnutsi on kompleksi olukord väga-väga halb.

2013. aastal otsustati Liberty kompleks vabaõhumuuseumi kinnistust lahutada ja anda see üle RKASile, kes pidi leidma nii rahastuse kui ka funktsiooni. Kaaluti võimalusi ja suvemõisa otsustati rajada presidendi residents. Telliti kõrgeid turvanõudeid arvestavad projektid. Erialaringkonnas tunti heameelt selle üle, et mõisa kordategemiseks ei korraldatud tavapärast odavaimal hinnal põhinevat hanget, vaid rakendati kvaliteedipõhist hankevormi, s.t hind määras tulemusest vaid 45%, ülejäänud kriteeriumid olid osalejate kvalifikatsioon, samalaadsete objektidega tegelemise varasem kogemus jne.

2017. aasta alguses teatas presidendi kantselei, et loobub projektist. President Kaljulaid põhjendas otsust toona sellega, et nii väärikad hooned peaksid olema avalikkusele avatud, kuid presidendi residents tähendab ühtlasi kõrgeid turvanõudeid ja hoone avalikkusele sulgemist. Rahandusministeerium kiitis kantselei otsuse heaks. ICOMOSi pöördumisest tuleb välja, et niimoodi säästeti toona viis miljonit eurot renoveerimiskulusid. Hooned jäeti lagunema.

Ka Riin Alatalu nõustub, et kompleks võiks olla avalikkusele avatud, kuid sel viisil lagunedes ei ole peagi midagi avalikkusele avada.

---

Liberty suvemõis

• Tekkis XVIII sajandil merekaldale Haabersti linnamõisa maadele.
• Alates 1781. aastast kuulus Carl Friedrich von Strahlbornile.
• 1784 sai nimeks Liberty.
• Abielu kaudu läks mõjuka Kochi perekonna valdusse. Nood kasutasid suvemõisa kuni 1939. aastani.
• Nõukogude ajal asus suvemõisas pioneerilaager.
• 1986. aastal liideti vabaõhumuuseumi kinnistuga.
• 2013. lahutati Liberty kompleks vabaõhumuuseumi kinnistust ja sooviti üle anda RKASile, et rajada sinna presidendi residents.
• 2017. aasta alguses teatas presidendi kantselei, et ei soovi suvemõisa residentsiks renoveerida. Hooned seisavad sellest ajast saadik kasutuseta ja lagunevad.

---

Vabaõhumuuseum on üle 25 aasta taotlenud hoonete renoveerimiseks raha. 2010. aastal plaaniti kompleksi rajada Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuse koolitus- ja nõustamiskeskus. Renoveerimisprojekti koostamiseks ja peahoone katuse parandamiseks kasutati ka Euroopa Regionaalarengu Fondi toetust. Projekti maksumus oli kokku 67 000 eurot. Alatalu kinnitusel on vabaõhumuuseum ka praegu korduvalt kinnitanud valmidust kompleks taas oma valdusesse võtta, kuid kuna koos kompleksiga soovitakse ka rahalisi vahendeid, et hooned korrastada, on soovid jäänud hüüdjaks hääleks kõrbes ning otsustamatus ähvardab arhitektuuripärandi hävitada.

Kompleksi saatuse kohta tegi Vabaerakond 2017. aastal riigikogus järelepärimise tollasele riigihalduse ministrile Mihhail Korbile, kes vastas, et kompleksi tulevikku aitavad otsustada neli stsenaariumi: riigile esindus- ja külalistemaja ehitamine, pakkumine mõnele välisriigile saatkonna residentsiks, kohandamine lasteaiaks või võtta kasutusele mõnel muul sotsiaalsel eesmärgil. Ühestki ettepanekust asja ei saanud.

ICOMOSi pöördumisest tuleb välja, et 2020. aasta alguses oli taas kaalutud mõisa tulevikku ja otsus lubati teha 2020. aasta kevadeks. Valikuid on kolm: hooned antakse mõnele riigiasutusele, nt Vabaõhumuuseumile, mõisakompleks konserveeritakse või pannakse müüki. Nüüd on ukse ees 2021. aasta kevad ja suvemõisa saatus ikka segane.

Alatalu kritiseerib RKASi kinnisvarapoliitikat: riigi kinnisvara haldamiseks loodud ettevõte ei oska, ei taha ega suuda oma valduses olevat arhitektuuripärandit hinnata ega korda teha. RKASi esindaja leiab, et siinkohal pole tegemist Riigi Kinnisvara otsusega: Liberty mõisakompleksi edasise saatuse otsustab valitsus, sh võimalikud investeeringud kompleksi renoveerimisse. “Oleme omalt poolt korduvalt teemat tõstatanud ning viidanud kompleksi olukorrale, kuid praeguseks otsust olemas ei ole,” vastab kriitikale Sepper.

Liberty pole ainuke unustatud pärand. Meenub ka Kohtla-Järve gümnaasiumihoone. Anton Soansi projekti järgi 1938. aastal valminud koolimaja renoveerimist riigigümnaasiumiks peeti liiga kulukaks ja tülikaks, hoone hilisemat ülalpidamist kalliks ning otsustati uue hoone ehitamise kasuks. Ajalooline koolihoone laguneb. Kuidas üldse selline vana otstarbetuks kuulutamine ja uuega asendamine mahub kestlikku maailmapilti? Uue maja ehitamine on üks suurema ökoloogilise jalajälje ja süsinikujäljega tegevus, vana maja kordategemine säästlikum ja ka odavam. Aastatega on RKASi tööle asunud hulk arhitekte, kes seisavad selle eest, et uued riigihooned oleksid arhitektuuriteosed, kuid pärandit tundvat ja sellega varem tegelnud spetsialisti organisatsioonis ei ole ja see annab tunda ka suhtumises.