Motivatsioonikiri

Kliimaministeeriumi metsaosakonna juhiks kandideerimisel

RAINER KUUBA

Mulle saadeti teie konkursiteade ja seda lugedes sain aru, et olen täpselt see, keda otsite: olen kogenud ja kaasav juht ning tahan panustada Eesti metsandusvaldkonna arendamisse.

Kliimaministeeriumi metsaosakonna uut juhti ootab ees suur väljakutse. Kui parafraseerida Kersti Kaljulaidi, siis ministeeriumi metsaosakond on teinud kurikuulsalt halba tööd metsandusprobleemide edastamisel meie poliitikutele. Selle ilmestamiseks sobib hästi kliimaminister Yoko Alenderi poolt detsembris öeldud lause: „Jälle üks müüt, millest rääkida – et riik reguleerib raiemahtu.“¹ Ministri selline väljaütlemine on loomulikult vale ja näitab ehedalt, kuidas ministeeriumi metsaosakonna senise töö kvaliteet on olnud pehmelt öeldes halb ja et metsaosakonnast ei ole ministrile antud tema töövaldkonna kohta isegi mitte kõige elementaarsemat teavet. Metsaosakonna uuel juhil tuleb osakond tööle panna selliselt, et ministrid ei peaks osakonna halva töö pärast rumalat juttu rääkima. Kuid et selline lause öeldi, siis tuleb sellest probleemistikust pikemalt rääkida, sest probleemide lahendamise eelduseks on nende tunnistamine.

Põhiseadus, metsaseadus ja koalitsioonilepe

Esiteks ei ole see müüt, vaid Eesti riik reguleeribki oma seaduste ja muude õigusaktidega raiemahtu. Juba põhiseadus ütleb, et loodusressursse tuleb kasutada säästlikult ning et seadustega sätestatakse kitsendused eraomandi kasutamisele.² Ministri öeldust nähtub, et ministeeriumi metsaosakonnas ei ole olnud kedagi, kes oleks ministrile öelnud, et Eestis kehtib metsaseadus, mille juba esimese paragrahvi esimene lõige ütleb, et metsaseadus reguleerib metsa majandamist. Lisaks tuleb ministri jutust välja, et metsaosakonna töötajad ei ole ministrile tutvustanud ka seadusest tulenevaid ministri kohustusi. Kehtivad õigusaktid ei näe ette olukorda, et kliimaminister teeb alles 28. novembril ebamäärase ettepaneku jätta riigimetsas raiemaht samaks, misjärel RMK peab hakkama veel hindama, kas ministri ettepanek on kooskõlas RMK prognoosiga.³ Kehtiv seadus ütleb, et minister määrab iga aasta 1. detsembriks arvestuslangi alusel riigimetsa majandajale järgneva viie aasta optimaalse uuendusraie pindala.⁴ Kõik hindamised ja arvutused ja muu vajaliku oleks pidanud metsaosakond tegema ammu enne 1. detsembrit, et minister saanuks täita talle seadusega pandud kohustust. Kuid kuna minister jättis talle seadusega pandud ülesande tähtajaks täitmata, siis see on kinnitus ministeeriumi metsaosakonna halvast tööst.

Vähe sellest. Lisaks riigimetsas uuendusraiete pindala määramisele on metsaseadus delegeerinud ministrile raiemahtude reguleerimise veel palju suuremal määral, aga nagu näha, ministeeriumi metsaosakond ei ole ministrit sellest teavitanud. Metsaseadus sätestab, et minister, kelleks praegu on Yoko Alender, on just see kõrge ametnik, kellele on delegeeritud ülesanne kehtestada oma määrusega, millised on puuliikide ja boniteediklasside kaupa raievanused ehk mis vanusest alates on lageraie lubatud.⁵ Selgituseks neile, kes valdkonda ei tunne: raieküpsete metsade hulk ei sõltu mitte metsadest, vaid ministri määrusega kehtestatud vanustest, millest alates loetakse erinevaid metsi raieküpseteks. Eestis on korduvalt suurendatud raieküpsete metsade pindala ministri määrusega raievanuseid alandades. Lisaks on ministri ülesanne oma määrusega sätestada, kas ja mis tingimustel on lageraie lubatud ka neis metsades, mis veel ei ole jõudnud lageraiet lubava vanuseni.⁶ Eestis on olemas pretsedent, kuidas keskkonnaminister vähendas oma otsustega raiemahtu,⁷ kusjuures see ei toonud kaasa ei metsa- ja puidutööstusettevõtete pankrotilainet ega majanduslangust. Tol korral oli metsaosakond oma ülesannete kõrgusel.

Arvestades praeguse valitsuse aastate 2023–2027 koalitsioonilepet, mille kohaselt on võetud sihiks, et majandusmetsade tagavara ei tohi väheneda,⁸ siis sellest leppest tulenevalt on kliimaministril lausa kohustus raiemahtusid vähendada, sest vastasel korral majandusmetsade tagavara kindlasti jätkab vähenemist. On kindel, et ilma raiemahtusid vähendamata jääb Eesti LULUCF-sektor veel kauaks süsinikku emiteerivaks, mis omakorda toob kaasa süsinikutrahvid Eesti niigi pingelisele riigieelarvele. Ministeeriumi metsaosakonna ülesanne on olnud vastavad määrused ministrile ette valmistada. Paraku seniajani ei ole metsaosakond selle ülesandega toime tulnud.

Metsade tagavara

Metsade tagavarast rääkides ei saa jätta mainimata, et metsaosakonna töötajad on ka selle info avalikustamisel ja selgitamisel teinud sedavõrd kehva tööd, et isegi asekantsler Antti Tooming jäeti metsade tagavarast rääkides rumalasse olukorda. Nimelt ütles Antti Tooming mullu Vikerraadio saates, et Eesti metsade tagavara mõnevõrra suureneb ning et ministeeriumi ülesanne on jätta olukord samasuguseks.⁹ Olin seda intervjuud kuulates jahmunud, kuidas ministeeriumi metsaosakonna töötajad ei ole oma ülemusele edastanud teadmist, et ametlike andmete kohaselt Eesti metsade tagavara väheneb järjepidevalt juba aastaid ja on praegu väiksem kui see oli 2011. aastal.¹⁰

Metsaosakonna töötajate asi oleks pidanud olema ka oma ülemusele selgitada, et SMI tulemused on metodoloogiast tingituna süstemaatiliselt ülehinnatud ja metsade tegelik tagavara on väiksem kui näitavad ametlikud andmed. Teatavasti leitakse SMI avaldatavad tulemused viie aasta inventuuriandmeid võrdselt kaaludes, mistõttu kasvava metsa tagavara hulgas arvestatakse ka nende vanade ja suure tagavaraga metsadega, mis on 2–5 aastat tagasi lagedaks raiutud. Lisaks tuleb SMI tagavaradest kõneldes kindlasti arvestada ka sellise metodoloogilise iseärasusega, et tagavara hindamine väikeste proovitükkidega annab süstemaatilise vea hinnata tagavara tegelikust suuremaks. Hiljuti kinnitasid näiteks Uus-Meremaa metsateadlased veel kord seda spetsialistide jaoks vana teadmist, et väikestel proovitükkidel on suurte puude tagavara hektari kohta reeglina märkimisväärselt suurem kui täpselt samas asukohas mõõdetud suurema pindalaga proovitükkidel.¹¹ Ka RMK lageraiete kohta näitavad harvesteriandmed (koos jäätmete ja säilikpuude tagavaraga) juba ammu, et SMI keskmised hektaritagavarad on ülehinnatud. Pole suurt vahet, kas metsaosakonna töötajad ise teadsid ja ei andnud asekantslerile selle kohta teavet, või olid metsaosakonna töötajad ebakompetentsed ega teadnud metsatagavaraga seotud probleeme ise ka – mõlemal juhul on see järjekordne kinnitus, et ministeeriumi metsaosakond vajab juhti, kes osakonna tõesti tööle paneks. On möödapääsmatu, et ministeeriumi juhid teaks, milline on olukord Eesti metsade tagavaraga ning et ministeerium töötaks selles suunas, et metsade tagavara säiliks koos metsade muude funktsioonidega.

Kui keegi räägib, et metsi ei saa lasta vanemaks kasvada, sest puud lähevad mädanema ja hakkavad ise keskkonda kahjustama, siis ta näitab, et tal ei ole metsade majandamisest mingeid teadmisi ega kogemusi. Juba mitu metsameeste põlvkonda on teadnud, et rohkem kvaliteetset metsamaterjali saab praegustest raievanustest mitukümmend aastat vanematest metsadest ning et tüvemädanikku tekitava juurepessu laialdane levik on eelkõige seotud kasvavate puude juurte mehaanilise kahjustamisega. Professor Ivar Etverk rääkis juba 30 aastat tagasi, et suviseid raieid võib liialdamata nimetada juurepessu tahtlikuks levitamiseks. Miks ministeeriumi metsaosakond, selle asemel et õigustada seniseid üleraieid, ei ole aastakümnete jooksul ette valmistanud õigusakte, mis ei lubaks juurepessu tahtlikult levitada ning mis suunaks metsi majandama sel moel, et raiete tulemusel saadava kvaliteetse ja kallima puidusortimendi osakaal oleks suurem? Rootsi metsateadlased on hiljuti avaldanud uuringutulemused, et kui Rootsis on männi- ja kuuseenamusega metsades raievanus tavaliselt 70 ja 100 aasta vahel, siis ökoloogilisi funktsioone hakkavad samad kooslused täiel määral täitma alles pärast 120aastaseks saamist, mistõttu soovitavad teadlased tasakaalustatud metsanduse tagamiseks raievanuseid oluliselt tõsta.¹² Kuna Eestis on suur osa metsakooslusi sarnased Rootsi omadega, on mõistlik raievanuseid tõsta ka Eestis.

Üks probleemipundar veel. Eelmise aasta detsembri alguses saatis õiguskantsler Ülle Madise kliimaministrile ja keskkonnaameti peadirektorile kirja, et riik (st riigiasutuste töötajad) ei ole kaitsealuste metsade majandamise piiramisel järginud seaduse nõudeid.¹³ Probleem algas muidugi juba aastaid varem, kui keskkonnaameti töötajad hakkasid kaitsealade piiranguvööndites elavatel metsaomanikel oma metsade senist looduslähedast ja väikesemahulist majandamist keelama olukorras, kus looduskaitseseadus ja kaitseala kaitse-eeskiri sellist looduslähedast majandamist lubasid. Ka see, et kaitsealadel on metsaomanikele pandud lisapiiranguid, mille seadmisel ei ole järgitud seadusi ja mis tegelikult ei ole ka kaitseala kaitse-eesmärkide täitmisel vajalikud, on järjekordne kinnitus ministeeriumi metsaosakonna pikka aega tegemata tööst või lausa valesti tehtud tööst. Tean väga hästi nii seda probleemistikku kui neist probleemidest väljatulemise võimalusi, sest aastakümneid tagasi töötasin ühe kaitseala administratsioonis ja lisaks olen koordineerinud töörühma tööd, kui koostati juhiseid kaitsemetsade majandamise jaoks.¹⁴

Eesti metsanduspoliitika põhialused

Pisut arusaamatu on konkursikuulutuse tekstis toodud tööülesannete kirjeldus, mille kohaselt metsaosakonna juhi üheks tööks on Eesti metsanduspoliitika põhialuste väljatöötamine. Teatavasti on Eesti metsanduspoliitika põhialused juba ammu välja töötatud ja neid ei ole vaja hakata välja töötama. Riigikogu on Eesti metsapoliitika heaks kiitnud juba 1997. aastal.¹⁵ Seal on mustvalgel kirjas, et Eesti metsanduse arengul on kaks lahutamatut ja teineteisest tulenevat üldeesmärki:

1) säästlik (ühtlane, pidev ja mitmekülgne) metsandus, mille all mõeldakse metsade ja metsamaade hooldamist ja kasutamist sellisel viisil ja sellises tempos, mis tagab nende bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ja potentsiaali praegu ning võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riiklikul ja globaalsel tasandil;

2) metsade efektiivne majandamine, mille all mõeldakse kõigi metsaga seotud hüvede ökonoomset tootmist ja kasutamist nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis.

Metsapoliitika põhialustega seotud probleem on hoopis selles, et ministeeriumi metsaosakond on juba paarkümmend aastat ette valmistanud õigusakte, mis on viinud Eesti metsandust neist kahest metsapoliitika üldeesmärgist üha kaugemale.

On selge, et ministeeriumi metsaosakonnale on vaja sellist uut juhti, kes erinevalt varasematest oskaks osakonna õiges suunas tööle panna, et kogu riigi metsanduse senine suund pöörduks jätkusuutmatult teelt ära. Et oleks võimalik liikuda lähemale Eesti metsapoliitika üldeesmärkidele ja koos sellega ka kehtiva metsaseaduse eesmärgile tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine¹⁶. Mina oskan metsaosakonda sel moel juhtida. Esimese asjana tuleb suures osas ümber kirjutada metsaseaduse muutmise seaduse praegune eelnõu ning ette tuleb valmistada kliimaministri määruste muutmine, aga tööd on veel palju. Olen lootusrikas, et osutun valituks.

1 Kaur Maran, Yoko Alender: jäime automaksuga hiljaks. – Eesti Ekspress 13. XII 2024.

2 Põhiseaduse §-d 5 ja 32

3 Kliimaminister tegi ettepaneku jätta riigimetsas raiemaht samaks. – Kliimaministeerium 28. XI 2024.

4 Metsaseaduse § 45 lg 5

5 Metsaseaduse § 29 lg 5

6 Metsaseaduse § 29 lg 6

7 Kaido Kama, Kommentaar: Villu Reiljan võitles lageraietega. – Postimees 8. VI 2024.

Metsaseaduse, keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seadus. – Riigi Teataja I 2004, 9, 53.

8 Koalitsioonilepe 2023–2027. Peatükk „Keskkond ja elurikkus“, alapeatükk „Metsandus“, punkt 1.

9 Mirko Ojakivi, Antti Tooming: Kas riik on valetanud metsastatistikaga? – Vikerraadio 24. IX 2024.

10 KK51: Metsavaru riikliku metsainventeerimise (SMI) hinnangul – Statistikaamet 17. VI 2024.

11 Thomas S. H. Paul, Mark O. Kimberley, Peter N. Beets, Thinking outside the square: Evidence that plot shape and layout in forest inventories can bias estimates of stand metrics. – Methods in Ecology and Evolution 29. X 2018.

12 Micael Jonsson, Jan Bengtsson, Jon Moen, Lars Gamfeldt, Tord Snäll, Stand age and climate influence forest ecosystem service delivery and multifunctionality. – Environmental Research Letters 2020, 15 (9).

13 Õiguskantsler: riik eiras Natura aladele lisapiiranguid pannes seadust. – ERR 5. XII 2024.

14 Projekti „Eesti metsakaitsealade võrgustik“ kaitsemetsade majandamise töögrupp (toim Rainer Kuuba), Kaitsemetsade majandamisjuhised. Triip, Tartu 2001.

15 Eesti metsapoliitika heakskiitmine. – Riigi Teataja I 1997, 47, 768.

16 Metsaseaduse § 2