Kraadi iga murdosa loeb

KERTU BIRGIT ANTON

Eelmisel nädalal andis valitsustevaheline kliimamuutuste nõukogu (IPCC) välja kuuenda ülevaateraporti* ehk kokkuvõtte inimkonna parimast teaduslikust teadmisest kliimamuutuste kohta. Peamine sõnum: senine tegutsemine kliimakriisi ohjeldamiseks on olnud ebapiisav, kuid nüüd otsustavalt tegutsedes on veel lühikese aja jooksul võimalik kindlustada elamis­kõlblik tulevik tervele inimkonnale. Iga süsiniku­tonn loeb.

Praegu kokkupandava koalitsiooni otsustest sõltub, kas lähiaastate Eesti on jätkusuutlikum või annab oma panuse Maa kliima elamiskõlbmatuks muutmiseks. Kui moodustatav valitsus kaldub ebameeldivast teaduslikust tõest kõrvale ega tegutse otsustavalt kliimakriisi leevendamiseks, ei saa tulevased põlved teist võimalust elamiskõlbliku kliima tagamiseks.

Valitsuse esmane ülesanne on seaduste jõul tagada, et Eestisse ei rajataks enam ühtegi fossiilkütuste taristu objekti, ei põlevkivikaevandust ega bensiinijaama. Miks nii rangelt? Selleks, et kliimasoojenemine ei ületaks väga ohtlikku 2 kraadi piiri, peab inimkond kiiresti piirama fossiil­kütuste taristu kasutamist. Kui atmosfäär soojeneb rohkem kui 2 kraadi, muutub Maa kliima nii palju, et järgmise saja aasta jooksul satub ohtu inimühiskonna püsivus. Kuna vaja on vähendada kaevanduste, puurtornide ja põlevkivi­elektrijaamade kasutamist ning need mõnekümne aasta jooksul sulgeda, ei saa lubada uute rajamist.

Fossiilkütuste tootmise ja tarbimise lõpetamisel peab riik muidugi toetama inimesi, keda see kõige rohkem puudutab, eeskätt põlevkivisektori töötajaid. Lähtuvalt soovidest ja vajadustest tuleb neid aidata muudatusi mõista, ümber õppida ja uus töökoht leida. Kaasnev ebamugavus ei tohi olla põhjus, miks kliimamuutusi peamiselt põhjustava sektori sulgemist edasi lükata. Veepuuduse, nälja või metsatulekahju korral ellu jääda on mõõtmatult talumatum.

Kuidas kiiresti vähendada fossiil­kütuste kasutamist? IPCC on pakkunud hulga tegevusviise, mida saab Eestis juba praegu rakendada, ilma et peaks leiutama uusi tehnoloogiaid või võluma kübarast jäneseid. Kõige mõjusam ja odavam on päikese- ja tuuleenergia kasutuselevõtt, mille tulemusena saadakse energiat odavamalt. Eelmisel aastal seadis riigikogu eesmärgi, et 2030. aastal toodetakse nii palju taastuv­elektrit, et see katab kogu Eesti elektritarbimise. Nüüd tuleb jätkata pikkade sammudega eesmärgi poole astumist.

Taastuvenergia arendamisest üksi kliimamuutuste ohjeldamiseks siiski ei piisa. Taristu ja asulate puhul annab kõige suurema efekti hoonete energiatõhususe parandamine. Selle asemel et jagada CO₂ kvoodi müügist saadud raha rahvale suurte energiaarvete maksmiseks, peab riik selle rahaga toetama hoonete renoveerimist. Nõnda elatakse soojapidavates eluruumides ega ole vaja lähematel aastakümnetel tasuda nöörivalt suuri küttearveid.

Kui enamasti räägitakse kliimamuutuste leevendamise puhul pakkumuse poolest (näiteks kui säästlikud on autod), siis värskes raportis toonitatakse läbivalt ka nõudlusega tegelemise tähtsust. See tähendab, et peale autode tehniliste omaduste tuleb tegeleda inimeste liikumisharjumuste ja -võimalustega, et auto asemel saaks liikuda jalgsi, jalgratta ja ühissõidukiga. Keskmine elustiil ei kujune jätkusuutlikuks, kui fossiilsed energiaallikad pelgalt vahetatakse kliimaneutraalsete vastu. Jätkusuutlikkuse saavutamiseks tuleb juhtida energia tarbimist vastavalt elektri kättesaadavusele, luua võimalused säästlikult liikumiseks ja toitumiseks ning teha kõige saastavamad tegevused kättesaamatuks. Selleks on vaja inimesi teavitada, ehitada vajalik taristu ja kehtestada maksud. Kui uus valitsus keeldub Eesti maksusüsteemi ümbertegemisest, lastakse jätkuda olukorral, kus keskkonnahoidlik eluviis pole enamikule kättesaadav ja süsinikuintensiivse elustiiliga inimesed ei pea korvama kahju, mida nad tekitavad.

Kindla teadusliku faktina on teada, et sel kümnendil tehtavad valikud mõjutavad kliimat kohe ja ka tuhandete aastate pärast. Soojenemisel on kraadi iga murdosa kellelegi elu ja surma, kodu ja kodutuse küsimus. Nii et käärime käised üles ja asume kestlikult tegutsema!

* AR6 Synthesis Report. Climate Change 2023. – IPCC 20. III 2023.