Pealelend – Kaidi Põldoja, Tallinna linnaplaneerimise ameti üldplaneeringute sektori arhitekt-linna­planeerija

MERLE KARRO-KALBERG

Tallinn osaleb Kesk-Läänemere Interreg programmi projektis „B.Green: Roheline kiirtee – innovaatiline rohetaristu planeerimine“. Tuleval kolmel aastal tegeletakse selle raames Putukaväilaga. Mis on Putukaväil ja mida plaanitakse teha?

Putukaväil on tolmeldajate koridor, etapiti väljaehitatav elurikas lineaarpark, mis mõeldud ka jalg- ja tõukerattaga sõitjatele ning jalakäijatele. Putukaväila projekti idee on kantud soovist murda harjumuspärane mõttemall, mille kohaselt on linn inimestele ning loodus algab linna piirist väljaspool. Ka linnas võiks looduses viibimine olla elu loomulik osa: tolmeldajad on olulised ju nii ökosüsteemile, kui ka inimestele: meie toidulaua ligi neli suutäit viiest sõltub ju tolmeldajatest.

Putukaväila kontseptsioon sündis Euroopa Liidu Kesk-Läänemere programmi projektist „Augmented Urbans“, kui analüüsiti Põhja-Tallinnas paikneva, peagi kõrgepingeliinide alt vabaneva 50 meetri laiuse ruumilõigu võimalusi. Uuriti tolmeldajate mitme­kesisust ning vajadust seda vaheldusrikkust veelgi suurendada, samuti selgitati välja Põhja-Tallinna liikuvuse kitsaskohad ning linlaste soovid ja ootused avalikule ruumile. Mõttetöö ja analüüside toel valmis 1,2 kilomeetri pikkuse tolmeldajakeskse elurikka lineaarpargi kontseptsioon, mille vormisid eskiisiks Kino maastikuarhitektid.

2020. aastal käivitatud Kesk-Läänemere programmi projekti raames töötatakse Putukaväila kontseptsiooniga edasi. Projektis osalevad Helsingi linnavalitsuse innovatsiooniüksus Forum Virium Helsinki ja Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskus. Putukaväila pikendatakse 13,5 kilomeetri pikkuseks alates Põhja-Tallinnast läbi Merimetsa piki Haabersti, Kristiine, Mustamäe ja Nõmme linnaosa vahelist piiri Hiiu raudteejaamani.

Esiplaanil on rohelise taristu tähtsus, selle roll ja lahendused ning seosed nn halli taristuga. Jälgitakse, kuidas aitab rohevõrgustik linnal kohaneda kliimamuutuse mõjudega, leevendada soojasaare efekti, vähendada bioloogilise mitmekesisuse kadu, parandada õhukvaliteeti, millised on säästlikud sademevee immutamise võimalused. Ka uuritakse seda, kui palju sõltub linn maapiirkonnast ja kuidas seda sõltuvust vähendada.

Projekti suur eesmärk on mõjutada arusaama, millist linnaruumi peetakse esteetiliseks. Kõrged niidutaimed küll mitmekesistavad linnaloodust, kuid ilusaks peetakse ikkagi pügatud golfimuru.

Linn sõltub suuresti maapiirkonnast, näiteks toidu hankimises. Putukaväila alla kuuluvad ka rendiaiamaad ja see tähendab toidusõltumatuse suurendamist. Rendiaiamaid eristab kogukonnaaedadest suurem toimetamisvabadus. Oleme alustanud koostööd mesinikega linnamesinduse laiendamiseks.

Linna säästva arengu eesmärke püstitades ei saa üle ega ümber liikuvusest. Kestlike liikumisviiside soodustamine on ka Putukaväila üks eesmärke. Kui säästvast liikumisest saab elu loomulik osa, kaovad sundtegevused: sundus kiirustada õhtuti jõusaali, sest päevane sammunorm ei ole täis, sundus istuda ummikus, kulutada aega ja raha auto ülalpidamiseks.

Putukaväilal on juba praegu tervise­trassi lõik, mis on rajatud endisele raudteetammile. See on kõrgemale tõstetud pikk ja kiire sirge tee, mis on irdunud ümbritsevast linnakoest, trass läbib küll kauneid looduslikke paiku, kuid on monotoonne ja ruumiliste pidepunktideta. Mõtleme pingsalt, milline peaks olema säästvaid liikumisviise soosiv keskkond. Uute võimaluste pakkumisel tuleb säilitada keskkonna elurikkus, seda suurendada. Peame ka vajalikuks jutustada lugusid ja tutvustada paigaga seotut. Nii mõjutatakse tunnetuslikult teekonna pikkust ning soovi seda läbida, saadakse aimu koha põnevast ajaloost ja identiteedist. Putukaväila äärde jääb näiteks Eesti esimene supermarket.

Kontseptsioonist jõutakse valmis lahendusteni, nt nn targa linna lahendused, roheline infrastruktuur, liigirikkad maalapid, katsetatakse installatsioonidega. Luuakse linnahaljastuse kataloog, mille abil saavad linlased luua elurikast haljastust. Kui projekt on edukas, saab Putukaväilast rohelise taristu mudel, mida kohaldatakse ka Tallinna sini- ja rohevõrgustikule.