Pealelend – Kai Lobjakas, Disaini- ja tarbekunstimuuseumi direktor, näituse „Rääkiv linnaruum. Graafiline disain ja tüpograafia Tallinna linnaruumis“ üks ellukutsuja.

MERLE KARRO-KALBERG

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

17. VI avatati disainikeskuse ning tarbekunsti- ja disainimuuseumi koostöös valminud interaktiivne näitus „Rääkiv linnaruum. Graafiline disain ja tüpograafia Tallinna linnaruumis“. Veebipõhisesse kaardirakendusse tallinn.design on kogutud 23 linnaruumi graafilise disainiga seotud näidet. Milline graafiline disain linnaruumis on näitusele kokku kogutud ja miks on välja valitud just need 23 näidet?

Projekti eesmärk on võtta luubi alla Tallinna linnaruumi graafilise disainiga seotud nähtused, et see oma argisuses ja loomulikkuses peaaegu nähtamatu kiht, mis on ometi kõnekas, enamasti täpne ja sõnumlik, esile tõsta ja kõnelema panna, see kasutajale lähemale tuua. Seda kas või selleks, et igaüks saaks teadvustada enda ümber olevat, seda vajadusel dekodeerida, hinnata, olla ümbritseva suhtes mõistev, aga kindlasti ka nõudlik. Graafilise disaini ampluaa, mõju ja ka jõud on hästi suur. Ma arvan, et disainilahendused võivad rahumeeli olla anonüümsed ja ka omamoodi nähtamatud, aga teadmine, mis disain on ja mida disainerioskustega on võimalik saavutada või saavutatud, on oluline. Selle teadvustamisele tuleb pidevalt tähelepanu pöörata.

Esimese objektide valiku tegime koos disainer Ivar Saki ja kirjakunstnik Mark Andersoniga, kitsama valiku koos Ivar Sakiga. Võtsime endale vabaduse valida kõnekad ja võimalikult eri tüüpi näited linna eri piirkondadest, oluline oli ka, et teaksime neist midagi ja oskaksime neid sisuliselt ja vormiliselt kommenteerida. Nii on valikus näiteks legendaarsed Pärnu maanteel asuva kino Kosmos (valmis 1962–1964) ja Pirita tee ääres paikneva, 1965. aastal valminud restorani Tuljak klaastorudest valguskirjad, 1962. aastal tehtud Kalevi spordihalli pannoo (Marga­rethe Fuks, Valli Lember-Bogatkina) ja 1960. aastate keskpaigas valminud Mustamäe paneelmajade uuslihtsas laadis monumentaalsed otsaseinad (eelmistele lisaks Enn Põldroos), millest mitmed on praeguseks hoonete soojustamise käigus kaduma läinud. Neile lisaks on kaasatud ajaloolise ja nüüdisaegse koeksistentsi näiteid, nagu hotelli Telegraaf neorenessanslik maja (Vene 9), mis valmis 1878. aastal ja kus kümme aastat hiljem alustanud telegraafi ja postiteenuste kontor tegutses samas funktsioonis 1990. aastateni. Selle hoone fassaadil paikneb sissepääsu kohal üks Tallinnas haruldane juugendliku kirjaga tahvel, ainus omataoline linnas. Hotelli logo on kujundanud 2005. aastal Kristian Kirsfeldt. 1980. aastal valmis Moskva olümpiamängude raames Tallinnas toimunud regati ajaks moodne iseteeninduskauplus (selvehall!) Kotka, mille sinivalge logo kujutab sõpruslinna vapilindu ja on osa ehitise identiteedist seniajani. Lähiajaloost on hea näide Lastekodu tänaval asunud kunagise kaupluse Kangur otsaseina ilmestav disainer Reet Miiteli kujundatud supergraafika 1980. aastatest (algsest pleekinumalt on see endiselt olemas). Selle eesmärk oli reklaami teha ning ühtlasi ilmestada halli linna­pilti. Kõige hiljutisem näitusele valitud objekt on „Crash“, 1998. aastast pärinev grafitimaalingu varane näide Narva maanteel Tallinna ülikooli vastas asuvas hoovis, kust varem sai läbi jalutada. Selle ümber tekkinud omandit märgistav aed on ilmselt kaitsnud graafilise disaini tööd juhusliku vandaalitsemise eest.

Projektiga saime võimaluse esile tuua graafilist disaini puudutava ajaloolise ja nüüdisaegse materjali, kaasata sellesse linlasi ning talletada lühiformaadis tähelepanuväärseid nähtusi ning nendega seotud teadmisi ja mälestusi. See projekt on iseenesest suure jätkupotentsiaaliga nii sisuliselt kui ka geograafiliselt. Tegu on ajas kasvava ja täieneva ettevõtmisega. Praegusi teadmisi on võimalik aja jooksul täpsustada. Loodetavasti õnnestub meil sellega edasi liikuda, infot juurde otsida, leida, mõtestada ja välja tuua, juba tekkinud andmebaasi täiendada ja kasvatada, et ajaloolased või disainerid saaksid lisanduvaid objekte ja nähtusi kommenteerida ning teadmisi ja erialaajalugu seeläbi täiendada. Mitmed on juba praegu töös. Ma väga loodan, et see ettevõtmine toob kaasa kirgliku soovi projekti edasi arendada ning loob ka vaatajas positiivseid seoseid, paneb märkama ja tekitab soovi veel rohkem graafilise disaini kohta teada saada – ja miks mitte ka sellest teada anda, kui midagi huvitavat silma on jäänud.

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht