Elu surmahirmu varjus

ELS HEINSALU

Kui peaksin kunagi sellele koroonakevadele tagasi vaatama, siis ega vist mäletakski midagi erilist. Ilmselt ainult seda, et poisid ei käinud koolis. Ja tüdrukud olid kaua vanaema juures. Mu ema jääb ilmselt alatiseks meenutama, kui hea ja lõbus aeg see oli. Ega ta neid lapsi meile väga tahtnudki tagasi anda.

Itaalias oli Eestiga võrreldes muidugi hoopis teine olukord. On seniajani. Ja ikkagi tundus mulle kummastav, kui 89aastane senaator ütles, et on keelanud lastel ja lastelastel enda külastamise, kuid tal on väga suur hirm üksinda surra. Surmahirm ja selle variatsioonid. See, mida meie Itaalia kodupaiga linnapea linnavalitsuse näoraamatu lehel kirjutas, heites linnakodanikele muu hulgas ette, et (mõelda vaid!) mõni käib vanemate juures isegi lõunal (täiesti lubamatu!), oli juba tragikoomiline.

Keegi ei tea, millal ning mis põhjusel meie elu lõpule jõuab. Elus püsimine ei ole elamine. Jätta surmahirmu tõttu elu elamata tekitab küsimuse, mis mõte sel elul siis üldse on. Istuda nädalate kaupa isolatsioonis, selleks et ülehomme üksinduses surra, mitte homme pere keskel. Paljudega just nii läkski.

Itaalias, kus võrreldes Eestiga on põlvkondade vahelised sidemed palju tugevamad, ei ole kunagi varem olnud nii palju üksinduses surnud vanainimesi kui tänavu kevadel. Nii haiglas kui ka kodus. Paljud ei surnud COVID-19sse. Surdi ka lihtsalt vanadusse. Juhtub sedagi. – Ma ei tea, kas neil lastel ja lastelastel oli selletõttu kergem, et nad ei saanud end selles süüdistada, et olid oma emale-isale või vanaemale-vanaisale koroona­viiruse viinud. Kuidas see nüüd oligi … lapsed tõid poest piima, leiba, vorsti ja koroona. Minu jaoks on see ikka täiesti üle piiri. Või oli neil pigem raskem, sest viimasest kohtumisest oli juba palju aega möödas ja järgmine kohtumine pidi alles tulema, kunagi. Ainult et enne sai aeg otsa. Kunagist sai mitte kunagi.

Igal juhul ei suuda ma hukka mõista Itaalia hooldekodude juhatajaid, kes tegid nii-öelda vale otsuse, ei keeranud kohe hooldekodu lukku ega jaganud töötajaile välja maske ja kummi­kindaid. Hooldekodusse jõudnud on üldjuhul juba nii kehvas seisus, et neil ongi ainult tänane päev ja parem see võimalikult rahulikult, ilma paanika ja lisastressita õhtusse saada. Iga külaline on sealjuures kulla väärtusega. Eestis võib-olla kallimgi veel. Eestis külastatakse hooldekodus elavat eakat heal juhul kaks korda aastas. Ligikaudu poolel hoolealustest ei käi keegi külas. Mida siin veel piirata on? Ja milleks? Mida toob see homne päev, mille nimel elus püsida?

Kui Eestis suri esimene inimene koroonaviiruse tagajärjel, kuulutas peaminister: „Mitte ükski surm sellesse hullu viirusesse ei saa olla kuidagi aktsepteeritav või vabandatav.“ Väga dramaatilised sõnad. Ütelda: „Mitte ükski (hooldekodus veedetud) nädalavahetus, kui üht vanainimest ei külasta ükski lähisugulane või hea sõber, ei ole aktsepteeritav või vabandatav,“ ei kõla pooltki nii suurejooneliselt. Mina ei usu, et kõik need üksildased vanainimesed, olgu nad siis hoolde­kodus või kodus, oleksid sellised, kellel ei ole enam kedagi. Mõni ikka on. Hoopis aega ei ole. Veelgi ausamalt: tahtmist ei ole.

Ma ei teagi, mis mind rohkem iiveldama ajab, kas see üksteisest mööda elamise maailm või see silma­kirjalikkus, millest ühe osa koroona­viirus välja tõi. Rääkida korvamatust kaotusest inimeste puhul, kes muidu mitte kellelegi korda ei lähe, riigile seal­juures veel kõige vähem, on lihtsalt oksele ajavalt silmakirjalik. Olgem ausad, reeglite järgi mõõtjatele ei lähe korda isegi puudega lapsed (selle puude küsimuse annab paari aasta jooksul muidugi kenasti ära lahendada: kui puuet ei määra, siis probleemi nagu enam ei olegi), ühe jalaga juba hauas vanainimesed, kelle pärast keegi kusagile isegi kaebama ei lähe, veelgi vähem. Ma ise eelistan pigem ausat kui silmakirjalikku maailma, üksteisest hooliv maailm oleks juba maapealne paradiis. Vaevalt, et koroona meid sellele lähemale viib: nähtamatu vaenlase tekitatud surmahirmus ei julgeta enam isegi tänaval kukkunut üles aidata.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht