Uudised:

 

  KUNST  

Eile sai Eesti Kunstimuuseumi asutamisest 86 aastat ning Tartu Kunstimuuseumi asutamisest 65 aastat.

Kumu korraldas koostöös Eesti Kunstiteadlaste Ühingu, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja Eesti Kunstiakadeemiaga ettekannete päeva “Roheline, toores ja lõikamata. Noor Eesti kunst uue sajandi alguses”, esitleti ka raamatut “22+ Noored eesti kunstnikud. Young Estonian Artists”.  Ettekannete päev kuulub sarja “Lisandusi Eesti kunstiloole”, mille käivitaja on KKEK. Esinesid Karin Laansoo (EKA),  “Don’t trust anyone under 30! Raamatu 22+ Noored Eesti kunstnikud tegemisest”;  Irit Rogoff (Goldsmiths College, University of London), “Kunstiteose adressaadist”; Kaido Ole (EKA), “325- “; Kristjan Mändmaa (EKA),  “Uued head disainerid”,  Rael Artel (Rael Artel Gallery, Artdepoo, (EKA), “Fotorama! Uued seiklused uuel sajandil”. Ettekannete põhjal valmib lähitulevikus trükis, KKEK publikatsioonidesarjas “Lisandusi Eesti kunstiloole”. 

 

Täna kell 15.30 kirjutavad Eesti välisminister Urmas Paet ja Jaapani suursaadik Shigeo Kondo Eesti välisministeeriumis alla  Jaapani valitsuse kultuuritoetuslepingu, mis seekord on suunatud Kumu varustamiseks kaasaegse audiogiidi süsteemiga, esitlustehnika ja maalikonserveerimislabori tehnikaga. Kumu on esimene kunstimuuseum Eestis, kus tulevad kasutusele külastajatele mõeldud audiogiidid. Varem on Jaapanilt kultuuritoetust saanud Tallinna ülikool, Tartu ülikool, Eesti Muusikaakadeemia, Heino Elleri nimeline Muusikakool Tartus ja rahvusooper Estonia.

 

•Täna kell 16 avatakse Adamson-Ericu muuseumis Richard Uutmaa 100. sünniaastapäeva tähistav näitus “Eestimaa värvid”. Näitusega on keskendutud randlaste eluolu kajastamisele. Muuseumi keldrisaalis võib näha valikut akvarelle, mis peegeldavad aastaaegade vaheldumist.

 

Täna kell 16 avatakse Tartu Kunstimuuseumis Jaan Toomiku näitus. Väljas on hiljuti Vaalas eksponeeritud tööd ning mõned spetsiaalselt Tartu näituseks valminud tööd. Kell 16.30 esitletakse muuseumi näituste kroonikat aastatest 1990 – 2005. 

 

•16. XI avati arhitektuurimuuseumis Erika Nõva loomingut käsitlev näitus. Arhitektide portreenäituste sarja jätkab esimese naisarhitektina Tallinna Tehnikumi lõpetanud Erika Nõva loomingu näitus. Teda tuntakse kui 1930. aastatel rajatud Lepplaane, Pillapalu, Peressaare jt uusasunduste planeerijat ning asundustalude tüüpprojektide autorit. Eksponeeritud on ka Nõva kavandatud koolimajad (Haapsalu linna algkool, 1933; Riiklik Kolledž Tallinnas 1938 – 40, koos A. Kotliga), rahvusvahelisel konkursil auhinnatud Tallinna spordihoone võistlustöö (1939), 1940. aastate võistlusprojektid, arvukad mööblikavandid. Tagasipöördumist südamelähedase taluteema juurde tähistavad Erika Nõva viimased 1970. aastate võistlustööd. Näituse on koostantud arhitektuurimuuseumi kogude põhjal Anne Lass,  kujundanud Siiri Nõva.

 

•15. XI avati Vaala galeriis  Andrus Joonase näituse “Aledoia. Abstraktne Aledoia”. Väljas on 50 abstraktset maali aastatest 2002 – 2005. Joonase  rahumeelne ja ilus kunst on tegelikult mäss valitseva mentaliteedi ja standardite vastu. Ta võitleb heaoluühiskonna vastu: ehitab selle sisse omaenese väikese maailma, punase kantsi armastusele ja elule, ning laob galeriiseinad täis aledoialisi.

 

•16. XI avati arhitektuuri- ja disainigaleriis Eve Koha  juubelinäitus “Optika”. Kunstniku viimase aja loomingu tippteosena on näitusel väljas klaasobjekt “Kaduvik”.  Lisaks valikule juubilari 25aasta jooksul valminud loomingu hulgast on eksponeeritud ka tema juhendatud üliõpilaste tehtud optilisi klaasobjekte.

 

•21. XI avatakse G-galeriis soome kunstniku Katariina Silvola isikunäitus “Viibi, hetk”. Kunstnik esitab näitusel eranditult tänavu valminud töid, milles pearõhk värvi ja faktuuri emotsionaalsel mõjul. Ühelt poolt on tegemist estampgraafikaga, sest tööd on teostatud tõmmistena metallplaatidelt, millel söövitustehnikas piltkujutus. Teiselt poolt on need teosed ainukordsed, monotüüpialikud, kuna plaadile on vabakäeliselt kantud värve ning iga tõmmis on  iseseisev kunstitöö.

 

•14. XI avati  Draakoni galeriis kahe Serbia-Montenegro maalikunstniku Drasko Dragase (1967) ja Ratko Odalovici (1964) ühisnäitus “Maa ja valguse märgid / Inscriptions of the Light and Ground”. Dragase maalid on iroonilised linnaelu lood, milles on tunda kunstniku isiklikku juuresolekut ning kus ei puudu ka tähelepanelik suhtumine värvi. Odalovicit võib võrrelda vene kunstniku Pavel Filonoviga, temagi tööd on täidetud humoorika fantaasiaga.

 

•23. XI kell 16 avatakse Würthi kunstigaleriis 23 eesti akvarellisti tööde näitus “Värvidega läbi pimeduse”. Väljapaneku idee on anda akvarelli kergusega tuge pööripäeva päevade hämaruses. 23. XI ei ole avamispäevaks valitud juhuslikult: sel kuupäeval tähistavad paljude maade akvarellistid rahvusvaheliste akvarelli päeva.

 

•24h galerii uus e-näitus tutvustab Mall Nukke viimaste aastate loomingut. Iroonilised urbanistlikud allegooriad või hieronymusboschilikud digitaalsed nägemused – nii võiks ehk kirjeldada Nukke urbanite-seeriat. Ja urban ise pole keegi muu kui moodsas tehiskeskkonnas tegutsev inimene. Käesolevale e-näitusele lisavad rõõmsama noodi mõned Egeuse vaated: Mall Nukke uued, Kreeka muljetest inspireeritud kollaažid. Eksponeeritud teoste tehnikaks on mitmes kombinatsioonis digi, akrüül, ready-made, joonistus ja carborundum.

 

•14. XI avati EKA galeriis nädalaks Eesti parima noore disaineri auhinna Säsi näitus. Väljas on kuue nominendi viimase kahe aasta disainialased tööd. Näituse lahtioleku ajal kuni 20. XI on kõigil külastajatel võimalik hääletada enda lemmiku poolt. Disainiauhind antakse noorele eesti disainerile väljapaistva disainialase tegevuse eest kahel viimasel aastal. Auhinna määrab disainispetsialistide žürii (Martin Pärn, Sven Sõrmus, Riho Vahtra, Rain Pikand, Andrus Aaslaid).

 

•Tallinna Kunstihoone, Bajozi Veinikelder ja AS Kiil & Co kuulutasid käesoleva aasta sügisel välja multiplitseeritava kunstiteose. Tööde esitamise lõpptähtaeg oli 31. X. Tähtajaks laekus teoseid 13 autorilt ja autorite kollektiivilt. Žürii (Anders Härm, Eha Komissarov, Marco Laimre, Mattias Luha, Jaanika Terasmaa, Reiu Tüür ja Reet Varblane) valis välja Merike Estna, Maksim Surini, Andres Lõo, Evelin Kuusiku, Kärt Ojavee ja  Aadam Kaarma teosed. Auhinnasaajate  täpne  järjekord ja preemiad tehakse teatavaks konkursitööde näituse “Mitmik” avamisel Tallinna Kunstihoone galeriis 8. XII. Näitusel eksponeeritakse kõiki konkursile laekunud teosed. Kõigist neljast võiduteosest tehakse näituse avamiseks viis eksemplari.

 

•17. XI avati Tartu Kunstimajas Eesti Kujurite Ühenduse aastanäitus “Jälg”. Töid on eksponeeritud ka Tartu botaanikaaias ja linnaruumis. Jälgi jätab nii elus kui elutu loodus. Inimtegevuse jälgede tuvastamine pole keeruline, tihti on hoopis raskem ülesanne leida neile jälgedele mõte ja loogiline põhjendus. Tahtlikke jälgi on Tartusse maha märkinud Mare Mikoff, Terje Ojaver, Tiiu Kirsipuu, Kirke Kangro, Marju Vaher, Lea Armväärt, Indrek Köster, Kristiina Tuubel, Margus Kadarik, Aili Vahtrapuu, Airi Luik, Ahti Seppet, Jüri Ojaver, Anne Rudanovski, Edgar Viies, Liina Stratskas, Endel Taniloo, Mariliis Tammi, Tõnis Paberit, Hille Palm, Aime Kuhlbusch, Anu Põder, Hannes Starkopf, Eneken Maripuu, Ekke Väli, Toomas Mikk, Iris Jurma, Külli Tammik ja Eleriin Ello.

 

•17. XI avati Tartu Saksa Kultuuri Instituudi Kohvrigaleriis näitus “Inimene ja maastik”. Tegemist on trükitehnikas graafika ja fotodega. Näitusel on väljas ühe kunstikogu valik, mille hulgas võib leida selliseid tuntud kunstnikke nagu Günther Uecker ja  Heinz Stein Saksamaalt, Trond-Ivar Bergsmo ja Nils Skare Norrast ning Gunars Binde Lätist. Kokku on näitusel välja pandud 30 tööd. Selle näitusega tahab Kohvrigalerii kunstiline juht Christian-Ivar Hammerbeck näidata, et ka vähese rahaga saab originaalgraafikast koosneva kogu kokku panna.

 

•29. X avati Võrumaa muuseumis eesti põimevaipade ja keraamika väljapanek “Vaba tahe ja sõbrad”. See on viimane osa tekstiilikunstnike rühmituse Vaba Tahe 2005. aasta Lõuna-Eesti näituste projektist (järjestikused näitused Valgas, Viljandis ja Võrus). Näitusel esitavad oma töid tekstiilikunstnikud Lea Valter, Maasike Maasik, Kaire Tali, Helen Kauksi, Heli Kelt, Kersti Pukk, Peeter Kuutma, Kadi Pajupuu, Mari Haavel ja Riste Laasberg, Ehalill Halliste, Aet Ollisaar ja Erika Tammpere ning keraamikud Helle Videvik, Annika Teder, Ingrid Allik, Urmas Puhkan, Külli Kõiv, Katharina Aus, Reeli Haamer, Imbi Ploompuu, Annika Vilippus, Kadri Pärnamets ja Tiina Kaljuste. Väljapaneku on kujundanud Kersti Pukk, Kadi Pajupuu ja Peeter Kuutma.

•Soome disainikonkursil “Reflect 05” märgiti ära EKA disainitudengite Liisa Põime ja Kerli Valgu tööd.  Konkursile saadeti 181 tööd peamiselt Soomest, kuid ka Belgiast, Taanist, Eestist, Itaaliast, Inglismaalt, Rootsist.

 

MUUSIKA

 

Eesti Rahvusmeeskoor Šotimaal

Eesti kultuuripäevadel Šotimaal esines 1. – 3. XI kolme kontserdiga Eesti Rahvusmeeskoor. Tähelepanuväärselt ja eriti ulatuslikult tutvustati (korraldajate soovil) Veljo Tormise loomingut. Esimesel ülesastumisel Šoti parlamendis Edinburghis kõlas koguni kaheosaline Tormise kava: “Pärismaalase lauluke”, “Vepsa talv”, “Eestirahva erakonnamäng”, “Nekruti põgenemine”, “Kandiline laul”, “Meestelaulud” (nr 1), lisapalaks M. Saare “Leelo”, osi juhatasid Ants Soots ja Mihhail Gerts. Viimasele oli see esimene välisreis kooriga selle värske koosseisulise dirigendina. Teine esinemine toimus Glasgows Šoti Kuninglikus Muusika ja Draama Akadeemias, kus esines ka akadeemia kammerkoor. Siin kõlas taas Tormis A. Sootsi käe all: “Sampo tagumine”, “Hamleti laul I”, “Vepsa talv”, “Maa hääl”, “Muistse mere laulud”, “Incantatio maris aestuosi”, “Pikse litaania”, “Pärismaalase lauluke”. Kolmas kontsert anti taas Edinburghis, kuulsas Greyfriarsi kirikus, Ants Soots juhatas lausa krestomaatilise läbilõike eesti uuemast ja vanemast koorimuusikast: E. Mägi, M. Saar, A. Marguste, T. Lepik, K. Türnpu, V. Tormis, E. Tubin, G. Ernesaks, A. Karindi, A. Pärt, C. Kreek, A. Kapp, K. Sink, T. Vettik. Koju jõudnud, asus RAM Ants Sootsi juhatusel ette valmistama nelja esiettekandega kava, mis jõudis Estonias publiku ette üleeile.

Priit Kuusk

 

•Linlaste seas ülimenukas Estonia talveaed alustas 15. XI oma 15 hooajaga. Traditsiooniliselt on oodata  algaval hooajal hulgaliselt kontserte, üritusi ja kohtumisi. 15. hooajal pööratakse rohkem tähelepanu aga operetile. Estonia 100. hooajal saab mitmel õhtul näha uut operetikava “Elurõõmumosaiik. 100 aastat Estonia operetti”. Humorist Priit Aimla koostatud kava koosneb laulust, tantsust ja vaimukast tekstist ning on vürtsitatud omaaegsete säravate lavaisiksuste lõbusate tsitaatidega. Programm pakub äratundmisrõõmu operetirepertuaari parematest paladest Estonia solistide Sirje Puura, Margit Saulepi, Väino Puura ja Alar Haagi esituses. Näha saab ka filmiringvaadet 1930. aastatest tänapäevani.

 

FILM

 

•HEEMP Eesti-Ungari Kultuuriselts korraldab Tartus Korp! Rotalia saalis (Tähe 3) 18. – 20. XI 3. HEEMP Ungari filmipäevad. Tänavu keskendutud režissöör Kornél Mundruczó filmiloomingule, lisaks tuleb näitamisele valik Ungari viimaste aastate lühi- ja täispikki filme. Programm algab iga päev kell 16 animafilmidega ja kestab kella 23ni; laupäeval on pärast seda veel rahvamuusikaansambli Csürrentő kontsert. Kõik filmid on ungari keeles ja varustatud ingliskeelsete subtiitrite, animafilmid aga eestikeelse sünkroontõlkega. Täpsema kava leiab HEEMPi kodulehelt www.heemp.org.

 

•Imbi Paju dokumentaalfilm “Tõrjutud mälestused” avab Helsingi kinos Bio Rex dokumentaalfilmi-päeva. 17. XI avatakse mainekas kinos digitaalfilmi päev, kus näidatakse Soomes valminud uusi dokfilme. Soome-Eesti ühistööna valminud ajaloolis-psühholoogiline film on Soome meedias suurt vastukaja leidnud.

 

KIRJANDUS

 

•Paabeli Torni auhinna, mis antakse parimale aasta jooksul eesti keeles ilmunud laste- ja noorsookirjanduse tõlkele, sai tänavu rootsi kirjaniku Moni Nilsson-Brännströmi raamat “Tsatsiki ja armastus”, mille on tõlkinud Allan Sooneste ja kirjastanud Karrup. Paabeli Torni audiplom anti tõlkijale ja kirjastajale üle 15. XI lastekirjanduse teabekeskuses, kirjanikule saadetakse diplom posti teel.

Rootsis väga populaarsest Tsatsiki raamatute sarjast on käesolevaks hetkeks väikekirjastuse Karrup väljaandel eesti keeles ilmunud neli teost. Kõigi raamatute väljaandmist on toetanud Rootsi Instituut. Tegu on võrratu huumoriga ja lapsele arusaadavas keeles kirja pandud lugudega poisist, kes kasvab boheemliku üksikema käe all.

Tänavu oli mitmeid auhinnakandidaate. Lastele mõeldud tõlkekirjanduse üldpilti rikastasid ka Jostein Gaarderi “Apelsinitüdruk” (tõlkija Karel Zova), Eva Ibbotsoni “Kaasani täht” (Liisi Ojamaa), Leena Laulajaise “Loitsitud laegas” (Leelo Tungal), Hannu Mäkela “Härra Huu teeb aiatööd” (Piret Saluri), Bill Richardsoni “Hamelin pärast rotte” (Indra Feldman) ja Neil Gaimani “Coraline” (Aivo Lõhmus). Tehtud valikut mõjutas eeskätt soov suunata lugejate tähelepanu heatasemelisele lasteraamatusarjale, mis pakub alternatiivi tänases tõlkekirjanduses domineerivale kunstmuinasjutule ja ulmekirjandusele, samuti ergutada mitte-ingliskeelse lastekirjanduse tõlkimist.

Auhinda annab välja Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) Eesti osakond, selle määrab osakonna juures tegutsev žürii.

 

MEEDIA

 

•Novembris, vahetult enne mardipäeva, ilmus sel aastal juba teist korda võrukeelsena ajakiri Täheke. Tegu on eestikeelse väljaande paralleelnumbriga. Esimene võrukeelne Täheke ilmus veebruaris ja on tänaseks pea viimase numbrini otsas. Ajakirja tegijate eesmärgiks on olnud arendada huvi Lõuna-Eesti eripära vastu. Novembrikuu Tähekese esikaane autor on Võrumaalt pärit kunstnik Navitrolla ning ajakirja koostamisel on püütud kaasata Lõuna-Eestiga seotud autoreid. Nii avaldab ajakiri Milvi Panga luulet, Jaan Kaplinski ja Jan Rahmani jutte ning kasutab noorte kunstnike Marja-Liisa Platsi ja Diana Allase illustratsioone. Ilmamäe talu perepoeg Mikk Sarv tutvustab oma kodu lähedal kasvavat unikaalset tammeringi, mille vanuseks loetakse paarsada aastat. Lisaks saab ajakirjast lugeda Peeter Sauteri, Heiki Vilepi ja Aino Perviku jutte, meisterdada ja lahendada ristsõnu. Võrukeelsest Tähekesest leiab ka tõelise mardilaulu ja Mõniste ning Orava kooli õpilaste kirjatöid.

Võrukeelse Tähekese saavad novembrikuus kingiks kõik lapsed, kes õpivad koolides võru keelt. Ajakirja levitamisega tegeleb Võru Instituut, jaemüüki see ei lähe. Võrukeelse erinumbri soovijail palutakse helistada Tähekese toimetusse telefonil 646 3697.

Koos võrukeelse Tähekese numbriga annab SA Kultuurileht seekord välja ka ajakirja Teater. Muusika. Kino lõunaeesti erinumbri (tutvustust vaata raamatututvustuste veerult lk 20), mis samuti jõuab kingitusena Lõuna-Eesti koolidesse ja raamatukogudesse. Mõlemat projekti on toetanud Kultuuriministeerium.

 

KEELE-ELU

 

•17 ja 18. XI  toimub Tartu ülikoolis rahvusvaheline konverents “Emakeel ja teised keeled V”, kus arutletakse keelepoliitika probleemide üle. Konverentsi “Emakeel ja teised keeled” peetakse juba viiendat korda ja konverentsil käsitletakse eesti keelt teiste keelte kontekstis, mõjukeeli ja võõrkeelepoliitikat Eestis ning eesti keele teise keelena/võõrkeelena õpetamise ja omandamisega seonduvat.

Nii  prof Kari Sajavaara Jyväskylä ülikoolist kui ka prof Birute Klaas Tartu ülikoolist analüüsivad institutsionaalset keelepoliitikat riikliku ja Euroopa keelepoliitilise suhtumise kontekstis, et leida vastus küsimusele, kas keel on institutsioonile probleem või ressurss ja kuidas selle probleemi või ressursiga ümber käia.

Konverentsi korraldab Tartu ülikooli eesti keele (võõrkeelena) õppetool ning  korraldamist toetab Eesti Haridus- ja Teadusministeerium.  Info: www.ut.ee/ekv.