Pealelend – Liia Rebane, TTÜ muuseumi direktor

Veronika Valk

Tallinna laululava kõlaekraani mudeliga avati äsja Tallinna tehnikaülikooli muuseumi püsiekspositsioon. Miks just see makett – millest selline valik?

See mudel on hea näide kunsti ja inseneriteaduse kohtumisest ning innovatsioonist omas ajas. Ühe kunstniku imeline visioon sai teoks tänu inseneridele. See oli tolle aja arhitektuuri tähtteos ja nüüdseks on see meie rahvusliku identiteedi üks olulisemaid sümboleid. Kultuuripärandi seisukohast nii olulise objekti leidmine on suursündmus, mida ei juhtu ühe muuseumi töös just iga päev. Katsemudeleid ei ole palju säilinud ja seetõttu on originaalkatsemudel väga väärtuslik leid.

Mudeliga tehti kahesuguseid katseid: uuriti sellise arhitektuurse vormi ehituslikku võimalikkust ning akustikat. Oli ju eelmisele laululavale ette heidetud just heli halba levimist. Mudeli restaureeris ennistuskoda Kanut koostöös EKA restaureerimisosakonna tudengitega. Kõlaekraani mudeli näol on tegemist Tallinna laululava prototüübiga, millega on väärikalt jäädvustatud ka Tallinna tehnikaülikooli insenerimõtte arengulugu.

Kuidas juhtus, et kõlaekraani mudel „ununes“ ligi 50 aastaks ning see leiti alles 2010. aastal?

Tõepoolest, Tallinna laululava kõlaekraani mudel leiti 2010. aastal Koplis asuva TTÜ majandusteaduskonna endise hoone pööningult, kuhu see oli jäänud mitmekümneks aastaks, ilma et keegi oleks sellele tähelepanu pööranud. Pööningule sattus inimene, kes tundis ära, milline objekt tolmukihi all peitub, ning oskas hinnata selle väärtuslikkust. Tal oli ka piisavalt südametunnistust, et teavitada leiust muuseumi.

Asi on selles, et katsemudel on insenerile abivahend teoreetiliste arvutuste kontrollimiseks ja täpsustamiseks. Tarbefunktsiooni täitnuna jääb mudel seisma ja võib kergesti unustuse hõlma vajuda. Ehitusteadlane asub järgmise probleemi kallale, tulevad uued katsed, uued mudelid. Paraku on asi ka selles, et tänapäeva on raskem väärtustada ning kultuuriväärtuslikkus selgineb aja jooksul.

Kas on loota TTÜ muuseumi püsiekspositsiooni täienemist teistegi põnevate väljapanekutega?

TTÜ muuseumis on peidus nii mõndagi põnevat. Hiljuti täienes muuseumikogu Eesti riigimehe, tehnikaajaloo suurkuju ning tehnikaülikooli esimeseks rektoriks loetava Karl Ipsbergi kauni hõbedase lauagarnituuriga. Väärtuslikud on kindlasti Eesti kuulsaimate leiutiste hulka kuuluvad Arnold Seppo luude asendi fikseerimise abivahendid, mis on valmistatud 1950. aastate lõpus tollal Tallinna Polütehnilise Instituudi eksperimentaalosakonnas. Huvitavad on ka need projektid, mis on jäänud seni teostamata, kuid mille maketid või mudelid on siiani alles. Näiteks on viimastel aastatel räägitud Saaremaa ja mandri vahele silla ehitamisest. Selline mudel Saaremaa silla keskosast on TTÜ muuseumis olemas.