Philadelphia politseimaja ja Ahmedabadi ülikooli kampus

Häirekella lüüakse Eestist pärit autorite rahvusvahelise pärandi hulka kuuluva kahe hoone pärast, pöördudes riiklike ja kohapealsete otsustajate poole, et märgilised hooned säiliksid.

RIIN ALATALU

Rahvusvahelistel muinsuskaitseorganisatsioonidel on mitmeid võimalusi, kuidas tegeleda ohustatud pärandiga. Maailmapärandi hulka arvatud paigad saab näiteks kanda ohustatud pärandi nimekirja eesmärgiga tõmmata probleemidele rahvusvahelist tähelepanu ja taotleda abi või hoopiski survestada mälestise haldajat likvideerima ohutegurid. Ohustatud pärandi nimekirja satuvad näiteks looduskatastroofidest või sõdadest ohustatud paigad. Värskeim näide on Odessa kandmine sellesse nimekirja tänavu jaanuaris. Arendussurvele vastu seista on väga keeruline: rahvusvahelised ettevõtted tahavad kaevandada looduskaitsealadel ja kõrghoonete arendajad kipuvad ehitama ajaloolisse südalinna.

Maailmapärandi nimekiri on üsna eksklusiivne, sest seal on ainult 1157 paika. Seda tuleb aga käsitleda kui muinsuskaitse minimudelit: kui juba esindusnimekirja kuuluvaga on probleeme, siis seda enam on muret muu väärtusliku pärandiga. Icomos kui üleilmne ekspertide organisatsioon annab pärandi probleemidele tähelepanu tõmbamiseks nn pärandihäiret (Heritage Alert). Pöördutakse nii asjaomaste instantside kui ka avalikkuse poole, enamasti koos teiste erialaühendustega. Seejuures peab haare olema võimalikult lai. Praegu on korraga sattunud ohtu kahe kuulsa Eestiga seotud ehitusmeistri pärand, üks Indias ja teine USAs.

Eelmise aasta jõulude ajal anti juba teist korda häiret Indias asuva Saaremaal sündinud arhitekti Louis Kahni projekteeritud Ahmedabadi ülikooli kampuse kaitseks ning äsja allkirjastasid nii Eesti arhitektuurimuuseum kui ka Icomosi Eesti komitee koos Docomomo ja teiste ekspertide ühendustega häireteate, mis vastustab plaani lammutada Pennsylvania politseimaja, mille ehituskonstruktsioonide autor on Eestist pärit ehitusinsener August Komendant.

Mõlemad ehitised on modernismipärandina märgilised, mõjutanud nii arhitektuuriliselt kui ka ehituslikult uuenduslikena maailma arhitektuurilugu.

Ahmedabadi ülikooli kampus

Lammutamisohus Ahmedabadi ülikooli kampuse teaduskondade ja auditooriumide hooned ning ühiselamud on osa IIMA (Indian Institute of Management Ahmedabad ehk India instituudi Ahmedabadi ettevõtlusülikool) Louis Kahni ja kuulsate India arhitektide Balkrishna Doshi (1927–2023) ja Anant Raje aastatel 1962–1974 rajatud ülikoolilinnakust. Doshi oli ka esimene India arhitekt, kes on saanud maineka Pritzkeri arhitektuuripreemia. India riikluse ülesehituse perioodil rajatud ülikool on jätkuvalt üks tunnustatumaid India kõrgkoole, mille vilistlased töötavad kõikjal maailmas.

Indiale märgilise ehitise projekteerinud Louis Kahni eesmärk oli ühendada moodsa ja riigi seisukohalt olulise sümbolehitise arhitektuuris rahvusvahelise modernismi võtted India traditsiooniga, kasutades Indiale iseloomulikku tellist. Nutikate konstruktsioonilahendustega lõi Kahn põneva valguse ja varjude mängu ning ruumielamuse.

IIMA nõukogu põhjendab hoonete lammutamist kulumisega, aga ka uute nõudmistega seismilise piirkonna hoonetele. Eksperdid väidavad, et hoonete konstruktsioonid vastavad igati väljakutsetele. Siinkohal tasub märkida, et pärandihäireteate valmistas ette Icomosi XX sajandi arhitektuuri teaduskomitee, kes peab põhjalikku faktikontrolli enne rahvusvahelises mastaabis häirekella löömist auasjaks.

Philadelphia politsei peakorter

Endine Philadelphia politsei peamaja (PPHQ), 1963. aastal valminud ekspressionistlik ühiskondlik hoone, on rahvusvaheliselt tunnustatud erakordne ehitis ennekõike arhitektide Geddesi, Brecheri, Quallsi ja Cunninghami büroo (GBQC Architects) ja ehitusinseneri August Komendandi koostöös rakendatud tervikliku ja säästliku betoonitoodete süsteemi tõttu. PPHQ rahvusvahelise keelega tipptasemel arhitektuur põhineb betooni eel­valutehnoloogial. Kandvad fassaadipaneelid ja vahelaepaneelid valmistati tehases ja osaliselt eelpingestati. Paneelide geomeetriat optimeeriti, et toota minimaalselt erikujulisi komponente. Ehitusplatsil tõsteti paneelid kraanaga paika ning seoti omavahel terasest järelpingestustrossidega üheks tarindiks. Betoonitehnoloogia imeks peetava hoone geomeetria tõttu hakati seda nimetama Roundhouse’iks ehk Ümarmajaks.

Politseimaja on rahvusvaheliselt tunnustatud kui Philadelphia kooli arhitektide üks olulisemaid töid, mis esindab kooli kolme põhimõtet: seostatus konteksti, sotsiaalse keskkonna analüüsi ja linnaplaneerimisega ning hoone käsitlemine keeruka masinana. Arvutieelne arhitekti-, inseneri- ja ehitajaerialade ülene koostöö PPHQ rajamisel ei olnud erandlik mitte ainult tollal, vaid on eeskujuks olnud ka digitaalse disaini ja ehitamise ajastul.

Politseimaja on oluline Phila­delphia arhitektuuri- ja ka sotsiaalajaloos, ent ilmselt ei tekita ükski sealne hoone nii palju poleemikat kui see. See julgelt skulptuurne, struktuurilt väljendusrikas hoone on XX sajandi keskpaiga mitmekesise modernismi ilmekas näide.

Pool sajandit Philadelphia politseiosakonna peamajaks olnud hoonel on paraku ka negatiivne kuvand. Frank Rizzo, Philadelphia politseikomissari (1967–1971) ja linnapea (1972–1980) rassistliku politseitöö ja poliitika põhjustatud armid annavad end seniajani tunda ja häbistavad linlaste arvates nende linna.

Sotsiaalset ebaõiglust meenutava hoone kui arhitektuuriväärtuse kaitsmine on keeruline ülesanne ja seetõttu on ka hoone saatus lahtine. Eestis saab paralleeliks tuua näiteks Pagari tänava KGB maja ja Patarei. Philadelphia endisele politseimajale otsitakse aktiivselt uut funktsiooni, samuti loodetakse leida kontakt kogukonnaga.

Kahn ja Komendant

Kuressaares sündinud ja suuremalt jaolt USAs elanud Louis Kahni pärandit on rahvusvaheliselt tunnustatud USAs, Indias, Bangladeshis ja Iisraelis. Tema panus Yale’i, Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT), Princetoni ja Pennsylvania ülikooli seob teda maailma arhitektide mitme põlvkonnaga.

August Komendant, Eestis sündinud ja 1944. aastani siin töötanud ehitusinsener, on kirjutanud oma pikast ja viljakast koostööst Kahniga raamatu „18 aastat arhitekti Louis I. Kahniga“, mis on avaldatud ka eesti keeles. Kolme aasta eest oli Rotermanni soolalaos väljas näitus „Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant“, eelmisel aastal kirjastas Eesti arhitektuurimuuseum aga samanimelise raamatu ning koostöös arhitektuurikirjastusega Birkhäuser ka ingliskeelse sõsarväljaande. Louis Kahni loomingut on Eestis saanud varem näha Arne Maasiku näitustel, 2017. aastal oli muu hulgas vaadata foto Ahmedabadi kompleksist.

Rahvusvahelised organisatsioonid on pöördunud nii riiklike kui ka kohalike otsustajate poole ettepanekuga vältida hoonete lammutamist ja tagada nende märgiliste hoonete säilimine, korraldatud on rahvusvaheline teavituskampaania.

Rahvusvahelise pärandi häirekella helistatakse siis, kui on vaja sekkuda kultuuripärandi kaitseks ja pöörata laiema avalikkuse tähelepanu pärandi tähtsusele.