Uudised

 

KUNTS

 

Karin Luts. Leerilapsed. 1936. Õli, lõuend.

KARIN LUTSU PÄRANDI SUUREJOONELINE TUTVUSTUS

?Täna kell 16 avatakse Tartu kunstimuuseumis Karin Lutsu näitus ?Konfliktid ja pihtimused?. Näitusega tähistatakse kaheldamatult meie 1930ndate kõige põnevama ning intrigeerivama naiskunstniku Karin Lutsu (1904 ? 1993) 100. sünniaastapäeva. Kunstniku tööde suurejooneline väljapanek ? eksponeeritud on kõik teadaolevad 1920ndate ja 30ndate maalid ning suures mahus ka Rootsis tehtud kunst, lisaks fotod, artiklid, päevikud ? on Tartu kunstimuuseumi tänavune suurprojekt: mahuka kataloogi ja ettekandepäevaga tähistab muuseum ka Pallase kunstikooli 85. juubelit, muuseumi 64. aastapäeva ja kuuekümne aasta möödumist eestlaste suurest paguluslainest Rootsi. Näituse kuraatorid on Mare Joonsalu, Reet Mark ja Tiiu Talvistu.

17. XI kell 16 esitletakse mahukat värvitrükis kataloogi (maht 240 lk), kus on artiklid kunstniku loomingu ja kunstivaadete kohta, biograafia, tööde illustreeritud nimestikud, näitustel esinemiste loend, bibliograafia. 28. X kella 11 ? 16 toimub koostöös Rootsi kunstiteadlastega ettekandepäev. Umeå ülikool annab ka seekord välja trükise ettekantavate tekstidega.

?Eesti Kunstimuuseumis avati sel nädalal kaks näitust: 6. X Niguliste muusemi Hõbedakambris ?Joseph Kopf ? Eesti kullassepakunsti suurkuju? ja 7. X Kristjan Raua majamuuseumis ?Eesti legendid. Kristjan Raua rahvaluuleainelised tööd?.  Niguliste väljapanek annab esmakordselt ülevaate Kopfi ja tema töökoja mitmetahulisest loomingust. Vaadata on karikaid, lauahõbedat, ehteid, ordeneid ja kavandeid Eesti muuseumidest, Eesti, Rootsi ja Saksa erakogudest ning Rootsi kuninglikust kollektsioonist. Näituse kuraator on Anu Mänd, kujundas Tiit Jürna.  Kristjan Raua väljapanekul on vaadata lõpetatud töid, eskiise ja etüüde; joonistustelt leiame krati ja Vanapagana, tondi, marduse jt. Näituse kuraator on  Mai Levin.

?6. X avati Viaviann Napa galeriis maalikunstnik Kreg A-Kristringi tööde näitus ?Seest ja väljast?. Uutes unenäolistes maastikumaalides korduvad silla- ja tänavalaternamotiiv, neid varieerib kunstnik vastavalt meeleolule kord realistlikumas, kord abstraktsemas laadis.

?4. X avati Draakoni galeriis Tõnis Laanemaa, Mari-Liis Laanemaa, Pelle Kalmo ja Taavi Laatsiti ühisnäitus ?Struktuurid I?. See on kunstnikegrupi kavandatava pikemaajalise projekti esimene osa. Tõnis Laanemaa graafiliste lehtede ja joonistuste, Mari-Liis Laanemaa ja Pelle Kalmo fotode ning Taavi Laatsiti muusika kaudu tuuakse vaatajani Ida-Virumaa pankrannik ja asulad (Toila, Valaste, Sillamäe), Tartu, Viljandi ja Saaremaa. Protsessi järgmist sammu on näha Pärnu linnagaleriis.

?Kuni 29. X on Hausi galeriis vaadata Tiina Tammetalu installatsioon-näitus ?Tammetalu varased 80ndad?. Väljas on tosin maali aastatest 1983 ? 1987. Maalid on valminud ajal, mil Tammetalu õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Motiivivalikul on kunstnik liikunud laial skaalal natüürmortidest aktideni.

?6. X avati EKA galeriis Maris Kerge fotonäitus ?Joosep?. Tulevane sisearhitekt on oma esimese isiknäituse formaadiks valinud foto. Fotoseeria kirjeldab Joosepi rattasõidu kujundi kaudu inimsuhete universaalset kogemust.

?5. X avas noor klaasidisainer Kristi Kask oma esimest isiknäitust ?Triip ja täpp? Tallinna Kaubamaja käsitöömaailma galeriis. Väljas on üle 50 mati ja särava klaasipinna kontrastile rajatud dekoorivariandi. Põhikujunditeks on horisontaaljoonte pingestatud read (seeria ?Sõõrid?) ja ümarad täpid (seeria ?Mummud?). Eksponaadid on autor ise materjalis teostanud klaasivabrikus Skankristall perioodil 2002 ? 2004 ja klaasivabrikus Tarbeklaas 2004. aastal. Näitus on avatud kuni 11. X iga päev kella 9 ? 21. Teksti koostasid Maie-Ann Raun ja Skankristalli direktor Aime Raimets, kujundajas Aino Jakobi.

?Kuni 12. X on avatud arhitektuuri- ja disainigaleriis vaadata Ülle Gri?akovi isiknäitus ?Aiakunst?. Gri?akovi apetiitselt kujundatud näitus pakub ka laialdasemat huvi nii linnaruumi kujundamisest hoolivatele kui ka eraaedade planeerimisega tegelevatele inimestele. Fotode autor on Tiit Koha, taimsed seaded Taivo Pillerilt. Näituse avamisel esitleti mahukat raamatut ?Aiakunst Eestis?.

?5. X esitleti Tallinna Kunstihoone suures saalis Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäituse ?Ich bin ein Maler? kataloogi ja sündmust dokumenteerivat videofilmi. Maalinäitus, mille otse seintele maalitud tööd olid esialgse kava järgi hävingule määratud, kuulub nüüd kunstikoguja Rene Kuulmannile. Tema kirjastatud kataloog dokumenteerib osalenud kolmekümne kahe kunstniku 34 töö reproduktsiooni ja ajakirjanduses näituse kohta ilmunud materjale. Tunniajase videofilmi tootis Raamat OÜ.

?13. X algusega kell 15 kohtub Tallinna Kunstihoones näituse ?Teine naaber? kuraator Sirje Helme publikuga. ?Teine naaber? on XIII Tallinna graafikatriennaali kuraatoriprojekt.

?7. X avati Tartu Kunstimajas väikeseformaadiliste maalide ülevaatenäitus ?Ühises rivis?. Idee on kaaperdatud Londoni kunstiilmast, kus postkaardiformaadis anonüümsete, n-ö signatuurita maalide näitusmüügiga teenitakse (heategevaks otstarbeks) raha mainekale kunstikoolile. Osalevad Tõnis Saadoja, Jüri Arrak, Mari Roosvalt, Uno Roosvalt, Andrus Rõuk, Mall Nukke, Andres Tolts, Priit Joala, Lilian Mosolainen, Evald Okas, Jaan Elken, Merike Estna, Rait Rosin, Orest Korma?ov, Kaido Ole, Marko Mäetamm, Mati Kütt, August Künnapu, Sorge, Lea Tomson, Rene Aua, Kreg A-Kristring, Mall Paris, Sirja-Liisa Vahtra, Kaarel Vulla, Ants Viidalepp, Helina Loid, Jaan Elken, Owe Büttner, Andres Koort, Katja Koort, Anne Parmasto, Ilmar Kruusamäe, Lii Pähkel-Mällo, Koit Ojaliiv, Tiit Pääsuke, Lemming Nagel, Karl Nagel, Lola Liivat. Näituse kontseptsiooni autor on Jaan Elken, kujundas Andres Koort.

?7. X avati Tartu Y-galeriis rühmituse Ruum 312A järjekordne näitus. Vaadata on Viivi Aaviku, Jaan Elkeni, Kreg A-Kristringu, Agur Kruusingu, Urve Küttneri, Leonhard Lapini, Tiiu Pallo-Vaigu, Mari Roosvalti, Kaarel Vulla, Hannes Starkopfi ja Vergo Verniku maale, graafikat, digifotot, skulptuuri ja objektikunsti. EKA ja TÜ õppejõududest koosnev rühmitus sai oma nime EKA kabinetist, kuhu kunagi koondusid EKA üldainete kateedri õppejõud. Tänaseks on osa õppejõududest leidnud rakendust ka mujal, ent juba aastaid stabiilselt näitusi korraldanud Ruum 312 A näitusepõhimõtted on jäänud samaks: korraldada professionaalse tasemega kaasaegse eesti kunsti näitusi nii kodumaal kui väljaspool Eestit.

?7. X avati Tartu Tampere majas Lembit Küütsi joonistuste näitus ?Rännak subreaalsuses?. Küüts käsitleb subreaalsust allveelaevana (allveelaev on inglise keeles submarine). Autor ise nimetab oma pildiloomingut sisekaemuslikeks interpretatsioonideks.

?10. X kell 15 avatakse Tartu vanas bussijaamas Eve Kase ja Signe Kivi  näitus ?Bussiputkad?. Projekt sai alguse tänavu suvel ja eesmärk on jäädvustada kõik Eesti maanteede ääres olevad bussiootepaviljonid ja putkad. Näituse kujundasid Terje Kallast ja Urmas Luure.

?1. X tähistati Tartu linnamuuseumis Carl Timoleon Neffi 200. sünniaastapäeva Heino Rossi raamatu ?Maalikunstnik Carl Timoleon Neff 200? esitlemisega. Mahukas teos sisaldab ligi 200 mustvalget ning 90 värvifotot.

 

 

MUUSIKA

 

?Weekend Guitar Trio osales septembris kahel rahvusvahelisel festivalil. 17. IX esineti Leedus Vilniuse jazzfestivalil, misjärel suunduti T?ehhi Vabariiki, Taborisse.

Prahast umbes 100 kilomeetri kaugusel asuvas Tabori linnas tegutsev ?kultuurivahetusjaam?  CESTA (ehk Cultural Exchange Station in Tabor) on omalaadne loomemaja, kus tegeldakse kõikide kaunite kunstidega, korraldatakse õpitubasid, kontserte ja kinoseansse. Weekend Guitar Trio esines seal 19. IX CESTA kümnendat tegevusaastat tähistava, juunist septembrini kestnud festivali ?Peripheral Visions?  raames.

Sõit Leetu ja T?ehhi Vabariiki sai teoks Kultuurkapitali toetusel.

?5. X toimus Jõhvi kontserdimaja ehituse alustamise pidulik tseremoonia.

Jõhvi kontserdimaja valmib 2005. a sügisel ning selle ehituskulu on 130 miljonit krooni. Finantseerivad Eesti riik, Jõhvi linn ja Eesti Kontsert. Uue kontserdimaja avamine toimub 8. X 2005. a.

?Rakvere muusikakooli algatusel kutsutakse 10. X kell 15 Rakvere gümnaasiumi saali kokku muusikakoolide õpetajaid üle Eestimaa, et nad oma esinemisega võiksid rõõmustada nii ennast, oma kolleege kui ka publikut nii lähedalt kui kaugelt.

Kolmetunnisel kontserdil astuvad üles ligi 40 õpetajat 16 Eesti muusikakoolist, kes nii solistide kui ansamblitena esitavad muusikat Bachist tänase olmemuusikani. Märkimisväärne, et mitmes ansamblis musitseerivad koos erinevate koolide pedagoogid.

?Tallinna Filharmoonia ja Eesti Raadio taaselustavad raadiokontsertide traditsiooni ? 9. X kell 16 toimub Eesti Raadio 1. stuudios kontsert ?Tallinn Jazz Studio? , kus esinevad Otsa-kooli bigbänd Siim Aimla dirigeerimisel, solistiks Kaire Vilgats.

Samuti astub kontserdil üles Estonian Dream Big Band Örjan Fahlströmi (Rootsi) juhatusel, solist on trompetikuulsus Tim Hagans USAst. Piletid saadaval Piletipunkti müügikohtades üle Eesti ja www.piletipunkt.ee

?8. ? 9. X toimub Tallinnas kontrabassifestival ?Ludvig Juht 110? , mis toimub Mati Luki eestvedamisel ja on pühendatud kontrabassimängija ja helilooja Ludvig Juhti 110. sünniaastapäevale.

Reedel, 8. X kell 15 toimub Teatri- ja Muusikamuuseumis Eesti kontrabassimängijate kontsert ning vestlusring ?L. Juhti kontsertturneed Rootsi 1947 ja 1952? . Samal õhtul kell 19 võib Estonia kontserdisaalis kuulata ERSO kontserti ?Kontrabassiga Kalevipoeg? , dirigeerib Vladimir Altschuler (Peterburi), kontrabassisolist on Håkan Ehrén (Rootsi).

Laupäeval, 9. X kell 14 esinevad Tallinna Matkamajas Jorma Katrama (kontrabass, Soome) ja Margit Rahkonen (klaver, Soome). Kell 18 toimub Õpetajate Majas festivali lõppkontsert, kus esinevad kontrabassiansamblid ja solistid, kell 20 järgneb kohvikus Café Anglais jam session.

Piletid müügil kohapeal pool tundi enne kontserdi algust.

?Pärnu Linnavalitsus andis Pärnu linna 2004. aasta muusikapreemia Ave Sopile eduka tegevuse eest koormeistri ja dirigendina ning muusikaelu mitmekesistamise eest Pärnus.

Ave Sopp on noore põlvkonna koorijuht, kelle viimaste aastate koorikontserdid on äratanud kolleegide ja teiste muusikainimeste tähelepanu kogu Eestis. Ave Sopi seniste saavutuste hulka kuulub nii Pärnu Kammerkoori loomine ja dirigeerimine kui Pärnu rahvusvahelise koorifestivali kunstilise poole korraldamine. Ave Sopi kandidatuuri seadsid üles Pärnu rahvakultuuri nõukoda, Pärnu Kammerkoor ja Pärnu muusikakooli õpetajad. Muusikaauhinnaga kaasneb 30 000 krooni suurune rahaline preemia.

Estonia puhkpillikvintett.

?25. IX Tallinna raekojas edukalt alanud sari ?Raekontsert?  pakub laupäeviti läbi kogu hooaja mitmekesiseid ja hoolega valitud kammerkavu. Juubelihooajale kohaselt kõlavad heliteosed varasest keskajast tänapäevani.

Järgmine kontsert toimub laupäeval, 9. X, esinejaks Rahvusooper Estonia puhkpillikvintett. Lisaks Hindemithi ?Väikesele kammermuusikale?  ja Mussorgski tuntud helilisele jalutuskäigule ?Pildid näituselt?  pakutakse esiettekandena René Eespere uudisteost ?Flatus III? . Oktoobris esinevad veel sopran Tatjana Romanova koos pianist Siim Selisega, festivali ?Klaver 2004?  raames pianistid Mihkel Poll ja Irina Zahharenkova, Tobiase Keelpillikvartett ning vanamuusika ansambel Hortus Musicus. Täpsem info Eesti Kontserdi koduleheküljel www.concert.ee

 

 

TEATER

 

Endlas mängitakse Tammsaare ?Tõde?  vaid üks kord

8. X on laval kõik Pärnu Endla Teatri näitlejad. Ilma grimmita, oma riietes, oma mõtetega, iseendana. Ainsaks raamiks on Tammsaare ?Tõe ja õiguse?  lugu ja tegelased.

Näitleja paneb õhtust õhtusse selga võõrad riided ja räägib laval võõraid sõnu. Miks ta seda teeb? Ikka usus, et ühel hetkel õnnestub tal avada uks pealispinna taha. Kui see läheb korda, siis puudutab etendus vaatajat. Näitleja tunneb eksimatult ära, millal tekivad laval tõehetked, mis pole seotud mingi kindla näitemängu, ruumi ja ajaga. Kas näitleja teeskleb, et tal ei ole seda, mis tal tegelikult on? Või simuleerib, et tal on see, mida tal tegelikult ei ole?

See etendus toimub ainult ühe korra ja saab kuju otse vaataja ees. See, mis juhtub, on kahtlemata Tõde. Laval on Endla näitlejad: Ireen Kennik, Helle Kuningas, Piret Laurimaa, Carmen Mikiver, Kaili Närep, Piret Rauk, Lii Tedre, Katrin Valkna, Ago Anderson, Lauri Kink, Ahti Puudersell, Jaan Rekkor, Sepo Seeman, Tambet Seling, Jüri Vlassov, Enn Keerd, Raivo Trass, Madis Kalmet, Tiit Palu.

?6. X esietendus Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi Assauwe tornis lavastus ?Ly Lasneri päevaraamat? .

Tänavu möödus 80 aastat Eesti esimese teatrikooli ? Draamastuudio Teatrikunstikooli I lennu lõpetamisest. Lavastus sisaldab katkendeid I lennu ühe silmapaistvama liikme Ly Lasneri päevikust ja väljavõtteid tema koolikaaslaste mälestustest, mis toovad vaatajani pildi tollase teatri argielust. Sellega paralleelselt jutustab näitlejanna oma eraelust, unistustest, suhetest kolleegide ja avalikkusega. Mängivad kevadel Eesti Humanitaarinstituudi teatriõppe lõpetanud Kaia Skoblov, Kristi Pumbo ja Kaur Sinissaar.

?2. X avas oma hooaja Vene Draamateater, kes sel aastal reisib maja remondi tõttu ringi, andes etendusi nii Tallinnas kui ka teistes Eesti linnades.

 

 

TANTS

 

?9. X kl 19 esineb Claire Filmon (Prantsusmaa) koos partner Stéphane?iga Polli talu loomingulises keskuses, Rame külas, Hanila vallas, Läänemaal. Etendus on hooaja viimane üritus.

 Improviseerija/tantsija Claire Filmon elab Pariisis ning õpetab ja esineb kõikjal Euroopas ja USAs. Hetkel on ta tegev külaliskunstnikuna Polli talus. Alates 1995. aastast esineb ta improvisatoorsetes etendustes koostöös Barre Phillips, Simone Forti, Lisa Nelsoni ja Nancy Stark Smithiga. Claire?i töös ?T.O.V.?  esinevad tantsijad, muusikud, näitlejad ja valguskunstnikud kõik improviseerijatena. 9. X saab näha Claire?i ja Stéphane?i kõige uuemat loomingut, mis on sulam tantsust, contact improvisatsioonist ja sõnast. Koostöö valmis sel sügisel Polli talu tantsustuudios. Etendusele järgneb vestlus kunstnikega. 

 

 

KIRJANDUS

 

?Saksa saatkond ja Sisekaitseakadeemia korraldavad täna kell 15 Teaduste Akadeemia saalis, Kohtu t 6 saksakeelse ?Kalevipoja? uue väljaande esitluse. Antud ?Kalevipoja?  tõlge pärineb aastast 1900 Ferdinand Löwe sulest, millele on lisatud tänapäevane kommentaaride ja märkuste osa.

Prof. Peter Peterseni poolt välja antud ja Mayeri kirjastuse poolt kirjastatud teose eessõna on kirjutanud prof. Peter Petersen ning saatesõnad Jaan Kross.

Esitlusel esitavad eesti rahvamuusikat Tuule Kann ja Igor Tõnurist.

 

 

FILM

 

Esilinastus kolm uut dokumentaalfilmi

?Eile esilinastusid kinos ?Sõprus? Rūta Celma dokumentaalfilm ?Eestlased Lätis? ja Karl Kello film ?Küll siis Kalev…?.

Celma filmis kohtume ainulaadsete ja huvitavate inimestega, kes seotud Lätiga ajaloolistel, perekondlikel, kultuurilistel ja ka ärilistel põhjustel. Esinevad eredad isiksused nagu Elmar Johanson, Tõnu Karma jpt, kahtlemata üks säravamaid kujusid on eesti dirigent Olari Elts, kes juhatab Läti Riiklikku Sümfooniaorkestrit. Filmi operaatorid on Davis Simanis ja Arvo Vilu (Eesti), helioperaator Aivars Riekstins. Re?issöör Ruta Celma on rohkem kui 20 dokumentaalfilmi stsenarist ja re?issöör, ta on teinud mitmeid dokumentaalfilme läti kultuuritegelastest, sh ka välislätlastest.

?Küll siis Kalev?? on mütoloogilisele ainesele tuginev videofilm (operaator Arvo Vilu), mis valmis Kreutzwaldi aasta tähistamiseks ja mida võiks kasutada koolides kirjandus-, ajaloo- ja kunstiteadusliku õppevahendina. Film üritab tabada Kalevipoja ehedat olemust.

 

?Teisipäeva õhtul esilinastus Kinomajas Sulev Keeduse täispikk dokumentaalfilm ?Perekond? .

58-minutiline film on pühendatud Idale, täpsemalt Tallinn-Moskva-Tallinn ekspressrongi brigadirile, Nata?a ja Larissa emale, Fjodor Vassiljevit?i abikaasale. Film jälgib kolme aasta jooksul ühe perekonna elu. Filmi tegelased on avameelsemad kui kombeks ja läbi avameelsuse puudutavad ka meid.

 

 

VARIA

 

?Teisipäeval, 12. oktoobril algavad hõimupäevad. Hõimupäevade eesmärgiks on tutvustada soome-ugri rahvaid ning teadvustada eestlasi nende ühisest kultuuripärandist soome-ugri rahvastega.

Selle aasta hõimupäevad on keskendunud läänemeresoome rahvastele.

Hõimupäevad on soome-ugri maailma tähtsaim regulaarne kultuurisündmus, mis sai Eestis alguse juba 1929. aastal. Hõimupäevade eesmärgiks on tutvustada laiemale publikule soome-ugri rahvaid ja eestlaste kuulumist nende hulka.

Hõimupäevade kava: www.suri.ee või Sirbis lk 22.

?Laupäeval, 9. oktoobril Tartu Saksa Kultuuri Instituudi saalis peetavast üritusest ?Happy Birthday, Mr. Lennon?  laekuv tulu läheb tänavu Hüljatud Väikeloomadele Kodu Leidmise Fondi, toetamaks EPMÜ väikeloomakliinikut seal ajutiselt öömajal viibivaile kassidele ja koertele söögi ning muu tarviliku muretsemisel.

John Lennoni sünnipäevapidu algab Tar­tus Kastani 1 asuva Saksa Kultuuri Instituudi saalis laupäeva õhtul kell 17 eksperimentaalse kunstihäppeningiga. Temaatiliste videofilmide vaatamine toimub kell 18 ning sellele järgneva kontserdi käigus astuvad lavale ansamblid Blend, Radio Libertad, Synthesis ja Bullfrog Brown.

Väliseesti näitused TPÜ

Akadeemilises Raamatukogus

?TPÜ Akadeemilise Raamatukogu galeriis on avatud väljapanek ?See tuulde tõugatud minek, matk öine, maapagune?? , mis sisaldab arvukalt fotosid, rohkesti luuletusi põgenemise teemal Bernard Kangrolt, Henrik Visnapuult, Gustav Suitsult, Marie Underilt, Karl Ristikivilt jt väliseesti luuletajailt, ning palju emotsionaalseid katkendeid põgenemismälestustest. Näha on ka väike valik põgenemist käsitlevatest raamatutest ja artiklitest nii kodu- kui väliseesti perioodikast.

Eksponeeritud fotokoopiad pärinevad Eric Soovere raamatust ?Käru ja kaameraga? , B. G. Holmerti väljaandest ?Gotland under beredskapsåren? , B. Kangro ?Eesti Rootsis?  jm. Avatud 22. novembrini.

Hellar Grabbi, ühe tuntuma väliseesti literaadi juubeliks on valminud näitus ?Vabal häälel. Hellar Grabbi 75? . Näitus on avatud 15. oktoobrini (vaata Grabbi kohta lk 8).

Sirje Lauring Vaska

?1. ? 3. oktoobrini toimus Turu messikeskuses Soome teaduse ja raamatumess. Eesti teadlastest oli kutsutud esinema ja oma käesoleva aasta publikatsioone tutvustama TPÜ linnakultuuri õppetooli juhataja professor Raimo Pullat, kes kõneles A-laval Eesti-Soome-Poola suhetest ja oma allikapublikatsioonist ?Briefwechsel zwischen Jan Baudouin de Courtenay und Jooseppi Julius Mikkola 1898 ? 1926? . Kohal olid ka Poola Helsingi suursaatkonna esindajad. R. Pullat kõneles veel koos prof. Max Engmaniga eestlastest ja soomlastest Peterburis kuni 1917. aastani ning kolmas esinemine puudutas sakslaste osa Tallinnas keskajal ja varauusajal. Ühtlasi presenteeris ta oma kolmeköitelist saksa keelset allikapublikatsiooni ?Tallinna saksa kaupmeeste varandusinventarid 18. sajandil? .

 

 

MAAKONNAUUDISED

 

?Vara valla Undi küla Ingli talu muljetavaldavate põlispuude vahel avati 2. X kihelkonnapäevade raames mälestuskivi ühele omanäolisemale ja säravamale eesti maalikunstnikule Ann Audovale (1904? 2001). Audova sünnikodu tähistava ebakorrapäraselt püstise ja terava graniittahuka autor on Ain Ilves. Paljude Audova sugulaste (kunstnikul oli 14 õde-venda) ja austajate juuresolekul eemaldasid valla algatusel püstitatud sambalt katte Vara vallavanem Andres Kärp ja kunstiühingu Pallas esimees Enn Lillemets. Audova, kelle sünnist sai 3. IX 100 aastat, õppis Pallase aastail peamiselt Nikolai Triigi, Ado Vabbe ja Aleksander Vardi ateljees, kooli lõpetamata. 1950. aastal eemaldati ta Kunstnike Liidust ja 1959. aastal võeti tagasi. Audova oli isepäisemaid ja pühendunumaid Pallasest võrsunud kunstnikke, kelle mälestamine sattus just õigele ajale, sest 1. IX möödus 85 aastat Pallase kunstikooli töölehakkamisest Tartus. Audova oli kunstiühingu Pallas auliige. Lõppenud suvel korraldas ühing Tartu linnamuuseumis tema motiivinäituse ?Nagu päevalill väljal?.

Enn Lillemets

Võru

?18. IX toimus kultuurimajas Kannel Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori ja Võru Naiskoori ühiskontsert. Dirigeerisid Vaike Uibopuu, Helga Ilves ja Erja Arop.

?25. IX toimus kultuurimajas Kannel Võru sõpruslinna Laitila pillimeeste kontsert.  Laitila Noorte Puhkpilliorkester dirigent Anne Lehtomäki ? Koskineni  juhatamisel ja  Laitila Pellimannit Erika Uusikartano juhatusel tervitasid Võru linna 220. aastapäeva puhul kontserdiga. Kontserdile järgnes kohtumise ja tantsuõhtu Kandle harrastusrühmadega.

Ülle Lepp

Valgamaa

?27. IX toimus Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses tänuvastuvõtt üldlaulu- ja tantsupeol osalenud kollektiivide juhtidele. Koos juhtidega austati ka omavalitsusi, koole ja kultuuriasutusi, kus on loodud tingimused kollektiivide tegevuseks. Tänukirju ja mälestusmedaleid olid tulnud üle andma Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja Aet Maatee ja Ilmar Moss.

?29. IX toimus Tõrva kirik-kammersaalis Vello Jaska luulevihiku ?Mõtteväljadel? esitlus.

Eha Mandel

Saaremaa

?17. ? 19. IX toimus Kuressaare linnuse kirdetiiva kolmanda korruse näitusesaalis järjekordne seenenäitus. Saaremaa Muuseumi korraldatud samalaadsete väljapanekute reas oli see kahekümnes, neist kaheksateistkümnel on ürituse eestvedajaks olnud muuseumi teadur Sirje Azarov. Esimene muuseumi seeneväljapanek seati üles 1970. aastal toonase rahvamajanduse saavutuste näituse osana. Reeglina on ülimenukaks osutunud seenenäitust korraldatud vaid parematel saagiaastatel, kusjuures näituse tarvis  määratud liikide arv on väljapanekutel kõikunud 61 (1989) ja 114 (1994) vahel. Nüüdsel väljapanekul löödi uus rekord ? 116 määratud liiki. Aasta-aastalt on üha enam tunda, et seenetoitude suhtes üsnagi tõrksad saarlased on suuresti just muuseumi korraldatud väljapanekute mõjul oma toitumusharjumustes korrektiive teinud.

?22. IX avati Kuressaare linnuse keldrisaal taas külastajaile. Tervelt kaks kuud ? kuni 21. novembrini on Saaremaa Muuseumis võimalik tutvuda Soome Meremuuseumi väljapanekuga ?Tulivett toomas? soomekeelse originaalpealkirjaga ?Tulivettä?. See näitus on valminud Eesti ja Soome meremuuseumi mulluse koostööprojekti raames, kui mõlemad osapooled esitasid oma ettekujutuse kahe maailmasõja vahel toimunud salapiirituseveost. Eesti Meremuuseumi väljapanek ?Piirideta piiritus? oli Kuressaare linnuses tänavuse aasta algul samas ruumis 14. jaanuarist kuni 28. veebruarini. Nüüdne, Soome-poolne vaade samale küsimusteringile on mitte üksnes huvitavaks võrdlusmaterjaliks eelnevalt nähtule, vaid ka kvalitatiivselt uus tähis. Paraku oli juba kord nii, et Soomest jõudsid siia vaid vähemahukad ja lihtsakoelised väljapanekud, mistõttu 1990. aasta oktoobris-novembris eksponeeritud näitusega ?Ahvenamaa ? merenduslik ühiskond? saavutatud tase jäi peaaegu neljateistkümneks aastaks ületamata. Aeg on aga vahepeal jõudsasti edenenud ning väljapaneku sisulise poole kõrval on kujundus ja tehniline teostus hakanud järjest olulisemat osa etendama.

?Seoses Saksamaal tegutseva huviühenduse ?Ösel 1941 ? 1944? esindajate külaskäiguga oli Kuressaare linnuse kirdetiiva suures saalis avatud 29. IX kuni 3. IX näitus ?Panus teiselt poolelt?.  Tegu on väljapanekuga Saaremaal toimunud Teise maailmasõja võitlusi kajastavatest materjalidest, mis viimase kümmekonna aasta vältel on Saaremaa Muuseumi kogudesse laekunud Saksamaalt tulnud annetustena. Oma vaid mõneaastase olemasolu vältel on Saaremaal Teises maailmasõjas langenud Saksa sõdurite omakseid ning ka mõningaid sõjaveterane ühendava seltsinguna tegutsev huviühendus ?Ösel 1941 ? 1944? olnud Saaremaa Muuseumile suureks abiks Teist maailmasõda kajastava püsiekspositsiooni ettevalmistamisel ning meie kogude tasakaalustamisel vastavat perioodi kajastavate materjalidega. Viimase aja tähelepanuväärseima saavutusena on huvigrupp välja andnud Saaremaa sõjasündmusi käsitleva mälestuskogumiku ?Halten bis zum letzten Mann. Der Kampf um Ösel. Erinnerungen an die Jahre 1941 ? 1946?, mis teadaolevalt on esimene lokaalajalooline kogumik Eestis võidelnud Saksa sõjaväelastelt ning sisaldab seni teadaolevaga võrreldes vägagi palju uut.

Raul Salumäe

Setomaa

?Kultuuriministeeriumi Setomaa kultuuriprogrammi komisjon jagas seekord toetusi 202 020 krooni eest kokku 21 projektile. Seekord said toetust Meremäe vallast näiteks Seto Kolled?i Ühing seto kandlemängu, mustrikirjade ja seto keele laagri korraldamiseks 16 000 krooni ning näituse ?Seto kirä? korraldamiseks

10 000 krooni. Mikitamäe vallast said toetust Mikitamäe vallavalitsus X Seto muinasjuttude päeva korraldamiseks 5800 krooni, Värska vallast said toetust Värska kultuurikeskus Värska leelokoori Leiko 40. juubeliürituste korraldamiseks 20 000 krooni. Lisaks said toetust Setomaa Valdade Liit ajalehe Setomaa jätkuvaks väljaandmiseks 25 740 krooni, MTÜ Räpina käsitöökoda raamatu ?Kirikindad II? väljaandmiseks

10 000 krooni, Mare Piho raamatu ?Setu etnoloogia alused? eeltööde teostamiseks 15 000 krooni. 2005.  aasta taotluste esitamise tähtaeg on 7. jaanuar.

Läänemaa

?3. IX kutsus Läänemaa Muuseum Haapsalu linnaelanikke ja kõiki teisi häid inimesi talgutele tulevases Ilon Wiklandi muuseumi asukohas ? Kooli t 5. Ühisel jõul visati hoone esimeselt korruselt välja sinna kuhjunud ehituspraht. Kõigile talgulistele oli sel päeval Läänemaa Muuseumi külastamine tasuta.

?29. IX kell avati Läänemaa Muuseumis heraldikat õppinute isikuvapinäitus. Eksponeeritud on õpilaste heraldikakonkursi tööde paremik, millest võtsid osa õpilased Jurva käsi- ja taideteollisuusoppilaitos?est (Soome) ja Eestist Jõõpre põhikoolist ning Pärnu kunstikoolist. Enne konkurssi õpiti pool aastat heraldika olemust ning Turus konkursil osalenud 15 parimat tööd eksponeeritaksegi nimetatud näitusel. Väljapanek Läänemaa Muuseumis jääb avatuks 31. oktoobrini 2004.

Talis Vare

?1. X tähistas Kullamaa Muusika Selts  rahvusvahelist muusikapäeva kontserdiga kultuurimajas. Esinesid Haapsalu Muusikakooli, Kullamaa kooli õpilased ja külalised Ivo Lille ja Jorma Toots. Kullamaalt on pärit ka vanim Eesti maalikunstnik Valdemar Väli, kelle 95. sünnipäeva peeti meeles tema maalide väljapanekuga. Kullamaa koolinoored joonistasid võidu teemal ?Milline võiks olla Kullamaale ehitatav laululava?? Valdemar Väli maalid ja laste joonistused jäävad külastajatel vaatamiseks Kullamaa näitusegaleriisse.

Loit Lepalaan

Jõgevamaa

?2. IX ? 30. IX oli Põltsamaa kultuurikeskuse galeriis avatud Väino Valdmanni fotode näitus.

?26. IX toimus Põltsamaa lossihoovis mihklilaat.

Andrei Atskasov

?20. IX avati Jõgeva kunstikoolis õpilastööde näitus ?Kunstisuvi 2004?. Näitusel eksponeeritavad tööd on valminud Värskas.

?20. IX avati Jõgeva linnaraamatukogus Larissa Korobova maalide näitus  ?Peipsi laps?.

?20. IX avati Jõgevamaa keskkonnateenistuses Hendrik Relve fotonäitus ?Mets ja rahvas? Näitus jääb Jõgeval avatuks 15. oktoobrini.

Hele Tallinn

Harjumaa

1. X,  rahvusvahelisel muusikapäeval, toimus traditsiooniline Tabasalu ja Keila muusikakooli ühiskontsert, mis seekord oli Keilas. Vaheldumisi astusid üles mõlema kooli õpilased-õpetajad.

Vesta Uuetoa

?18. IX avati Viinistu kunstimuuseumis Harjumaa Muuseumi koostatud näitus ?Põgenemine kodumaalt 1942 ? 1944?. Väljapanek keskendub Harjumaalt ja Tallinnast alguse saanud põgenemisele, samuti selle kandi inimeste pagemisele mujalt Eesti rannikult. Näitust saab Viinistus vaadata kuni 31. oktoobrini. Näituse avamisele eelnes Viinistu kunstimuuseumi konverentsisaalis külakonverents suurpõgenemise 60. aastapäeva mälestuseks.

Urmas Eelmäe

Lääne-Virumaa

?Septembris oli Rakvere näitustemajas võimalik vaadata näitusi ?EW ? kuidas kaotati iseseisvus? ja ?Turuplatsist Keskväljakuks?. Esimene näitus heidab pilgu Eesti ajaloo 1930. aastatesse ja analüüsib põhjusi, mis viisid Eesti iseseisvuse kaotamiseni. ?Turuplatsist Keskväljakuks? pakub võimalust vaadata Rakvere linna keskosa kujunemist alates 1906. aastast, mil turuplats kiriku kõrvalt alla linna kolis ja viimastel aastatel Keskväljakuks rekonstrueeriti. Näitused lõpetati 28. IX ajaloopäevaga, kus Eesti ajaloost kõnelesid Mart Laar ja Lagle Parek.

Tartu

?31. VIII möödus 10 aastat Vene vägede lahkumisest Tartust. Tartu Linnamuuseum koostöös Tartu Üliõpilasteatriga tähistas seda sündmust 26. IX etendusega ?64 ruutu ajaloo malelaual?. Tegemist oli teatraliseeritud ettekandega okupatsiooniaastatest, mida ilmestasid originaalkostüümid Ilmar Koppeli kollektsioonist. Mängisid vanemuislane Ants Ander ning Tartu Üliõpilasteatri näitlejad. Lavastajaks oli Kalev Kudu, stsenaariumi autoriks Hillar Palamets.

Järvamaa

?1. X avati Järvamaa Muuseumis Lembit Michelsoni aktifotode näitus ?Eikellegimaa?. Michelsoni sõnul kätkeb näitus endas eritehnikas (multivõte) pildistatud värvifotosid, mis on jäädvustatud nelja aasta jooksul NL vägedest mahajäetud militaarsetes rajatistes. Tõuke selleks andis talle ühe niisuguse objekti külastamine. Sealne lummav vaikus tundus nii tontlik, et mõneltki koorunud värviga seinalt vaatas vastu juba valmis pilt. Michelson on tegelnud fotograafiaga juba 25 aastat ning pildistanud ennegi aktifotosid. Fotodel on inimesed, keda ta on tundnud üle kümne aasta ja ühele pildile on ta ka enda jäädvustanud.

Ida-Virumaa

?Septembri alguses toimus Narva kultuurimajas Rugodiv IX vabariiklik fotofestival ?Narva sügis?. 12. IX oli Narva linnuses XIV Euroopa mälestusmärkide kaitse päev. 20. ? 26. IX toimusid Narvas Peterburi päevad mitme kontserdi ja etendusega.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht