Uudised

Karin Kopra, HANNA MILLER

 KUNST Baltimaade rokokoo Tallinnas

Täna kell 16 avatakse Kadrioru lossis näitus ?Balti rokokoo: Läänemere maade XVIII sajandi fajanss?.

Väljapanek on rahvusvaheline koostööprojekt, kus saab näha haruldasi mitmesaja-aastasi keraamilisi esemeid Saksa, Rootsi, Taani, Läti ja Eesti muuseumidest. Näituse on organiseerinud Gottorfi lossmuuseum Schleswigis Saksamaal ja Rootsi Nordiska Museet Stockholmis, kus seda väljapanekut on juba edukalt eksponeeritud. 22. V, 19. VI ja 14. VIII toimub Mikkeli muuseumis Priit Allase juhendamisel fajansi maalimise meistriklass. 29. V on suur maalilaupäev kõigile kunstihuvilistele. 5. VI ja 7. VIII peab Kersti Kuldna laupäevaakadeemias loengu Läänemere maade XVIII sajandi fajansist.

XVIII sajandil oli fajansitootmise üks keskus Läänemere-äärne piirkond. Siinsed sinise või mitmevärvilise maalinguga, tavaliselt lillemotiividega esemed moodustavad omaette peatüki keraamika ajaloos. Tallinna fajansitöökoja asutas apteeker Carl Christian Fick, kelle nime järgi 1772 ? 1782 valminud fajanssesemeid ka tuntakse. Oma kvaliteedilt ja kunstiliselt tasemelt olid Tallinna tööd igati võrdsed Saksa ja Skandinaavia vabrikute toodetega. Näitusel on esindatud 12 Saksa, Rootsi, Taani, Norra ja Eesti fajansimanufaktuuri. Näituse uhkus on unikaalse kujuga esemed nagu piiskopimütsi-kujuline boolinõu ? eseme tüüp, mida tehti ainult Läänemere-äärsetes fajansimanufaktuurides; nn. terrassvaas seda spiraalselt ümbritseva trepiga, mille jalamil istuvad oravad; või siis kukekujuline pidulik tirin.

 

18. V avati Vaala galeriis Jüri Ojaveri ruumiinstallatsioon ??töökas ning leidlik?. Jüri Ojaver armastab tsiteerida. Tsitaat ??töökas ning leidlik?, kuulub lahkunud Heino Mikiverile, linoleumile kantuna mõjub tsitaat aga justkui surmakuulutus või hauaplaat. ?Isa on poeg ? poeg ei ole isa?, ?Kõik on üks?, need Ojaveri väljapanekute pealkirjad kõnetavad publikut juba oma allegoorilisuse tõttu. Ka käesoleva väljapaneku lööklause ?mida sinisem, seda punasem? kulmineerub sõnamängulise provokatsioonina punase ja sinise põrandakattena kogu galerii ulatuses. Metafoorid, vihjed ja märgid, millega Ojaver mängib, konstrueerivad killustatuses põhjapaneva terviku. Ojaver keskendub alati kunstniku kui füüsiliselt eksisteeriva isiku ja kunstniku kui oma töövahendi külge kinnistunud pärisorja temaatikale.

 

19. V avati Tallinna Linnagaleriis Kristel Sibula näitus ?Maalid?. Näituse pealkirjast ei maksa ennast eksitada lasta, sest EKA multimeedia õppetooli juures hiljaaegu magistrikraadi kaitsnud Kristel Sibul ei ole pöördunud maalikunsti poole, ta näitab ka seekord oma uusi videoid. Kuid väljapaneku pealkiri on üsna teadlikult valitud. Ta näeb oma uute videote ning maali sarnasust kahel põhjusel. Kui klassikalisel lool (ka filmilool) on selge ülesehitus, algus ja lõpp ning kulminatsioon, head ja halvad, võitjad ja kaotajad, siis Sibula videod jäädvustavad vaid alguse ja lõputa fragmente. Need on nagu maalid. Sageli esitavad sellised ?kaadrid? rohkem küsimusi, kui annavad vastuseid. Teine ajend pealkirja valikul oli maalilisuse edastamine videovahenditega. Vt. http://artun.ee/~sips/maalid

 

Kuni 2. VI on Viviann Napi galeriis vaadata Urve Küttneri ehteinstallatsioonide näitus ?Pühendus Delvaux?le II?. Küttner jätkab oma viimaste aastate loomesuunda, talle lähedastele ning ikoonilistena mõjuvate teoste reproduktsioonidele on lisatud väärismetallist või -kivist fragmente. Massitiraaþis levitatud jäljendid omandavad Küttneri teostena taas unikaalteose tähenduse.

 

Täna kell 12 kaitseb disainiteaduskonna tekstiilidisaini osakonna magistrant Margis Jõesaar disaini- ja arhitektuurigaleriis magistrikraadi teemal ?Mahedalt töödeldud kangad?. Juhendaja on Kadi Pajupuu. Magistritöö käsitleb tekstiili värvimist mudaga. Tänapäeval on mudaga värvimise traditsioon säilinud vaid Aafrikas, Uus-Meremaal ja Indias. Hääbunud traditsiooni jälgi leidub üle kogu maailma ja sealhulgas ka Eestis. Jõeääre eesmärk on leida võimalikult palju interdistsiplinaarseid seoseid, et ehitada struktuur, mille osad on pärimusteave, vanad värviretseptid, tänapäevased ettekujutused loodusprotsessidest, värvikeemiast. Kell 18 avataval näitusel eksponeerib kunstnik oma tehnikat second-hand-särkidel. Näituse setukeelne pealkiri viitab autori lõunaeesti päritolule.

 

24. V avatakse G-galeriis Mare Vindi isiknäitus ?Valitud vaated?. Näituse pealkiri ei tähenda seda, et ekspositsiooni moodustaks valik ulatuslikumast teostekogumist, vaid see on viide paljude võimalike kujutamismotiivide valikule. Väljapanek on ühtne tervik, tosinkond värvipliiatsijoonistust moodustavad esmakordselt eksponeeritava sarja. Vindi valitud vaadetes moodustavad loodus ja inimese loodu ühtse, harmoonilise terviku. Lihtsavormilised, kuid vahel kummaliseltki mõjuvad ehitised mõjuvad igavikulisemana kui loodusvormid. Näituse avamisel esitletakse Mare Vindi viimase tosina aasta loometeed tutvustavat teost, kus ligi poolsada reproduktsiooni (neist 35 värvilist) annavad ülevaate nii litotehnikas loodud estampidest kui värvipliiatsijoonistustest. Raamat sisaldab ka Jüri Haini ülevaatliku kaasteksti, ilmekamaid tsitaate kriitikast jms.

 

20. V avati Kastellaanimaja galeriis EKA avatud akadeemia lõputööde näitus. Näitusel esinevad avatud akadeemia vabade kunstide eriala esimese lennu lõpetajad Ilona Lilleorg (juhendaja Katrin Kaev), Kadri Maiste (juhendaja Kaido Ole) ja Lea Tomson (juhendaja Jaan Elken). Lõputööde kaitsmine algab Kastellaanimaja galeriis 3. VI kell 11.

 

20. V esitleti Hausi galeriis Peeter Mudisti kaheköitelist isikuraamatut ?Illustreeritud Mudist?. Tegemist on Eesti kõigi aegade mahukaima kunstnikuraamatuga. ?Illustreeritud Mudist? ning teine köide ?Riita laotud Mudist? koondavad enam kui 400 Mudisti maalide, graafika, skulptuuri ja joonistuste värvilist reproduktsiooni. Esmakordselt on siinse publiku jaoks reprodutseeritud kahes välismuuseumis asuvad Mudisti tööd: Soome Rahvusmuuseumi ning Ungari Ludwigi muuseumi kogude maalid. Raamatu on kujundanud värske Kristjan Raua preemia laureaat Peeter Laurits. Kujundamisel on kasutatud fotosid Peeter Mudisti ning teistest isiklikest arhiividest, lisaks dokumente, isiklikke märkmeid ning joonistusvisandeid. Raamatu annab välja OÜ Hilana.

 

17. V avati Y-galeriis tantsukorüfee Ülo Vilimaa maalidebüütnäitus ?Hingevangla?. Väljas on ekspressiivsed abstraktsed maalid ja assamblaaþid. Tema maalides on ühendatud vaba pintslitöö ratsionaalse geomeetrilisusega, põhjamaine koloriit tantsiskleva kergusega, tumedad toonid piltide raame ületava distsiplineerimatusega. Näitus on avatud kuni 29. V ja lõpeb oksjoniga.

 

18. V avati Y-galerii A- ja E-saalis Renate Sõukandi väikekodanliku tiraþeeritud kunsti näitus ?Mitmikustamine?. Paaril viimasel aastal on Tartus tegutsenud töökoda, kus kunstnikud tiraþeerivad oma maale, mis hiljem hea raha eest peamiselt välismaale müüakse. Enamasti luuakse abstraktseid pilte. Sellest masinavärgist inspiratsiooni saanuna lõi Sõukand sellest protsessist installatsiooni, kus demonstreeritakse niimoodi toodetud maalide etappe ja lõpptulemust.

 

18. V esitleti Tartu kunstimuuseumis Villem Ormissoni albumit. Välja on välja andnud kirjastus Kunst, autor on Reet Mark. Raamat sisaldab kunstniku elulugu, tema õetütre Heljo Strikholmi mälestusi ja kaasaegseid näitusearvustusi. Samuti on ära toodud kõigi Ormissoni teada olevate maalide nimestik. Demonstreeriti ka kunstnikust tehtud telefilmi.

 

Täna kell 17 toimub Tartu Kirjanike Maja Krüptis performance ?Juhuse plekid.? Erki Kannuse interaktiivses heliinstallatsioonis astuvad üles MTÜ Loovkeskuse tantsijad Mari-Liis Parts, Piibe Kolka, Liina Raus, Kristel Põder, Vivian Bohl, Jaanika Palm ja Ruuben Roos Jane Milleri ja Kaia Kapsta juhendamisel. Üritus toimub Tartu Anne noortekeskuse multimeedia labori initsiatiivil (korraldajad Lennart Luhtaru ja Ove Tombak). Etenduse saatemuusika tekib elektroonilisel teel tantsijate eneste liikumisest. Pärast performance?i on huvilistel võimalus kohtuda tegijatega: Erki Kannus tutvustab äsja Tallinna Linnagaleriis eksponeeritud installatsiooni saamislugu ning toimimist.

 

Alates 7. V on Kuressaare Raegaleriis vaadata Eesti kunstimuuseumi näitus ?Loomad ja inimesed?. Väljapanek koosneb põhiliselt vanema põlvkonna animalistide õlimaalidest ja graafikast. Väljas on kuressaarlase Erik Haameri õlimaal ?Härg tümas? (1943) ja kunagise suvesaarlase Andrei Jegorovi teos ?Hanesöötja? (1909). Tuntud animalistidest on veel näha Richard Sagritsa, Paul Burmani ja paljude teiste õlimaale. Elavaid klassikuid esindavad Peeter Mudist ja Tiit Pääsuke. Haruldane on graafika valik, mis koosneb põhiliselt Eduard Wiiralti ja Agaate Veeberi ning varalahkunud Tõnu Tulevi töödest. Sellised näitused on osutunud võimalikuks tänu EKMi missioonitundele. Kunstimuuseumi ja Kuressaare Raegalerii koostöö sai alguse 1995. aastal: avanäitus oli ?Saaremaa eesti kunstis?, kus lisaks Haamerile ja Jegorovile sai näha Konrad Mäe, Johannes Võerahansu, Lepo Mikko ja pajude vanema põlvkonna kunstnike Saaremaa-ainelisi töid.

 

MTÜ Eesti Klaasikunstnike Ühendus koostöös OSTA.EEga korraldab 17. ? 26. V heategevusliku internetioksjoni, mille tulu läheb rahvusvahelise kuumaklaasiürituse korraldamiseks suvel Haapsalus. II Haapsalu klaasipäevad toimuvad 28. VI ? 4. VII. Tegemist on atraktiivse üritusega, kus 7 päeva on huvilistel võimalus Evald Okase muuseumiõuel jälgida klaasipuhumist. 4. ? 31. VII on muuseumis klaasikunstinäitus. Oksjonil on üle 70 eseme ja nende hulgas on nii vanema kunstnikegeneratsiooni enam kui 30 aastat tagasi valminud töid kui ka kaasaegset stuudioklaasi. Osaleb 14 kunstnikku: Silvia Raudvee, Aet Andresma, Mare Saare, Kersti Vaks, Viivi-Ann Keerdo, Eha-Pilvi Jõgi jt.

 

Mare Mikoffi näitus ?Ta kuuleb… ta näeb? Salzburgi galeriis Berchtoldvilla. 29. aprillil avati Salzburgis näitus ?? Ruum?, kuhu oli külalisesinejaks kutsutud Mare Mikoff. Kuni 3. VI avatud näitusel esindavad Austria kunstnikuruumi Jutta Brunsteiner, Aleksandra Kisic, Christof Paulowitz, Wolfgang Richter, Peter Semperboni ja Peter H. Wiener. Salzburgi Kunstnike Liidu villa suures atikas võib näha Mikoffi ruumiinstalatsiooni, mis oli 2002. aastal väljas Tallinna Kunstihoone galeriis. Veidi nihkesse pööratud teemakäsitlusega töös kujutatakse inimese kontaktiotsingut maailmaga talle antud esmaste vahendite, nägemise ja kuulmise abil. Hoidke silmad ja kõrvad lahti! Ülejäänud kunstnike töid võib iseloomustada kui klassikalist installatsiooni ? kontseptuaalsed, kuid ilma atraktiivsuseta. Serblanna Kisici naiselik ruum ruumis ?Labürint? paistis silma suurema iseseisvusega. 15. VIII avatakse Mare Mikoffi näitus ?Ta kuuleb… ta näeb? Austria väikelinnas Obernbergis XII sajandi Schifferkirches.

 

EKA tekstiilidisaini osakonna IV kursuse üliõpilane Elen Mets võitis Milanos rahvusvahelisel rõivakangaste disaini võistlusel esimese preemia naistekangaste kategoorias. Komisjon hindas devore ehk põletustrüki professionaalset esitlust ja elegantsust. Mets õpib praegu vahetusüliõpilasena Milano polütehnilise ülikooli disaini osakonnas. Võidu toonud töö on valminud kunstiakadeemias 2002. aasta sügisel tehnoloogiaaine raames, juhendaja oli Eelike Virve.

 FILM

Kinobuss tuleb Tartusse

Täna kella 15 ? 20 korraldatakse Tartu ülikooli raamatukogu konverentsisaalis (W. Struve 1) filmitöötuba. Õpitakse tegema lamenukk-, joonis- või nukufilmi, soovijad saavad kätt proovida ka mängu- ja dokumentaalfilmi tegemisel. Huvilisi juhendavad professionaalsed filmitegijad ja tudengid. Kõige tähtsam on lugu, see tuleb varem kodus või siis kohapeal välja mõelda.

Kell 17 näidatakse Tartu Kirjanduse Maja saalis lastefilmi ?Veepomm paksule kõutsile? ning kell 22 TÜ raamatukogu ees platsil Theodor Lutsu filmi ?Gaas gaas? ja Esto TV teost ?Vali kord?. Osavõtt ja sissepääs tasuta.

 MUUSIKA

Eesti Kontserdi suvi tuleb kirju

12. V kutsus Eesti Kontsert ajakirjanikud pressibriifingule, et teha kokkuvõte lõppevast hooajast ning tutvustada lühidalt suvefestivale ja -kontserte.

Aivar Mäe tõdes, et publik kasvab igal aastal 8000 ? 10 000 inimese võrra ja hooaja eredamate hetkedena tõi ta esile Orlando Consorti, ðoti BBC orkestri ja Baieri Ringhäälingu Orkestri kontserdid ning mitu nüüdismuusika projekti.

Pärnu kontserdimaja esimesel nn. täishooajal püstitas publikurekordi ?Unustamatu Charlie Chaplin? 1058 külastajaga. Kokku anti Tallinnas 147, Pärnus 43 ning Tartus 58 kontserti. Väga edukalt on kulgenud koolikontsertide projekt, mille raames toimus Eesti koolides 280 kontserti. Rahvusmeeskoor laulis oma 59. hooajal 49 kontserdil, salvestati kolm plaati ning suursaavutuseks oli Grammy auhind.

Eesti Kontserdi esimene suvefestival ?Tubin ja tema aeg? (20. V ? 12. VI) valmistab juba tegelikult ette 2005. aasta Tubina festivali, mis on pühendatud helilooja 100. sünniaastapäevale. 20. V annavad eesti interpreetid galakontserdi ?Tubiniaana?, festivali külaline on Rootsi Norrlands Opera Sümfooniaorkester koos peadirigendi Kristjan Järviga. Ameerikas elav Eesti dirigent Tõnu Kalam juhatab ERSOt põneva kavaga kontserdil ?Tantsud sümfooniaorkestrile? ning 6. VI toimub Helen Tobias-Duesbergi 85. Sünnipäevakontsert, kus kõlab muu hulgas tema ?Reekviem?.

15 kontserti toimumiskohtadega kirikust kuni sooni antakse 19. ? 23. VI Suure-Jaani muusikapäevadel, kus võib kuulata mitme eesti helilooja uudisteoseid ja autoriõhtuid. Jaanipäeval annab kontserdi kaugeim külaline Bostoni Noorte Sümfooniaorkester.

Tõestusena, et ooper sobib suvisesse Pärnusse, etendab Läti Rahvusooper 25. ? 27. VI Pärnu kontserdimajas Puccini ?Boheemi? ja Mozarti ?Don Giovannit?, 26. VI õhtul toimub esmakatsetusena ooperigala koos õhtusöögiga.

Juba 18. korda peetakse orelifestivali (30. VII ? 8. VIII), mis algab Niguliste muuseum-kontserdisaalis 1917. aasta filmiga ?Christus?. Esmakordselt Eestis võib sellel festivalil kuulda alpisarve 31. VII suurel galaõhtul Leigo järvel.

Kaks juulikuist festivali tõestavad, et Eesti Kontsert pole ainult linnakeskne: üks neist toimub Saaremaal Mustjalas ning teine ?Seitsme linna muusika? Ida-Virumaal. Viimasel astuvad üles nii Eesti tippmuusikud kui külalised Hispaaniast, Rootsist, Ameerikast ja mujalt.

Haapsalu vanamuusikafestivali (7. ? 11. VII) avakontserdil esitab William Byrdi missa Flaami vanamuusikaansambel Collegium Vocale.

Lisaks annab Eesti Kontsert suvel veel mitmeid eraldi kontserte, näiteks ?Tantsu litaania? 16. VI Niguliste kirkus, kus esinevad organist Ines Maidre ning priimabaleriin Kaie Kõrb.

Selle suve lõppakordi annab 14. VIII Tartu laululaval uue generatsiooni ooperigala ?Armastame ooperit?, kus astub üles maailmas kiire tähelennu teinud vokaalansambel Amici Forever, kelle headuses võisid ajakirjanikud efektse videoklipi abil oma kõrvaga veenduda.

 

Eesti toetab noorteorkestrit Kremerata Baltica

Kultuuriminister Urmas Paet sõlmis kokkuleppe Läti ja Leedu kultuuriministeeriumiga, et edendada ja toetada Balti riikide koostööd muusikakunstis ning tagada orkestri Kremerata Baltica jätkuv tegutsemine.

Kultuuriminister Urmas Paet ütles, et Gidon Kremeri juhitav Baltimaade noortest muusikutest koosnev orkester Kremerata Baltica annab leppe kohaselt aastas vähemalt kaks kontserti Eestis ning valib oma repertuaari ka eesti klassikute ja nüüdisheliloojate töid. ?Orkestris mängib hetkel neli eesti muusikut?, lisas minister.

Kolme riigi koostöö Kremerata Balticaga kehtib kolm aastat ning pikeneb automaatselt kolmeaastaseks perioodiks, kui keegi osalistest ei soovi kokkulepet lõpetada.

 

Jaan Räätsa teose esiettekanne Viinis

16. V toimus Viinis, ORF Radiokulturhausis Jaan Räätsa Trio nr. 7 esiettekanne. Teos valmis Haydn Trio Eisenstadt tellimusel ja kanti ette Austria ringhäälingu ORF raadiomaja muusikahommikute ?Hommikukohv uue muusikaga? raames. Esiettekandel viibinud helilooja hindas muusikute taset väga kõrgeks.

Haydn Trio Eisenstadt koosneb kõrge professionaalsusega interpreetidest ning on pühendunud peamiselt, nagu nimigi ütleb, Haydni muusikale. Projekti ?ton.art? raames püüab trio leida uusi kokkupuutepunkte Haydni loomingu ja nüüdismuusika vahel, kaasates ka teisi kunstivorme.

Haydn Trio pianisti Harald Kosiku sõnul avastas trio Räätsa muusika juhuslikult kuulates plaati, kuhu lisaks ðostakovitði loomingule oli salvestatud ka eesti helilooja teosed. See kogemus ei ununenud ja nii jõuti eelmisel aastal kontaktini heliloojaga, kelle Haydn Triole pühendatud teos valmis käesoleva aasta algul. Lisaks kõlasid kontserdil Jaan Räätsa varasemast loomingust Trio nr. 6 op. 81 ja Trio nr. 2 op. 11.

 TEATER

Austati näitleja Ester Pajusood

14. V tähistati Eesti Draamateatris A. Kiviräha ?Eesti matus? etendusega teatri kauaaegse näitleja Ester Pajusoo lähenevat sünnipäeva: 1. juulil saab 45 aastat Draamateatris töötanud näitleja 70aastaseks. Ester Pajusood olid tervitama tulnud kultuuriminister Urmas Paet, teatriliidu esimees Rein Oja ja palju-palju kolleege.

Täna ja homme saab Kanuti Gildi saalis teoks üritus ?Our Dublin? ? nädalavahetus Dublini etenduste, filmi ja kontsertidega. Tegemist on Iirimaa Euroopa Liidu presidentuuri kultuuriprogrammi ühe suurema ettevõtmisega Eestis. Kahe päeva jooksul saab Tallinna publik osa ühest tantsuetendusest ja dokumentaalfilmist ning kahest omanäolisest kontserdist.

?Meie Dublini? kava ei koosne Iirimaa esindusetendustest, tegemist on Dublini noorte ning progressiivsete kunstnikega, kes on kutsutud tutvustama Dublini sünergilist kultuuripilti. Eesmärgiks on näidata inimestele ?oma linna? Dublinit loojate pilgu läbi.

Täna astub esimesena lavale Iiri Moderntantsu Teater (Irish Modern Dance Theatre) etendusega ?Rough Air?; kunstiline juht, koreograaf ja laulja on John Scott. See trupp on aastatega välja kasvatanud tantsupubliku maal, mis on rohkem tuntud oma kirjanduse ning traditsioonilise draama poolest.

Kell 21.30 jätkub õhtu ühe omapärasema elektroonilise muusika tegelase Herviga, kes loob, töötades sülearvuti ning Nintendo Gameboyga. ?Compactrisc Recordsi? märgi all andis ta eelmise aasta lõpul välja oma esimese sooloplaadi.

Laupäev algab omapärase James Kelly dokumentaalfilmiga ?Spleachadh? (?Pilguheit?). 32-minutilises filmis tutvustatakse kaasaegseid kunstnikke kõigist 32st Iirimaa maakonnast: näha on nii Belfasti breaktantsijat kui tai-chi meistrit Claire?ist, Valentia saare nukumeistrit ning Kilkenny DJd.

Dublini nädalavahetus lõpeb ühe kuumima nimega Dublini nüüdismuusikas ? Jürgen Simpsoniga. Simpson on tuntud nii heliloojana (temalt on tellinud heliteoseid mitmed tuntud kollektiivid ning ta on loonud auhinnatud nüüdisoopereid) kui tegevmuusikuna. Kevin Volansi õpilane esitab Kanuti Gildi saalis Londonis menukalt esietendunud soolokava ?An electroacoustic solo performance for accordion and live electronics?.

?Our Dublin? saab teoks koostöös Irish Modern Dance Theatre?ga ning seda toetavad Iiri kunsti-, spordi ja turismiministeerium; Iiri saatkond ja Tallinna kultuuriväärtuste amet.

 KIRJANDUS

Täna korraldab Viljandi Kultuuriakadeemia luule ööpäeva. Päeva sisustavad luulematkad koos Indrek Hirvega (alates kella 14) ja Fagira D. Mortiga (alates kella 17). Õhtul ja öösel leiab aset luulemaraton, luulevõistlusel ?Zapakazz? osalenute luulekava ning omaluule vabalava (mustas saalis) jpm.

 VARIA

Vanemuise Kultuuritänav lükkab taas uksed kultuurselt pärani

21. V avavad Vanemuise kultuuritänava päeval, tänava asutused taas oma uksed ning tänav saab täis kino, teatrit, näitusi, kontserte ja etteasteid, mida on oodatud kaema kõik Tartu linna elanikud ja külalised. Avarongkäik algab kell 14 Vanemuise ja Ülikooli tänava ristmikult.

Tegemist on teise sellelaadse üritusega Vanemuise tänaval. Sel aastal on planeeritud üks tihe päev, mis algab pärastlõunase rongkäiguga ning lõpeb kesköö paiku, kui Kinobuss lõpetab TÜ raamatukogu seinale filmide näitamise.

Kavas on nii vokaal- kui instrumentaalmuusikat ja seda nii kooride, puhkpilliorkestrite kui jazzansamblite esituses. Vanemuise parki on oodatud Politsei Puhkpilliorkester ning Popsid, jazzmuusikat pakuvad Tuulest Toodud, Trio Fragile, õhtu lõpetavad Siiri Sisask ja Robert Jürjendal.

Päeval alustab raamatukogu ees lastele mõeldud töötubadega oma tegemisi Kinobuss ning kella 21-22 paiku hakatakse näitama ka filme nii lastele kui täiskasvanuile, filme saab vaadata õhtul otse raamatukogu välisseinalt. Filme näitavad ka TÜ raamatukogu ja kirjandusmuuseum, tasakaaluks teeb veidi teatrit TÜ Üliõpilasteater.

Keset tänavat võistlevad ka noored grafitimeistrid, kellel on neli tundi aega, et oma kavandid teemal ?Linna dþungel? suurele lõuendile kanda, ning seejärel valib þürii välja paremad. Autasustama tuleb Lõuna politseiprefektuuri esindaja.

Näeb nii kaasaegset kui rahvatantsu, mida pakuvad tantsustuudio Hetero ning rahvatantsurühmad Taara ja Upsijad. Vaadata saab suurel hulgal erinevaid näitusi, millest ühes, nimelt ?Puhtas juhuses? Kirjanduse Maja Krüptis, saavad külastajad ka ise interaktiivselt osaleda.

Uksed on avatud ning erinevaid näitusi pakuvad asutused Eesti Energiast ja Tartu peapostkontorist Lõuna politseiprefektuurini. Kõik üritused on tasuta. Ürituse toimumisele aitavad kaasa Vanemuise tänava asutused. Üritust toetavad Tartu linnavalitsuse kultuuriosakond, Postimees, Infotelefon 740 40 20, A&T Management, Balt-Hellin, Linnaleht, Raadio Ring jpt. Kava nii aegade kui kohtade järgi järjestatuna

aadressil vkt.tartu.ee (festival ? 2004 Vanemuise Kultuuritänava Päev)

 

?Tartu ? heade värvide linn?

Teisipäeval avati Tamperes Pispala linnaosa kultuurimajas Kurpitsatalos (Isolähteenkatu 2) Tartu linna kampaaniat ?Heade värvide linn? tutvustav fotonäitus ?Tartu ? heade värvide linn?. Näituse avas Tampere linna kultuuriosakonna juhataja Tuula Martikainen. Järgnes Tartu linnakunstniku Anli Tummi loeng ?Heade värvide linnast?, kampaaniakogemustest kõneles Kalli Kukk Supilinna Seltsist. Õhtut juhtis Mika Keränen Eesti Instituudist.

Tartu linnakunstniku Anli Tummi koostatud fotonäitus annab ülevaate kolm aastat kestnud vanade puithoonete värvimiskampaania tulemustest. Üleval on fotod Tartu puumajadest enne ja pärast värvimist. Näitust saab vaadata kuni 18. VI Kurpitsatalos. Kultuurimaja on avatud T ? R kell 13 ? 19, L 11 ? 17, P 11 ? 19.

 

Teaduskirjanduse kevadnäitus TPÜ akadeemilises raamatukogus

Akadeemiline raamatukogu (Rävala pst 10), kelle üheks traditsiooniks on kevaditi tutvustada oma lugejaile uuemat teaduskirjandust, pakub tänavu selle võimaluse 25. ? 29. maini. Näitusel on ligi 400 peamiselt viimase paari aasta jooksul ilmunud raamatut maailma juhtivatelt teaduskirjastustelt nagu Cambridge University Press, Oxford University Press, Routledge, Wiley jpt. Esindatud on nii humanitaar-, sotsiaal- kui loodusteadused, mõnevõrra on ka väljaandeid reaalteaduste alalt. Enim on filosoofiat, kultuuri, psühholoogiat ja keskkonnateadusi käsitlevaid raamatuid. Näitusel eksponeeritud kirjandus on tellitud eesti teadlaste soovitusel ja raamatuvahendusfirmade Krisostomus, Allecto, Starkmann ja TÜ Raamatupood kaudu.

Huvilised saavad vastse teaduskirjandusega tutvuda akadeemilise raamatukogu III korruse lugemissaalis teisipäevast reedeni kella 10 ? 20, laupäeval 10 ? 17.