Tallinna Vanasadama tulevik

Mereäärne ei saa olla üksikute arhitektuuriliste tippobjektide juhuslik rivistus, vaid läbimõeldud, paraja hoonestustihedusega tulevikku vaatav linn.

PEETER PERE

Tallinna Vanasadama ruumilise arendamise ideevõistlus. II etappi valitud lahendused: „Mmuf“ (Alver Arhitektid), „Streamcity“ (Zaha Hadid Architects) ning „Tõus ja mõõn“ (Kavakava ja Alejandro Zaera-Polo & Maider Llaguno Architecture). Žürii: Valdo Kalm (esimees) , Endrik Mänd, Peeter Pere, Ülar Mark, Hele-Mai Metsal. Protsessi kontseptsiooni eestvedaja oli Ahto Ader oma meeskonnaga Tallinna Sadamast, arhitektide liidu poolt lõi kaasa Kalle Komissarov kolleegidega.

2016. aasta novembris kuulutas Tallinna Sadam välja Vanasadama arenduse planeerimise ideekonkursi eesmärgiga leida tulevikku vaatav terviklahendus, mis on aluseks sadamaala kinnisvaraarenduseks ning linnalise ja avaliku ruumi ühendamiseks sadama funktsioonidega.

Suuresti tühermaana näiva Vana­sadama ala suurus on 54 hektarit, Vanasadamat läbib aastas kuni 10 miljonit reisijat, sealhulgas pool miljonit ristlusreisijat, 1,3 miljonit sõiduautot ja 300 000 veokit. Seni on aastane juurdekasv olnud nelja protsendi ligi. Tänapäeval läbib D-terminali 60–65 protsenti kavandatud liiklusmahust, A-terminali 35–40 protsenti. Vastavalt laevade liiklemisgraafikutele toimub ka sõidukite liikumine: umbes kahe tunni jooksul enne laeva väljumist kogunetakse sadama­alale, 20–30 minuti vältel toimub laevatäie sõidukite väljumine sadamast linnaliiklusesse. Kaasnevad ummikud.

Jaanuari alguses laekus võistluse korraldajatele 15 riigist 30 osalemise taotlust. Portfooliote alusel valiti järgmisse vooru kuus edasipääsejat, kelle seas oli tuntud Eesti ja välismaa arhitektuuribüroosid.

Unistus

„Ootame ideevõistluse raames nii Eesti kui ka rahvusvahelistelt arhitektuuribüroodelt nägemusi sellest, milliseks ühtseks tervikuks kujundada sadam ja sadamat ümbritsev ala nii sadama vajadustest kui ka linnalise arengu vaatepunktist lähtuvalt sihiga aastani 2030,“ ütles Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm. Ideevõistluse tulemusel valmiv arendusplaan peab Valdo Kalmu sõnul hõlmama reisijavaldkonna arengut ja kohaliku elukeskkonna rajamise põhimõtteid, kaubandus- ja äritegevuse läbimõeldust ning ettekujutust piirkonna avalikust ruumist koos transpordi- ja liikumisvõimalustega. Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd rõhutas ideevõistluse väljakuulutamisel ühtse arusaama tähtsust, kuna sadamaala arendused pakuvad ühteviisi suurt huvi nii maaomanikele kui ka Tallinna elanikele ja külalistele.

Süsteem

Võistlus on mitmes etapis. Esimeses valiti välja kuus osalejat, kelle ülesanne oli esitada oma esmased seisukohad piirkonna tuleviku kohta. Teises etapis valiti välja kolm võistlustööd, millega paralleelselt ja detailsemalt edasi liikuda. Protsessi lõppfaasis sõlmitakse kõige tugevama võistlustöö tegijatega leping, koostöös võitjatega valmib 2017. aastal lõplik planeering. Lõplikku lahendusse kaasatakse parimaid ideid ja ettepanekuid ka teistest ideevõistlusel osalenud töödest. Nii on kokku lepitud. Eesmärk on luua eeldused, et kavandatud areng toimuks paindlikult ja etapiti.

Esmapilgul keerulisena tunduva võistlusvormi on tinginud planeeringu olemuse ja riigihangete tingimuste kokkupanek, selleks et tagada kvaliteet. Riigihanke ja avaliku võistluse reeglite sobitamine planeerimisvõistluse kontseptsiooniga on tülikas, nendeta oleks asi märksa lihtsam.

Ka arhitektide liidu soov on see, et hea tava jätkuks ja kõigil oleks võimalus olulise piirkonna tuleviku mõtestamises kaasa lüüa.

Planeeringu lõppdokumenti pole kõige sobivam saada pelgalt võistluse tulemusel, see peab olema tehtud tellijaga koostöös. Mida varem saab tellija kaasa rääkida lahenduse kujundamises, seda ratsionaalsem on kõigi aja- ja ressursikasutus. Seetõttu järgneb teisele etapile kolme edasipääsenuga edasitöötamine ja lõpuks võitja väljaselgitamine.

Ootus

Vanasadama ala planeerimise ideevõistlus on andnud harukordse võimaluse kõigile Eesti arhitektidele kaasa rääkida, et kujundada Tallinna keskne linnaruum, mis on Tallinna ja samal ajal kogu riigi visiitkaart ja sellest saab loodetavasti uus tõmbekeskus ka linnaelanikele. Selleks et sadamaala oleks atraktiivsem nii linnaelanikule kui ka külalistele, ei pea ootama kõigi arenduste lõplikku valmimist, mitu algatust on teostatavad juba lähema paari-kolme aasta jooksul. Olgu selleks näiteks promenaad Russalka juurest Admiraliteedi basseinini, aga ka uued maamärgid, näiteks jalakäijate sild üle Admiraliteedi basseini või Vanasadamat sümboliseeriv majakas.

Võistlusülesanne

Arhitektidele ja planeerijatele edastati järgmised sadama ja linna vajadused: 1) sadama tegevus peab jääma samasse mahtu; 2) jahisadam tuleb säilitada; 3) analüüsida tuleb reisiterminalide kui sadama põhifunktsiooni elementide asukohti, juurdepääsu linnast ning reisijate liikumise võimalusi terminalide vahel; 4) ette tuleb näha reisiterminali alade ühendamine – sild kahe terminali vahele ja/või üle Admiraliteedi basseini; 5) arvestada tuleb võimalusega luua sadamat läbiv promenaad/kergliiklustee, mis ühendab sissesõidukanali eri pooled; 6) pakkuda tuleb avaliku ruumi ja linnaruumi kavandamise põhimõtteid ja lahendusi ning selle juures tuleb vaadata seda, kust tulevad sadamaalale inimesed; 7) kavandada tuleb promenaad, mis tõmbab käima ka kogu piirneva ala, arvestada tuleb, et sadam toob turistide voo; 8) arvesse tuleb võtta ühendused linnaga – uus kavandatav peatänav koos tänavavõrgustikuga, luua hea ühendus vanalinnaga; 9) võtta arvesse ümbruskonna suured objektid, näiteks linnahall, mis on kavandatud renoveerida konverentsikeskuseks; 10) tähele tuleb panna, et praegu on piirkonnas puudu kvartaleid ühendavatest parkidest; 11) planeeringulahendus peab arvestama vajadusega väiksemad ehitusmahud vajaduse korral kokku liita; 12) lahendada ligipääsud ka planeeritava ala sees, arvesse tuleb võtta, et veokitele on põhiliseks sadama väljasõiduväravaks Pikksilma tänava ristmik, kusjuures eri liikumisviisid ja -vahendid peaksid ristuma minimaalselt ning tagada tuleb parkimine; 13) analüüsida ärifunktsiooni võimalust Admiraliteedi basseini ümbruses, terminaliesistel väljakutel.

Võistluse teise etapi eesmärk on saada esimeses etapis väljavalitud osalejatelt sadama vajadustele vastav kõrgel tasemel ideekavand (eskiislahendus).

Esimese etapi väljavalitud

Žürii hindas kavandite vastavust tellija vajadustele, lahenduse sobivust ümbritsevasse keskkonda ja sadamaala spetsiifika eripäraga arvestamist, ideelahenduse värskust, ajakohasust ja innovaatilisust. Vaadeldi ka lahenduse teostatavust, sh majanduslikku otstarbekust. Seda kõike uue kesklinna loomise, kogu piirkonna terviklikkuse ning sadama ja linna ühendamise aspektist. Teiseks etapiks paluti lahendusi täiendada kuuel võistlejal.

„Harbour Campus“ – töö, kus on tehtud julge ettepanek sadam ümber struktureerida. Linnalise arenduse raskuskese on toodud loodemuulile, kuhu on kavandatud eraldiseisvad kvartalid. Huvitav on ka ideekavandi Reidi tee äärne lahendus.

„Kvartalid“ – hea ja tugev linnaehituslik analüüs loob aluse kontseptuaalsele tervikule. Ühissõidukitele pakutud lahendus tasub kaalumist. Hea lahendus on roheala viimine piki mereäärt ning selle sidumine Reidi teega. Huvitav on ka terminalide sügavamale sadamaalale viimine, millega väärtustatakse sadama väravas olevate hoonete väärtust.

„Mmuf“ – ideekavandis tulevad esile jõuline geomeetria ja maamärgid. Admiraliteedi basseini äärne ala nähakse ette täis ehitada, ehitised sirutuvad osaliselt vee kohale. Väljapakutud linlik park on julge mõte, selle laius dikteerib järgmiste kvartalite tiheduse. Sama joone jätkamine idas ehk rohelise ligipääsu suuna näitamine Narva maantee poolt on tervitatav, sest ka see piirkond vajab mereäärega ühendamist. Hästi mõjuvad veelähedust markeerivad kanalid-ojad rohealadel ja kvartalite vahel. Ainsana võistlejatest on just selles töös pakutud sadamaalale ka ülikiire tunnelrongi- ehk hüperluubiterminal.

„Streamcity“ – siin ei piirdu pakutu olemasoleva olukorra ja muudes Vanasadama ümber keerelnud aruteludes väljatooduga. Lahendus on suurlinlik. Kuigi ideekavandis käsitletakse kõiki alasid ühtemoodi, on kvartalid siiski linnaruumiliselt erinevad, linnaruum ja sadamaala on lahendatud ruumiliselt ja funktsionaalselt tasakaalustatult. Lahendus on paindlik, läbiv telg – jalakäijate liikumistee diagonaalid – on nagu selgroog edasistele etapiviisilistele arendustele. Hea terviklikkuse annab Admiraliteedi basseini ümbrusele koos mõlema terminali esisega pakutud üks ühtne linnaruum: väljak koos rohealaga. Ristluslaevade sadama ühendamiseks vanalinnaga on pakutud rippraudteed.

„Third Space“ – esitatud on huvitav maalähedane (öko)lahendus tugevalt kogu ala läbiva rohelise vööndiga, mis kannab rohelise linna ideed. Pakutud hoonestus on hõre: pool võistlusalast on jäetud üldse hoonestamata, ülejäänud pool on pigem küla kui linnakvartal. Loodud mõnus elukeskkond ei toeta paraku nõutud kesklinlikkust. Ala läbiv kõrge sild (ökodukt) on kavandi suur kandev idee. Hea mõte on Härjapea jõe elustamine ning veesilmade toomine ka sadamaala põhjaossa.

„Tõus ja mõõn“ – suhteliselt konservatiivne lahendus, mis loob võimalused piirkonna tasakaalustatud arendamiseks, rõhub olemasolevatele ja ajaloolistele väärtustele. Taaselustatakse ajaloolised linnaelemendid, näiteks Bastioni vöönd ja sadamarajatised (Kaupmehe sild). Pakutud on Kultuurikilomeetri jätkamist ristluslaevade alani. Mõnusa avaruse annab Sadama tänava sihi avamine merele, sihtkoht on rekonstrueeritud vana sadamahoone ümbritseva rohealaga. Ideekavandis on hea ideena esitatud Tallinna ülikooli linnaku pikendamine D-terminalini. Julgena mõjub sadamasse suunduvate autode viimine ühte sadama väravasse Reidi tee äärde ning sadama eri poolte ühendamine Admiraliteedi basseini sissesõidukanali alust läbiva tunneliga.

Nendest võistlustöödest valiti välja kolm – „Mmuf“ (Alver Arhitektid), „Stream­city“ (Zaha Hadid Architects) ning „Tõus ja Mõõn“ (Kavakava ja Alejandro Zaera-Polo & Maider Llaguno Archi­tecture). Nendega minnakse veel edasi ja nende seast valitakse võitja.

Arendusplaani võistluse järgmises ehk III etapis tehakse enne lõpliku võitja valimist täpsustusi funktsioonide üldises mahus lähtuvalt sadama spetsiifikast. Iga edasijõudnud meeskond saab lähteülesande vastavalt esitatud lahendusele. Võitluse jätkufaasis arvestatakse Tallinna peatänava ja linnahalli ümbruse lahendustega.

Tegu on võistluste võistlusega. Võisteldakse parema ja erilisema linnaruumi loomise nimel, hea avaliku ruumi loomise, hea elu- ja ärikeskkonna nimel. Vanasadama piirkond ei saa olla üksikute arhitektuuriliste tippobjektide juhuslik rivistus, vaid läbimõeldud, paraja tihedusega tulevikku vaatav mereäärne linn. Siin peab olema tuntava identiteediga hästi toimiv sadam, mis võistleb naabritega Helsingis, Stockholmis, Riias ja Peterburis.