Esimene kultuuri- ja loometegevuse tööjõu- ja oskuste vajaduse uuring

Lähitulevikus on kõrges hinnas muusika-, muuseumide ja raamatukogude pedagoogid.

URVE METS, ANDRES VIIA

Äsja valminud OSKA kultuuri- ja loometegevuse I uuringus analüüsis Kutsekoda etenduskunstide, käsitöö, muuseumide, muusika, raamatukogude ja spordi tööjõu- ja oskuste vajadust aastani 2026 ning esitas ettepanekud haridussüsteemile, kuidas seda rahuldada.

Eesti kultuuri ja loometegevuse valdkonna lahtimõtestamisel on OSKA uuringus lähtutud Suurbritannias kasutusel olevast loomemajanduse definitsioonist ja jaotusest majandussektoriteks – siia kuuluvad tegevused, mis põhinevad individuaalsel loovusel, oskusel ja andel ning mis on võimelised looma rikkust (heaolu) ja töökohti intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise kaudu.

Loomemajanduse töötajad

Joonis 1. Kultuuri ja loometegevuse valdkonna jaotus ja alavaldkondade hõive.

Allikas: autorite arvutused

Etenduskunstide alavaldkonnas oli hõivatuid 2015. aasta andmete järgi hinnanguliselt 3000, enim inimesi töötab näitleja, tantsija ja balletiartisti ning lavastajana. Muusika alavaldkonnas oli hõivatute koguarv samal aastal hinnanguliselt üle 4200, sh otseselt muusikaga tegeleb neist umbes ¾ ehk suurusjärgus 3000 inimest. Siia ei ole arvestatud muusikaõpetajaid ja -pedagooge alus-, üld- ning huvihariduses. Muuseumides töötas 2018. aastal kokku 1894 inimest. Raamatukogudes töötas 2017. aastal kokku 2523 inimest, neist üle poole ehk 1434 rahvaraamatukogudes, 713 teadus- ja erialaraamatukogudes ning 376 kooliraamatukogudes.

Joonis 2. Alavaldkondade hõivatute vanuseline jagunemine.

Allikas: Statistikaamet, REL2011, MKM, Spordikoolituse ja -Teabe SA

Alavaldkondade töötajaskond jaguneb sooliselt väga erinevalt. Etenduskunstide alavaldkonnas on näitlejaid ja lavastajaid soolises võrdluses enam-vähem võrdselt. Seevastu tantsijate ja koreograafide seas on mehi proportsionaalselt vähem – kolm neljandikku on naised. Muusika ala­valdkonnas on mehi mõningal määral enam kui naisi, vastavalt 59% ja 41%. Raamatu­kogudes domineerivad töötajatena naised – mehi on vaid 2%.

Muusika alavaldkonnas tervikuna (v.a muusikapedagoogid) on hõivatute vanusjaotus võrreldav Eesti tööjõu keskmisega. Kuna väljaõpe on pikaajaline, siis enamasti ka õpingute lõpetamisel nähakse oma karjääri muusika valdkonnas. Etenduskunstide alavaldkonnas on noori rohkem kui Eestis keskmiselt, seejuures on nooremad just tantsijad. Selgelt kaldu vanemaealiste suunas on raamatukogude töötajad, alla 30aastasi töötab raamatukogudes vaid 7%. Paraku ei näe noored oma tulevikku raamatukoguhoidjana.

Loomesektoris hõivatud on üldjuhul kõrgemalt haritud kui Eesti tööjõud keskmiselt. Eesti tööjõust on 39% kõrgharidusega. Etenduskunstide alavaldkonnas on 81% näitlejatest kõrgharidus, ka lavastajad on üldjuhul (71%) kõrgharidusega, sh 1% on lausa doktorikraad. Tantsijate ja koreograafide haridusjaotus on pigem võrreldav Eesti tööjõu keskmisega. Muusika alavaldkonna hõivatutest 55% on akadeemiline kõrgharidus, igal kümnendal (9%) rakenduslik kõrgharidus ning ühel protsendil doktorikraad; põhihariduse või madalama haridusega hõivatuid on vaid 4%. Pool täis- või osalise tööajaga muuseumides töötavatest spetsialistidest on kõrgharidusega, sh teaduskraadiga juhtiv- ja teadustöötajad. Raamatukogunduse alavaldkonnas on enamikul (90%) raamatukoguhoidjaist kõrgharidus ning muudest raamatukogutöötajatest pool on rakendusliku või akadeemilise kõrgharidusega.

Oskused

Kultuuri ja loometegevuse valdkonnas töötajatele on esmatähtsad professionaalsed erialaoskused. Kultuuri ja loometegevuse valdkonnas toimuvaid muutusi mõjutavad: rahvusvahelistumine, sotsiaal-majanduslikud tegurid, tehnoloogia areng, elamusmajanduse kasv, tegevusmudelite muutus ning intellektuaalse omandi väärtustamine.

Muusika esitajad ja tantsijad konkureerivad juba praegu rahvusvahelisel tööturul. Inimeste üha kasvavad sissetulekud suurendavad kultuuri tarbimist. Eesti populaarsus turismisihtkohana toob ka muuseumidesse, raamatukogudesse ja kultuuriüritustele rohkem välismaalasi. Tehnoloogilised lahendused võimaldavad muuta teenuste tarbimist personaalsetest vajadustest lähtuvaks, suurendada teenuste interaktiivsust ning arendada koostööd. Nutikate süsteemide kasutuselevõtt võimaldab paljusid tegevusi automatiseerida ning seeläbi vähendada tööjõuvajadust, näiteks saab tänu tehnoloogiale keskselt juhtida valgust, heli ja videot; automatiseerimise suurt mõju nähakse toodete ja teenuste ning loomingu levitamisel, vahendamisel ja tarbimisel.

Konkurentsivõimeliste erialaste oskuste kõrval on head üldoskused väärt pagas töös ja karjääri arendamises. Kultuuri ja loometegevuse töötajatel vajaminevad oskused tulenevad muudatustest tööülesannetes. Üha suuremat rõhku pööratakse suhtlemis-, esinemis- ja esitlemisoskustele. Kõigi kultuuri ja loometegevuse valdkonna töötajatele jaoks saab aina tähtsamaks erialaste tehnoloogiliste lahenduste kasutamisoskus. Valdkonda iseloomustab mikroettevõtete ja vabakutseliste suur osakaal – seetõttu muutuvad üha tähtsamaks ka teadmised ettevõtlusest, s.t oskust hinnata oma tegevuse finantssuutlikkust, valida sobivaid turundusmeetodeid ja -kanaleid, suhelda klientide ja koostööpartneritega ning tunda valdkonda puudutavaid seadusi, sh autoriõigust. Eesti teatrite töös löövad kaasa teiste riikide lavastajad ja teatrikunstnikud ning meie orkestrites töötavad koos eri riikidest muusikud. See toob kaasa vajaduse mõista ja arvestada kultuurierinevustega ning osata hästi võõrkeeli.

Etenduskunstid

Lavastajate ja dramaturgide õpe on liialt näitlejakeskne, õpetatakse liiga vähe lavastaja ja dramaturgi tööks vajalikke teadmisi ja oskusi. Etendusasutustes napib valgus-, heli-, videotehnikuid.

Teatrit peetakse üheks olulisemaks osaks eesti kultuurist – nii arvab 80 protsenti Eesti elanikest ja see hinnang ei ole ajas muutunud. Viimaste aastate jooksul on etendusasutuste külastatavus püsinud stabiilselt kõrgel. Elamusmajanduse üldine kasv aitab tõenäoliselt ka lähitulevikus kaasa sellele, et etendusasutuste külastajaarvud on jätkuvalt kõrged. Teisalt aga elanikkonna arv väheneb, mis tähendab, et etendusasutustel tuleb külastajate arvu samal tasemel hoidmiseks veelgi enam pingutada uute lavastuste väljatoomiseks. Samal ajal suureneb loome- ja tegevusvaldkondi ühendavate projektiteatrite arv.

Etenduskunstide alavaldkond vajab lavastajaid, näitlejaid, tantsijaid ja teatrikunstnikke, kes on valmis pakkuma publikule nii klassikalisi kui ka nüüdisaegseid lavastusi. Etenduskunstidega seotud õppekavadel on õppijate arv aasta-aastalt vähenenud, võrreldes 2010/2011. õppeaastaga on praeguseks õppijaid peaaegu 30% vähem. Kuigi lavastajaõpet pakutakse nii Eesti muusika- ja teatriakadeemias kui ka Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias, puudub nende koolide vastavas õppes selge eristuv fookus, s.t oma nägu. Mõlemad ülikoolid pakuvad väljaõpet klassikalise suuna lavastajatele ega arvesta piisavalt publiku ootustega näha erinevaid lavastusstiile. Lavastajaid, näitlejaid ja dramaturge lõpetab tuleviku töökohtade täitmiseks piisavalt, kuid puudu jääb vajalikest oskustest. Praegune lavastajate ja dramaturgide õpe on liialt näitlejakeskne, õppes on liiga palju näitlejatehnikat ning liiga vähe lavastaja ja dramaturgi tööks vajalikke teadmisi ja oskusi. Ka stsenograafia õppekava lõpetajate arv vastab tööturu vajadustele, kuid nende teadmised tööst etendusasutuses ei ole piisavad ja erialased praktilised oskused on vähesed. Tantsijate puudujääki tööturg ei tunneta, puudus on aga balletiartistidest – lõpetajaid on töökohtade täitmiseks liiga vähe.

Teatrites tuntakse puudust valgus-, heli- ja videotehnikutest. Väiksema hõivatute arvuga etendusasutused eelistaksid värvata tööle multimeediaspetsialisti, kellel oleksid vajalikud oskused eri tehnikavaldkondadega toimetulekuks.Hästi sobiksid tehnikuteks erialase kutseharidusega oskustöötajad. Kutseõppega valgustehnikutele alustati, kuid valgus- ja videotehnikuid kutsekoolid veel välja ei õpeta. Sageli on teatrites tehnikutena tööl kõrgharidusega valgus-, heli- ja videokunstnikud, kelle jaoks pole töö motiveeriv. Probleemiks on ka etendusasutuste väiksem palgatase võrreldes ürituskorraldus- jms ettevõtetega, kes konkureerivad vastavate erialade töötajate värbamisel etendusasutustega.

Muusika

Muusikahariduse süsteem ei toeta võimeka ja motiveeritud õppija kujunemist rahvusvaheliselt tunnustatud muusikuks. Muusikakoolide ja -ringide pedagooge ei jätku.

Eesti elanikud on aktiivsed kontserdikülastajad. Meie heliloojad, dirigendid, interpreedid, muusikakollektiivid jt muusika viljelejad on pälvinud laia rahvusvahelise tuntuse. Peale muusika tarbimise on Eestis laste ja noorte seas populaarne ka selle harrastamine.

Muusika alavaldkond tervikuna on järjest rahvusvahelisem, muusika levib üle riigipiiride. Globaalne nišiturg võib olla mitu korda suurem kui kohalik peavoolumuusika turg. Suureneb sündmuste talletamine ja ülekandmine digimeediasse. Jätkub digitaalse muusikaturu kasv, muusika tarbimisviisid ja levikanalid on muutunud ning muutuvad ka edaspidi. Muusika kasutusvõimalused laienevad veelgi, nt virtuaalreaalsus, 5D-kontserdid. Kultuuri tarbimine muutub üha enam osaluse ja aktiivse tagasiside põhiseks – see on proovikiviks nii kontserdikorraldajatele kui ka muusikutele.

Noorte võimekate muusikute jõudmine rahvusvaheliselt tunnustatud tasemele vajab süsteemset toetust. Muusikaharidus kõikidel haridustasemetel on professionaalse muusiku arengu vältimatuks eelduseks. Praegune muusikahariduse süsteem ei taga võimeka ja motiveeritud õppija jõudmist rahvusvaheliselt tunnustatud muusikuks. Muusikaerialade valik muusikakoolis ja -ringis sõltub sageli juhendajate olemasolust, mitte õppijate vajadusest. Muusika õppimise puhul on eriti nõutav õpetamise professionaalne tase, oskus võimekat õppijat juhendada. Professionaalseks muusikuks kasvamise üheks vältimatuks tingimuseks on ka osalemised nii kodumaistel kui rahvusvahelistel konkurssidel.

Muusika alavaldkond vajab motiveeritud ja professionaalseid muusikapedagooge ja koorijuhte. Probleemiks on muusikakoolide ja -ringide pedagoogide töökohtade täitmine, eriti väljaspool tõmbekeskusi. Huvi muusikapedagoogi töö vastu on väike ja mitte kõigil juhendajatel ei ole õpetamiseks piisavaid teadmisi ja oskusi. Otsus muusikapedagoogina tööle asuda tehakse sageli alles pärast kõrgkooli lõpetamist, seetõttu ei omandata õpingute ajal muusikapedagoogika ja -didaktika aineid. Esitajate järelkasvu tagamine on probleemiks mõne pillirühma puhul, samuti on mõnes esitajate rühmas vajalik asendada inimesi tulenevalt kõrgest vanusest, nt koorijuhid. Ka kultuurikorraldajate töökohtade arv ületab erialase hariduse omandajate arvu. Vajaka on spetsialiste, kes pakuksid konkurentsivõimelistele loovisikutele ja kollektiividele tuge karjääri edendamisel ning juhtimisel, nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.

Muuseumid

Kultuuripärandi kogumise, hoidmise, uurimise ja eksponeerimise kõrval on kasvanud muuseumi kui haridusasutuse roll. Juurde on vaja muuseumi­pedagooge.

Eesti on muuseumidega tihedalt kaetud, peaaegu igas piirkonnas on võimalus osa saada nüüdisajastatud atraktiivsetest ja harivatest näitustest. Muuseumide külastatavus on viimase kümnendi jooksul suuresti kasvanud, külastajaid on nii Eestist kui ka välismaalt.

Kuna 2/3 hõivatutest töötavad riiklikes muuseumides, võivad alavaldkonda olulisel määral mõjutada poliitilised otsused. Suureneb haridusprogrammide maht ning kasvab muuseumi roll avaliku ruumi ja kohtumispaiga pakkujana. Muuseumid pakuvad aina erinevamatele sihtrühmadele mitmekesiseid teenuseid, nt sünnipäevaprogrammid, konverentsid ja seminarid, filmiõhtud, teatrietendused, kontserdid, pidulike sündmuste vastuvõtud koos ekskursioonidega, digiteeritud pärandit vahendavad digiteenused.

Et olla atraktiivsed mitmefunktsioonilised kultuuri- ja hariduskeskused, vajavad muuseumid erialase väljaõppega spetsialiste. Otsene museoloogiaalane tasemeõppe õppekava Eestis puudub, muuseumides töötavad mitmesuguse haridustaustaga inimesed.

Tööle värbamisel eelistatakse sõltuvalt ametikohast kas muuseumivaldkonnaga seotud erialast haridust, eelnevat õpetamise kogemust, turundus- või majandusharidust jne. Töö muuseumis eeldab siiski vähemalt baastasemel teadmisi museoloogiast. Kuivõrd museoloogia on pidevas muutuses, on ka kogenud muuseumitöötajal vaja end pidevalt museoloogia arenguga kursis hoida.

Selleks et muuseumid saaksid täita ka hariduskeskuse rolli, on vaja muuseumipedagooge.

Mida enam on muuseum näoga külastaja poole, seda määravamaks saab sihtrühmale sobiva ning ootustele vastava teenuse pakkumine. Muuseumitöötaja ülesanne on luua külastajatega head ja pingevabad suhted, esitada sihtrühmale ekspositsiooni kohta infot arusaadavalt, veenvalt ja kaasahaaravalt, valides selleks asjakohase metoodika. Arenguruumi nähakse eeskätt hariduse vallas – muuseumiharidus ning muuseumitunnid nii kooli- kui ka lasteaialastele – ja sellest tuleneb ka kasvav vajadus muuseumipedagoogika ja -didaktika teadmistega töötajate järele.

Raamatukogu

Selleks et raamatukogud kujuneksid multifunktsionaalseteks info-, kultuuri-, haridus- ja kogukonnakeskusteks, on vaja mitmekesiste, ka pedagoogiliste, oskustega raamatukoguhoidjaid.

Raamatukoguteenuste pakkumine näitab kasvutrendi, lisateenuste arendamise osas on raamatukogudel lähitulevikus suur potentsiaal. Rahvusraamatukogu on aktiivne raamatukogunduse, sh raamatukogusüsteemide ning e-lahenduste arendamisel ja eestvedamisel.

Peale põhitegevuse täidavad rahvaraamatukogud üha enam kohaliku kultuurikeskuse rolli, korraldades mitmesuguseid kultuuri- ja haridusüritusi, näitusi, õpitube jm. Kõrvalteenuste osa raamatukogudes kasvab. Kui praegu on raamatukoguteenus üle Eesti kõikjal kättesaadav, siis võib eeldada, et lähiajal osa valla- ja kooliraamatukogusid ühendatakse, mistõttu võib töökohtade arv kahaneda. Ka uute tehnoloogiliste lahenduste kasutamine, nt tagastusautomaadid, kataloogimise automatiseerimine, võib vähendada raamatukogude tööjõuvajadust.

Arusaam raamatukogu muutunud rollist ei ole ühiskonnas kuigi levinud. Sageli peetakse raamatukogude tegevuseks pelgalt traditsioonilist raamatute ja teavikute laenutamist. Samal ajal eeldatakse rahvaraamatukogudelt mitmesuguste kultuuri- ja haridusürituste, temaatiliste näituste ja õpitubade korraldamist, külastajate juhendamist teenuste, ka e-teenuste, kasutamisel jms. Raamatukogude pakutavate teenuste spekter laieneb veelgi ja see toob kaasa vajaduse raamatukogutöötajate uute oskuste järele.

Haridus- ja kultuuritöö osakaalu kasv suurendab vajadust pedagoogi- ja kultuurikorralduse oskustega raamatukoguhoidjate järele. Peamistel raamatukoguhoidjate väljaõppega seotud õppekavadel võetakse kõrgkooli vastu veidi alla 140 üliõpilase aastas, lõpetajaid on neil õppekavadel umbes 100. Paraku ei ole raamatukogundus lõpetanute esimeseks karjäärieelistuseks, raamatukogudesse asub neist tööle alla 10%. Põhjuseks võib olla mittemotiveeriv töötasu, ebasobivad töötingimused, aga ka ebapiisavad teadmised raamatukogu mitmekesistest tööülesannetest. Teistel erialadel õppijatel (filoloogia, sotsiaaltöö, noorsootöö), kes võiksid eelistada tööd raamatukogus, puudub sageli teadmine raamatukogust kui neile sobivast võimalikust töökohast.

Mitu kultuuri- ja loometegevuse valdkonna tööjõuprobleemi tuleneb töö korraldusest ja rahastamisest. Nii on raamatukoguhoidjate, muusikapedagoogide ja etendusasutuste tehniliste töötajate töötamise motivatsioon otseselt seotud töökoormuse ja tasustamisega.

Urve Mets on OSKA uuringujuht, Andres Viia on OSKA analüütik.

Tutvu OSKA kultuuri- ja loometegevuse I uuringuga oska.kutsekoda.ee

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht