Eraraha silmapiiri taga

Mis mõtet on esitada küsimusi, mille vastused on juba ammu teada?

KAAREL TARAND

Kultuurielus valitseb krooniline rahapuudus. Ehitamine venib ja muudkui kallineb, vara laguneb või satub seetõttu koguni hävimisohtu. Investeerimisotsuseid lükatakse edasi ja tagasi. Valdkonna palgasaajad tunnevad end tõugatuna toime­tuleku piirile. Varaste signaalide järgi loeb kultuuriministeerium eelarve­võitluse sügisel võidukaks, kui eelarve tänavusega võrreldes ei kahane. Nominaalne nullkasv ei peida toetuse ostujõu kadu, asjaosalised saavad seda omal nahal tundma.

Ametiühingud esitasid sel nädalal kultuuriministeeriumile oma arvutused ja ettepaneku palgakõneluste alustamiseks. Lähtetaotluses soovitakse uueks kõrgharidust eeldaval ametikohal töötava spetsialisti alampalgaks 2036 eurot praeguse 1600 asemel. Sel miinimum­tasemel saab praegu palka valdav osa kultuuriasutustes töötavatest proffidest, olgu tööstaaži üks või nelikümmend aastat. Mingist karjäärimudelist ja ülekoormusest, nagu õpetajatel, pole juttugi. Võib vaevata ette kujutada läbi­rääkimiste viisakat, lootustandvat ja vastastikku mõistvat kulgu hetkeni, mil ruumi siseneb rahandusminister, üleni valges. Siis juhtub see, mis lastele tuntud tsirkuse lauamängus: pikka redelit pidi langeb mängu käigus ülespoole edenenud küsija robinal algusruudule tagasi.

Juba aastaid on kultuuriministeerium teadlaste nakataval eeskujul otsinud võimalusi lisaraha hankimiseks sealt, kus raha on. Eraraha ettevõtete ja üksikisikute käest. Teadusrahastuses kehtib vähemasti paberil kokkulepe 1 + 2 protsenti. Eelarvest üks, ettevõtetelt kaks. Kui imeline oleks professionaalse kunsti ja kultuurivõrgustike rahastamisel sama tehet kasutada. Aga kuidas panna ettevõtjad kultuuri toetama? Ametisse astumise järel ütles kultuuriminister Heidy Purga Sirbile: „Peamine lähenemisnurk on siiamaani olnud maksuerisuste loomine. Aga äkki on veel võimalusi, loovaid lahendusi? [—] Ma ei ole kindel, et maksusoodustus on eraraha kaasamiseks ainus võimalus.“

Võimaluste ja loovate lahenduste leidmiseks tellis ministeerium järjekordse uuringu „Eraraha kaasamine kultuuri ja spordi valdkondades“ (teostaja Ernst & Young), mida kolmapäeval ka tutvustati. See oli jätkuks 2022. aastal tehtud uuringule, kus „käsitleti senist praktikat, ent mis ei andnud koondülevaadet kogu valdkonnast üle Eesti“. Värske uuring sisaldab mõndagi huvipakkuvat nii statistika kui ka poliitikasoovituste osas. Paraku on sellegi uuringu lähteülesanne seatud nii kitsalt, et analüütikud on aruandes mitmel pool sunnitud tunnistama oma teadmatust, kui suur pime ala valgustatu kõrval laiub. Või siis et „vajalik on valdkonna täpsem analüüs“. Soovi korral leidub siin kena ettekääne otsustamist veel ja veel edasi lükata, sest nii palju põnevat on puha läbi uurimata.

Uuringus pakutu aluseks on ettevõtete põhjalik küsitlus (osales läbilõikeline 250 ettevõtte valim, lisaks 40 suuremat, enam kui 50 töötajaga ettevõtet), arutelu paaris fookusrühmas ja ekspertidega ning maksu- ja tolliameti maksuandmete analüüs. Kahjuks annab andmestik „vaid kaudse indikatsiooni ettevõtete toetustest, kirjeldades siiski üldisi suundumusi“. Analüüsida saab ainult neid andmeid, mida kogutakse ja deklareeritakse, ning on ammu teada, et kultuurivallas on mõtestatud ja piisava, kasu toova andmekogumisega kehvad lood. Andmete tõlgendamisel suurendab mõistatamisruumi asjaolu, et andmed koguti ajavahemikul 2018–2022, mille lõpul lõi neisse järsult sisse sõda. Ukraina osa MTÜdele annetatud raha kasvus on raske usutavalt hinnata.

Mida teada saadi? Pigem toetavad kultuuri suuremad, sealjuures suurema käibe ja töötajate arvuga, aga ka kasumlikumad ettevõtted. Annetusi ja kingitusi deklareerib siiski kõigest kümnendik ettevõtetest ka kõige heldematel tegevusaladel. Valdab teadmatus, toetamisele ei ole isegi mõeldud või siis on liiga vähe infot otsustamiseks. Vaid vähestel ettevõtetel on sõnastatud toetamis- või sponsorlusstrateegia ja toetus eraldi eelarvereal planeeritud. Pigem reageeritakse, kui küsijad on ise aktiivsed. Suured ettevõtted toetavad meelsamini sporti kui kultuuri. 39% keskmistest ja 14% suurtest ettevõtetest eelistab toetada anonüümselt, sest kui toetamine on teada ja üks on raha saanud, saabuvad kohe küsima kõik.

Eeltoodu kehtib ainult toetuste puhul, mis on deklareeritud ehk kui ettevõte toetab „Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja“ kantud juriidilisi isikuid. Nimekirja kuulub praegu 2700 ühingut, neist 23% on kogudused ja nende asutatud sihtasutused ja muud organid. Sinna ei kuulu aga riigi asutatud suured kultuuriasutused ega ka paljud MTÜd, mille hulgast nii mõnelgi võib olla heategevuslikus töös üsna suur käive ja roll. Otsuse, keda nimekirja võtta ja keda mitte, langetavad maksu- ja tolliameti anonüümsed ametnikud, kellel on põhjendamatult ulatuslik kaalutlusõigus. Nagu maksu­haldur on asjakohases juhendis selgitanud: „Heategevus on määratlemata õigusmõiste, mida sisustatakse igal üksikul juhtumil tulenevalt konkreetse ühingu tegevusest ja eripärast“ ja „Mõiste „avalik huvi“ on määratlemata õigusmõiste ja seega ei ole sellele definitsiooni olemas. Avalikule huvile lähedane mõiste on ühiskondlik huvi“. Niisiis, kaks määratlemata õigusmõistet, mille sisustamine võib käia ametniku tuju järgi.

Näiteks, kui juba enne Eesti iseseisvuse sündi loodud üliõpilasorganisatsiooni tähtsaim põhimõte ja tõotus on, „et meie oma isade maad ja rahvast ja oma emakeelt armastame, neid edendada püüame ja oma pühaks kohuseks loeme juba üliõpilase põlves, kuid iseäranis veel pärastises elus, eesti rahvuslise kultuuri eest võidelda ja tema loomiseks kaasa töötada“ (korporatsioon Ugala), siis ei pruugi see sugugi kvalifitseeruda avalikuks huviks. Aga kui põhikirjas seisab, et „Jumalateenistusel meenutatakse Moskva ja kogu Venemaa patriarhi ning MPEÕK eestseisja nimesid, väljaspool Tallinna piiskopkonda ühtlasi kohaliku piiskopi nime“ (Moskva õigeusu kirik), siis väärib see heategevuslik töö maksusoodustust küll. Kuid see on kõigest detail.

Mida aruandes soovitatakse? Hakata koguma otsustamiseks vajalikku statistikat, jagada rohkem ja paremat infot ettevõtetele nii toetussoovide kui ka maksusoodustuste kohta, kasutada ära „ettevõtte ja ühiskonna suurenevat toetamismotivatsiooni“, täiustada maksusüsteemi ning toetada ja koordineerida valdkonna arengut. Selle teadasaamiseks piisanuks ka ühest telefonikõnest mõne kultuuriasutuse kogenud juhile või osalemisest mõnel valdkonna teemapäeval (vt lk 4-5). Siiski on ilus, kui kõike nüüd innukalt tegema hakatakse, kuigi on oht, et välja kukub kulukas „tegevuste tegemine“, millest sentigi raha juurde ei tule.

On kõnekas, et uuringu aruandes esineb sõna „kultuurkapital“ vaid korra ja sedagi poolnegatiivses kontekstis. Ei karanud pähe? Eesti ainulaadses kultuurkapitalis on juba praegu enam-vähem kõik vajalik olemas: 30 aastat kogemust ja asjatundmist taotlemise, rahastamise ja aruandluse alal, korrastatud ja analüüsitav andmemass, usaldusväärsus ja tuntus. Ainus, mis puudu, ongi avalik ja mugav suhtlus- ja andmevahetusplatvorm, mis ühendaks lihtsal viisil ning läbi asjatundjate filtri küsijad ja saajad, liidaks senisele tegevusele näiteks hooandjalikke elemente, hoiaks ära halduskoormuse kasvu ettevõtetes jne. Tähendab, olemasolevale ja pidevalt arendatavale e-kulkale tuleb lihtsalt paar lisajuppi juurde tellida. Milleks asuda leiutama uut, kui töökindel masin eraraha kogumiseks ja vahendamiseks kultuuriloojatele on olemas ja end tõestanud?

Palun hinnake, kui olulised olid järgmised motiivid skaalal 1–5, kus 1 tähendab üldse mitte oluline ning 5 väga oluline	N=250	N=40
Missioonitunne, soov aidata	4,5	4,5
Toetatava organisatsiooni tegevuse läbipaistvus toetuse kasutamisel	3,8	3,9
Soov panustada Eesti kultuuri ja spordi kestmisesse	3,5
Piirkonna või kogukonna toetamine, kus ettevõte tegutseb	3,4	4,2
Hea koostöö toetatava organisatsiooniga	3,4	3,6
Soov näidata ettevõtet heas valguses väljapoole	3,0	3,4
Soov näidata ettevõtet heas valguses töötajate jaoks	2,7	3,4
Isiklik või lähedase isiku kokkupuude toetatava organisatsiooniga või valdkonnaga	3,0	2,7
Reklaam ettevõttele, ettevõtte brändi tuntuse kasvatamine õiges sihtrühmas	2,5	2,9
Hea müügitöö toetatava organisatsiooni või sellega seotud isiku poolt	2,5	2,4
Maksusüsteemi soodustuste kasutamine	2,2	1,9
Rahvusvaheline nähtavus või ettevõtte/toodete tutvustamine välisriikide turgudel	1,7	1,8

Kõigi (250) ja suurte (40) ettevõtete toetamist mõjutavad tegurid.      Norstat/EY