Võisteldes läbi aasta

Keerulisest ajast hoolimata ei näita arhitektuurivõistluste korraldamise ega ka nendel osalemise populaarsus vähenemise märke.

PELLE-STEN VIIBURG

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

2022. aastal korraldas või kooskõlastas Eesti Arhitektide Liit kokku 24 arhitektuurivõistlust, millest valdav osa olid avalikud ning vaid väike osa eelkvalifitseerumise või kutsutud osalejatega tüüpi võistlused. Võistluste koguarv oli küll veidi väiksem kui varasematel aastatel, kuid neid on ikkagi rohkem kui enamikus naaberriikides ja Põhjamaades ning tase on meil endiselt ühtlaselt kõrge. Toimunud võistlustega otsiti lahendusi mitmele suure tähtsusega objektile, võistlusi korraldati suuremaid ja väiksemaid ja need olid eriilmelist laadi – installatsioonidest planeeringuteni.

Arhitektuur ja ehitamine on otseses seoses majanduse üldise seisundiga, seega oleks võinud eeldada, et eelmise aasta alguses alanud sõda ja kiire inflatsioon panevad arhitektuurivõistluste korraldamise ning edasise projekteerimise ja ehituse surve alla, kuid tegelikult jäi nendel põhjustel möödunud aastal ära vaid üks võistlus. Kasvavatest hindadest hoolimata jõuavad ruumiobjektid siiski võistluse ideest edasi ka projekteerimise etappi. Nii avalik sektor, eriti kohalikud omavalitsused, kui ka eratellijad ja arendajad saavad aina paremini aru, et just arhitektuurivõistlus on hea arhitektuuri ja kvaliteetse elukeskkonna üks tagajaid.

Tallinn

Eelmise aasta võistluse asukohana paistis kindlasti silma Tallinn. Arhitektuuri­võistluse lahendustega mõtestati pealinnas ümber mitu olulist objekti. Seni Tallinn oma avaliku ruumi ja hoonete kavandamisel arhitektuurivõistluse usku eriti ei olnud, pigem on eelistatud hankeid, mille edukuse kriteerium on odavaim hind, kuid viimased paar aastat on märgatav mõtteviisi muutus. Aasta alguses selgusid Tallinna linnavaraameti, strateegiakeskuse ning arhitektide liidu koostöös korraldatud ja osaliselt juba 2021. aastasse jäänud Jakob Westholmi gümnaasiumi juurdeehitise (I preemia – arhitektuuribüroo AB Ansambel) ja Kullo huvikeskuse arhitektuurivõistluse (I preemia – arhitektuuribüroode Kuu ja Nikita Atikin ühistöö) tulemused.

Neile lisandus pikalt kavandatud Tallinna reaalkooli juurdeehitise võistlus (I preemia – arhitektuuribüroo Mo­lum­ba), mille eesmärk oli ruumi­puuduses vaevlevale koolile uue ja parema õppehoone kavandamise kõrval töötada välja ka Estonia puiestee, Pärnu maantee ja Georg Otsa tänava vaheline ala kui terviklik hariduskvartal. Kohe vahetus läheduses toimus pea samal ajal võistlus Tallinna Kunstihoone peamaja rekonstrueerimiseks (I preemia – Kuu arhitektide ja Pink OÜ sisearhitektide ühistöö). Kahe avaliku arhitektuurivõistluse edukas toimumine Tallinna linnasüdames ei ole just igapäevane.

Tallinna lauluväljaku ruumilise tervik­visiooni ideekonkursi (I preemia – arhitektuuribüroo 3+1 ning Lootus­projekt OÜ ühistöö) eesmärk oli lauluväljaku territooriumi kui avaliku ruumi ja sündmuspaiga mitmekesistamine, aktiveerimine ja uute tegevusalade välja­mõtlemine. Võidutöö „Kiigele“ võetakse lauluväljaku ala detailplaneeringu algatamise ning edasise ruumilise planeerimise aluseks.

Siia nimekirja tasub veel lisada kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa läbiva Klindipargi maastikuarhitektuuri võistlus (I preemia – OÜ Sfäär Planeeringud) ja Põhja-Tallinna musterlasteaia võistlus (I preemia – arhitektuuribüroode Inphysica Technology ja Kuu ühistöö), mille eesmärk oli mustermaja 369 moodulisüsteemi kasutades leida parim arhitektuurilahendus kahele Põhja-Tallinna kavandatavale lasteaiale.

Erasektori ja arendajate järjest kasvav huvi nii detailplaneeringute kui ka konkreetsete arenduste jaoks korraldatavate võistluste vastu annab lootust, et Tallinnaski olukord paraneb ning linnaruumi kavandatakse aina rohkem võistluste kaudu.

Tallinna reaalkooli juurdeehitise võistluse eesmärk oli koos uue õppehoone kavandamisega planeerida ka Estonia puiestee, Pärnu maantee ja Georg Otsa tänava vaheline ruum kui terviklik hariduskvartal. I preemia pälvis arhitektuuribüroo Molumba kavand „R²“.

Lasteaedade võistlused on arhitektide seas populaarsed. Pildil Põhja-Tallinna musterlasteaia võistluse võidutöö „Mätas“, arhitektuuribüroode Inphysica Technology ja Kuu ühistöö.

Võistlusega otsitakse ideid terve kompleksi ja piirkonna ruumiliseks lahendamiseks. Pildil olev Tartu valla Raadi haridus- ja kogukonnakeskuse arhitektuurivõistluse võidutöö „Kogukond katuste all“ näitab hästi hea arhitektuuri keskkonnateadlikkust: lahenduses on palju kasutatud puitu, ümbritsev maastik on mitmekesine ja elurikas. Kavandi autorid on arhitektid büroodest Arhitekt11 ja Lundén Architecture.

Kestab ka riigi sajanda aastapäeva tähistamiseks ellu kutsutud „Hea avaliku ruumi“ programm, mille eesmärk on väikelinnade ja asulate keskuste avaliku ruumi nüüdisajastamine. Pildil Türi keskuse arhitektuurivõistluse võidutöö „Võnge“, Arhitekt Must OÜ.

Avalik ruum

Endiselt toimub palju koolide ja lasteaedade võistlusi, mis on arhitektide hulgas ka kõige populaarsemad. Väike-Maarja valla korraldatud Rakke Leevikese lasteaia võistlusele (tulemused ei ole veel selgunud) saatis töö 24 osalejat ja sellest sai eelmise aasta kõige arvukama osavõtjate arvuga võistlus.

Kestab ka riigi sajanda aastapäeva tähistamiseks ellu kutsutud „Hea avaliku ruumi“ jätkuprogramm, mille eesmärk on väikelinnade ja asulate keskuste avaliku ruumi nüüdisajastamine. Uut hingamist ja identiteeti otsiti Kardina, Saku, Loksa ja Türi keskusele. Huvi selle programmi vastu on ka viis aasta hiljem suur, seepärast valmistatakse ette juba uusi võistlusi ning „Hea avaliku ruumi“ programmi edulugu võib pidada üheks põhjuseks, miks kasvab väliruumi käsitlevate võistluste arv. Läbi viidi Tallinna tehnikaülikooli kampuse ja Tehnopoli vahelise promenaadi arhitektuurivõistlus (I preemia – Arhitekt Must OÜ) ning Valga Vabaduse tänava arhitektuurivõistlus (I preemia – R-Konsult OÜ). Lisaks korraldas Eesti Maastiku­arhitektide Liit eelmisel aastal mitu ainult maastikuarhitektidele suunatud avalikku võistlust.

Keskkonnateadlikkus

Koos suureneva keskkonnateadlikkusega jõuavad keskkonnaküsimused ka arhitektuurivõistluste lähteülesannetesse ja aruteludesse kliimamuutuste ja rohepöörde üle.

Arhitektuurivõistluste korraldamise traditsioon nii Eestis kui ka mujal maailmas on väga pikk, kuid oma olemuselt on see protsess püsinud peaaegu muutumatuna. Arhitektid esitavad oma töö võistluse žüriile hindamiseks anonüümselt suurtele planšettidele väljatrükituna. Žürii paneb paika paremusjärjestuse ja valib võitja. Kui arvestada, et üks võistlustöö koosneb keskmiselt viiest A1-formaadis kõvale alusele kleebitud lehest ning tööde keskmine hulk ühel võistlusel on kümme, avaliku võistluse puhul võib see olla ka sada või enam, ning võistlusi toimub Eestis aastas ligi 25, siis on sellel juba märkimisväärne mõju keskkonnale nii kulutatud töötundide kui materjalide osas.

Säästlikkus ja COVID-19 pandeemia on peamised põhjused, miks Põhjamaades on üle mindud valdavalt digitaalsetele võistlustele: võistlustöö väljatrükki enam ei nõuta ja žürii ei pea viibima koos ühes ruumis. Töid esitavatele arhitektidele on see kindlasti mugavam, kuid žürii peab oma tööharjumused üle vaatama. Kui varem korraldati pärast võistlust publikule töid tutvustav näitus, siis vaid digitaalselt esitatud materjaliga on see keerulisem ning ühiskonda hariv aspekt seeläbi väiksem. Ka Eestis on esimesed ainult digitaalsed võistlused toimunud, kuid protsess vajab paika loksumiseks veel aega.

Võistluste jätkumisest isegi olulisem on arhitektuurivõistlustele esitatavate ideede ja lahenduste keskkonnasõbralikkus ning nendega arvestamine tööde hindamisel. On küll vahendid, näiteks olelusringi hindamismeetod Life-Cycle Assessment (LCA), millega hinnatakse hoone täielikku keskkonnamõju kogu elukaare jooksul, kuid arhitektuurivõistluse eesmärk on endiselt parima arhitektuurilahenduse väljasõelumine ja seda ülesannet ei saa asendada kõige energiatõhusama või kõige keskkonnasõbralikuma hoone otsimisega. Samuti ei tohi keskkonnahoiu nõuded muuta võistlustöö koostamist veel ressursimahukamaks. Keskkonnateadlikkus ja keskkonnaga arvestamine hakkab lähiajal arhitektuurivõistlusi aina rohkem mõjutama.

Selleks aastaks valmistatakse arhitektide liidus ette mitut huvitavat võistlust ja praegu ei ole küll näha, et võistluste hulk vähemaks jääb või huvi nende korraldamise vastu raugeb. Selle aasta tipphetkeks on kindlasti äsja välja kuulutatud Tartu südalinna kultuurikeskuse (Süku) rahvusvaheline arhitektuurivõistlus, mis võiks kõnetada arhitekte üle maailma ning eeldada võib rohkelt osalejaid.

Pelle-Sten Viiburg on arhitektide liidu arhitektuurivõistluste töögrupi liige.


Kommentaar

LAURA MÄNNAMAA

Eesti Maastikuarhitektide Liidu võistluste töörühma liige

Maastikuarhitektide liit koostas 2022. aastal kahe maastikuarhitektuuri võistluse tingimused, maastikualaseid võistlusi korraldati aga muidugi rohkem.

Maarjavälja haljasala maastikuarhitektuuri võistlus toimus koostöös Tartu ülikooli ning Tartu linnaga. Ülikool plaanib Maarjavälja uute õppehoonete vahele parki, kus tahetakse looduses katsetada ja esitleda uuenduslikke lahendusi, mille toimivust ja tõhusust saaksid ülikooli teadlased edaspidi jälgida ja analüüsida. Võistluse võitis Mareld Landskapsarkitekter AB kavandiga „Kasvus“.

Jüri kalmistu laienduse ideekonkursi viis liit läbi koos Rae vallavalitsusega. Otsiti ideid kolumbaariumi, urni- ning kirstumatuse ala lahendamiseks, haljastuse ja väikevormide põhimõtete väljatöötamiseks. I preemia vääriliseks tunnistas žürii töö märgusõnaga „Mummu“, mille autor on Arhitektuuribüroo Järve & Tuulik OÜ.

Praegu valmistame ette Keila jõe äärse promenaadi võistlust, mis kuulutatakse peagi välja. Aina rohkem on omavalitsusi, kus saadakse aru, mis eeliseid ja võimalusi võistlus annab. Alates sellest, et tingimuste ettevalmistusse saab kaasata kohalikke elanikke, kuulata ära nende mured ja rõõmud lõpetades sellega, et hea roheline ruum parandab linna identiteeti. Selline hea tellija ongi näiteks Keila linn.

Maastikuarhitektuuri ja väliruumi võistluste hulk on aasta-aastalt suurenenud ja suurenenud on ka päringute arv. Küsitakse nõu ja abi sääraste võistluste läbiviimiseks või ka väliruumi puudutavate hangete koostamiseks. Huvi on kasvanud nii era- kui ka avalikus sektoris. Näha on, et väliruumile keskendutakse sellistel võistlustelgi, mis veel mõni aasta tagasi olid arhitektuuri- ja hoonemahupõhised. Väliruumi puudutav tuleb kirja panna lähteülesandesse ning hiljem peaks žüriisse kuuluma ka maastikuarhitekt, kes oskab vaadata ja hinnata, kas väliruumi on käsitletud ning kas pakutud lahendused on teostatavad.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht