Raha ei ole III

Kuhu kaovad raha, aeg ja inimareng?

VAHUR LUHTSALU

Algus 15. IX Sirbis

Pöördume algse teema juurde tagasi ja otsime vastust sellele, kuidas mõnel riigil on raha ja ka püsiv kasv inimarengus, kuid teistel seda kas pole, kasv jääb kesiseks või toimub lausa tagasiminek.

Kõrvutame Eestit ja Islandit – väikeriiki, kus elab pea kaks korda vähem inimesi kui Harju maakonnas, kuigi pindalalt ületab Island Eestit üle kahe korra – aastatel 2000–2010 ja 2011–2020, mis langeb ajajärku, mil Eestis võeti 2011. aasta jaanuaris kasutusele euro.

Islandi ja Eesti SKT, eksport ja elanike arv^[1]

Islandi aastane sisemajanduse kogutoodang (SKT) oli 2011. aastal 15,22 miljardit USA dollarit, mis kasvas 2020. aastaks 21,55 miljardile dollarile, kasv 41,59%. Iga-aastasi SKT kogumahte kokku lüües saame 199,48 miljardit USA dollarit kümne aasta jooksul, mis teeb keskmiseks aastaseks SKT tasemeks 19,95 miljardit dollarit. Islandi ekspordimaht on kõikunud 6,33 miljardi dollari (2011) ja 5,21 miljardi dollari (2020) vahel. Ekspordimahtusid kokku lüües saame 58,90 miljardit USA dollarit ja keskmiseks ekspordimahuks sel perioodil 5,89 miljardit dollarit aastas. Eksport, peamiselt alumiinium, kala- ja kalatooted, moodustas Islandi SKTst 29,52%, mis, nagu hiljem näeme, on Eestiga võrreldes suhteliselt tagasihoidlik ekspordi osakaal SKTst.

Eesti SKT paisus 23,21 miljardilt dollarilt (2011) 31,37 miljardile dollarile 2020. aasta lõpuks, kasv 35,15%. Kümne aasta SKT maht kokku oli 264,93 miljardit USA dollarit, mis teeb kümne aasta lõikes aasta keskmiseks SKTks 26,49 miljardit dollarit. Samal perioodil eksportis Eesti kokku 170,50 miljardi dollari väärtuses kaupu, mis teeb keskmiseks aastaseks ekspordimahuks 17,05 miljardit dollarit. Keskmine ekspordimaht tol perioodil moodustas keskmisest SKTst 64,36%.

Kuigi Islandi SKT, ekspordi maht ja ekspordi osakaal SKTst on Eestist märksa väiksem, siis inimese kohta arvestatuna on Islandil Eesti ees märkimisväärne edumaa, kuna Island on Eestist ligi neli korda väiksem riik.

Kui jälgida Eesti ekspordi aegrida alates 2011. aastast, siis kõige enam kasvas eksport rahalistes mahtudes sel aastal, kui võtsime kasutusele euro, 13,1 miljardilt USA dollarilt 2010. aastal 19,2 miljardile 2011. aastal, mis teeb ekspordi kasvuks enam kui 46%. 2011. aasta ekspordirekordi suutsime ületada alles kümme aastat hiljem, 2021. aastal. Siis eksportisime kaupu 21,9 miljardi dollari väärtuses. Võrreldes kümne aasta taguse tippmargiga õnnestus ekspordi rahalist mahtu kasvatada vaid 14,06%. See asjaolu peaks väga hästi ilmestama, kui kerge või raske on eksporti suurendada, üldjuhul ei kasva eksport kordades, vaid kahekohalistes protsentides, kui hästi läheb.

Väärib esiletoomist, et 2000. aastal, veel enne Euroopa Liiduga liitumist, Eesti krooni ajal, eksportisime ELi riikidesse 77% toonase ekspordi kogumahust.^[2]  Oleme juba pea 20 aastat ELi ja enam kui kümme aastat euroala täieõiguslik liige, kuid meie eksport ELi on võrreldes 2000. aastaga hoopis vähemas, 2022. aasta seisuga suundus 70% ekspordist Euroopa Liidu turule,^[3] mis tähendab, et hoolimata sellest, et euroraha teeb kaubavahetuse ELiga tehniliselt hõlpsamaks, ei ole me suutnud hiiglasliku ELi siseturu pakutavaid võimalusi täielikult ära kasutada.

 

Riik	SKT 2011–2020 aastane keskmine, miljardit USD	Ekspordi maht 2011–2020 aastane keskmine, miljardit USD	Inimeste arv 2010, 2015, 2020. aastate rahvaarvu keskmine	SKT inimese kohta 2011–2020 keskmine, USD	Eksport inimese kohta 2011–2020 keskmine, USD
Island	19,95	5,89	338 687	58 904	17 391
Eesti	26,49	17,05	1 325 212	19 989	12 866

Islandi ja Eesti inimareng ning keskpankade bilansid

Kui Island on riikide arvestuses oma positsiooni inimarengus kümne aastaga 2011–2021 parandanud 13 asetuse võrra, tõustes 16. kohalt 3. kohale, siis Eesti on samal ajaperioodil kahe koha võrra langenud: 29. kohalt 31. kohale.

Omalaadne déjà-vu. Kui Eesti 1991. aastal iseseisvus ja 1992. aastal tuli käibele Eesti kroon, tegime mitmesugustel põhjustel (erastamine, majanduse ümberorienteerumine põhjanaabrite ja Euroopa Liiduga kauplemisele jne) vähikäiku inimarengus ja saavutasime 1990. aasta taseme ehk 33. koha taas alles 2004. aastaks, mil väikese eduga tuli 32. koht.

Näib, et sarnaselt rublade kroonide vastu vahetamisega ei ole me pärast kroonide vahetamist maailmaraha euro vastu suutnud uut maksevahendit kiiresti omaks võtta ja enda kasuks tööle rakendada. Õnneks pole tagasiminek inimarengus perioodil 2011–2021 olnud nii ulatuslik, nagu kogesime seda 1990ndate alguses, aga seisak ja ka väike tagasiminek tekitavad mõnevõrra muret.

Kui Island emiteerib oma valuutat, Islandi krooni, siis Eesti Pank on üks osanikest Euroopa Keskpangas. Kui kõrvutada Islandi Keskpanga ja Euroopa Keskpanga / Eesti Panga bilanssi näeme kaht täiesti vastupidist trendi. Kui Euroopa Keskpanga / Eesti Panga bilanss kasvas ajavahemikus 2011–2020 ligi kuus korda ehk umbes 550%, siis Islandi Keskpanga bilanss on samal perioodil vähenenud ligi 40%. Samal ajal parandas Island 2014. aastaks oma kohta maailma inimarengu asetuses 16. kohalt kolmandale nelja aastaga, jäädes pendeldama 2. ja 3. koha vahel, kuid Eesti libises kümne aasta kokkuvõttes 29. kohalt 31. kohale.

Võrdluseks: vahemikus 2000–2010 kasvas Eesti Panga bilanss märksa mõõdukamalt, vaid umbes 100% või isegi vähem, kuid inimarengus toimus taasiseseisvumisaja kõige silmanähtavam edasiminek. Tõusime 39. kohalt 2000. aastal 30. kohale 2010. aastaks. Samal ajal aga kasvas Islandi Keskpanga bilanss enam kui 900% ja Island kukkus inimarengu pingereas 15. kohalt 19. kohale, kuid inimarengu edetabeli asetusest suurema tähelepanu ja kõlapinna pälvis 2008. aastal alanud maailma finantskriis, mis tõi väikeses saareriigis kaasa rahva pahameele ja tänavameeleavaldused ning ulatusliku, pea kümne aasta pikkuse kriminaaljuurdluse Islandi pangandusvaldkonna juhtide ja juhtivtöötajate seas, mis päädis 36 inimese süüdimõistmise ja vangistamisega.^[4]

Jääb mulje, et aegadel, mil keskpanga bilanss kasvab jõudsalt, teeb inimarengu indeks vähikäiku. Näha on ka vastu­pidine tendents. Aegadel, mil keskpanga bilansi kasv on suhteliselt tagasihoidlik või lausa väheneb (näiteks Islandis aastatel 2010– 2020 või Eestis aastatel 2000–2010), paraneb jõudsalt riigi inimarengu positsioon. Keskpanga bilansi suurenemine ei oleks probleemiks, kui riiki iseloomustab kõrge juhtimiskultuur ja pidev inimkapitali areng ning lisanduv raha õnnestuks investeerida kõrge lisand­väärtusega kaupu tootvasse eksportivasse tööstusesse. Nagu aga näitab meie kogemus pärast euro kasutuselevõttu, ei olnud me selleks arenguks valmis ning Euroopa Keskpanga ja nüüdseks euro­alasse kuuluva Eesti Panga bilansi oluline suurenemine võrreldes euro kasutuselevõtule eelnenud perioodiga tõi meie riigi puhul kaasa hoopis paigalseisu ja aeglase libisemise allapoole inimarengu asetuses. Islandi puhul tundub aga, et jälgiti hoolikalt, kui palju ollakse võimelised käibel olevat raha uute tööstuste ja infrastruktuuri rajamisse neelama ning tehti jooksvalt vastavaid korrektuure ka keskpanga tasandil. Islandi keskpanga bilansi vähendamine perioodil 2011–2020 tõi kaasa positiivse arengu ja riigi tuntava tõusu inimarengu järjestuses maailma esikolmikusse. Seda vaatamata sellele, et Islandil on kõrgharitud inimesi protsentuaalselt vähem kui Eestis ja ka nende parim kõrgkool, Islandi ülikool, jääb meie tippülikoolist, Tartu ülikoolist rahvusvahelises võrdluses kaugele maha.

Kokkuvõte

Järgnevalt lühike kokkuvõtte kirjapandust, korrates üle tähtsama.

– Eesti inimarengu tempo. Eesti on 31 aasta jooksul pärast taasiseseisvumist parandanud oma asetust inimarengu indeksis 33. kohalt 31. kohale. Parimaks tulemuseks on jäänud 27. koht 2012. aastal, aasta pärast euro kasutuselevõttu. Enamaks pole ambitsiooni jätkunud ja tundub et ka teadlikkusest, informeeritusest jääb puudu selles vallas. Oleme kaotanud palju aega ja see tuleb jõuliselt tagasi võtta eesseisvatel aastatel, et me ei oleks aastal 2030 samas kohas või isegi viletsamas seisus kui täna.

– Paratamatu rahvastiku vähenemine? Eesti elanikkond kahanes 1990ndate alguse 1,571 miljonilt 1,331 miljonile 2021. aasta seisuga ehk enam kui 15% ja on viimasel ajal kasvanud mõnevõrra peamiselt Ukraina sõjapõgenike arvel. Mismoodi mõjutavad nad meie heaolu, riigi majanduse käekäiku ja ka meie edasist inimarengut, näitab tulevik.

– Kõrghariduse roll Eesti inimarengus. Riikidel, mis asuvad maailmas väga kõrgetel kohtadel inimarengu arvestuses, on kõrgkoolid, mis kuuluvad maailma parima 100–200 sekka ja mis täidavad tähtsat kohta riigi konkurentsivõime ja majandusedu kindlustamisel. Väikeriigid nagu Island ja ka Eesti ei saa sellist luksust reeglina endale lubada. Õnneks pole ülikooli koht maailma kõrghariduse edetabelites väikeriigi puhul siiski määravaks asjaoluks väga kõrge inimarenguga riikide tippliigasse jõudmiseks, nagu näitab edukate väikeriikide kogemus, mistõttu pole väga suur traagika, kui meie ülikoolid libisevad tahapoole ühes või teises maailma edetabelis. Edetabelikoht ei saa ülikoolide taseme või ka muude arengute hindamise puhul olla eesmärk omaette, vaid ennekõike üks paljudest indikaatoritest strateegiliste eesmärkide saavutamisel.

– Tehnoloogiline võimekus. Vaatamata sellele, et asume Euroopa Liidus, on meie tehnoloogiline ekspertiis tagasihoidlik ja jääb maha paljudest Euroopa, aga ka Aasia, Lõuna-Ameerika ja Aafrika riikidest. Lisaks pole me suutnud täielikult ära kasutada hiiglasliku EL siseturu poolt pakutavaid võimalusi oma toodete, teenuste turustamiseks.

– Keskpanga bilanss ja inimareng. Ja viimaks, kuid mitte vähemtähtis – on silmnähtav, et eksisteerib seos keskpanga bilansi ning riigi majandus- ja inimarengu vahel, mis vajab sügavamat uurimist. Kas Eesti Pank ja Euroopa Keskpank ja teisalt ka riigi juhtkond tajuvad oma rolli ja vastutust inimarengu oluliste mõjutajatena, edasiviijatena Eestis ja Euroopas?

Meie ühiskonna edasine jõudmine põhjanaabri Soome või Singapuri arengutasandile, rääkimata veel kõrgemate eesmärkide seadmisest, nõuab peale senise tegevuse ausa hindamise ja ümber­mõtestamise ka uute teadmiste omandamist ja julgust – ennekõike eksperimenteerimisjulgust, võttes mõõdukalt riske ja hinnates jooksvalt saadud tulemusi. Muudatusi ei saa ellu viia poole vinnaga, loosunglikult, see peab olema pidev töö.

Selleks vajame rohkelt laia silmaringiga koostöövõimelisi inimesi, kel on ka vajalikud liidriomadused. Neid pole Eestis ega ka mujal paraku mitte kunagi piisavalt, mistõttu peab toimuma pidev talentide ja ideede jaht nii kohapeal kui ka välismaal, sõelumaks välja sobivaid ideid riigi arengu heaks ja inimesi, kes tahavad ja suudavad neid ideid teostada.

Praegu on õhus palju usaldamatust ja see, et Toompeal koalitsioon ei usalda opositsiooni ja vastupidi, on vaid jäämäe tipp. Selleks et eri vaatenurgad riigi arengus mõjule pääseksid, et otsused oleksid hästi läbi kaalutud ja langetatud parimate saadaolevate teadmiste ja kogemuste pinnalt, on vaja luua koostööd ja sotsiaalset harmooniat võimaldav atmosfäär, dialoogi- ja koostöövõime. Kui sellist õhkkonda ja konstruktiivset töömeeleolu luua ei suudeta, siis usaldamatus laieneb ja võib juhtuda, et riigi esinduskogu ja moodustatud valitsus lasevad taas käest hinnalise aja meie kõigi jaoks vajalikeks muudatusteks.

Loe Vahur Luhtsalu, „Raha ei ole. I osa“ Eesti ja valitud riikide inimarengust aastatel 1990–2021 ja mida sellest õppida 15. IX Sirbist.

Loe Vahur Luhtsalu „Raha ei ole. II osa“ inimarengu ning kõrghariduse, tipptehnoloogia ja riigi ekspordivõime vahelistest seostest 22. IX Sirbist.

[1] Islandi ja Eesti sisemajanduse kogutoodangu näitajad ja keskpankade bilansid 2000–2010, 2011–2020.

Islandi ja Eesti ekspordinäitajad 2011–2020.

[2] Eesti ekspordipoliitika põhialuste heakskiitmine. Riigikogu 14. XI 2001. Kaupade ekspordi põhinäitajad 

[3] Toomas Pott, Merili Nael, 2022. aastal Eesti kaubavahetus kasvas, puudujääk oli 3,3 miljardit. – ERR 9. II 2023.

[4] Kristinn Ingi Jónsson, 36 people for a total of 96 years in prison in the collapse cases. – Vísir.is 7. II 2018.