Teaduse aastapreemia -Müstilise viikingiaja vägev reaalsus

Eesti Teaduste Akadeemia

Marika Mägi

Tallinna ülikool

Marika Mägi, snd 1968, Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse vanemteadur, arheoloog ja ajaloolane

Preemia humanitaarteaduste alal monograafia „In Austrvegr: The Role of the Eastern Baltic in Viking Age Communication across the Baltic Sea“ eest

Viikingite aega on mugav käsitleda rahvusliku uhkuse valguses, sättides sobivatest kildudest kokku eneseteadvust paitava müstifitseeritud kuvandi. Adekvaatse tervikpildi loomine on aga ränkraske töö. Tuhat aastat tagasi oli meri sama tormine, päevad olid sama pikad ja pingelised, iseloomud sama keerulised ja ambitsioonid sama suured kui praegu. Läänemere idarannik ei olnud homogeenne: see oli äärmiselt keeruline paljude võimkondade ja keelte vahel jagatud ja pingestatud ruum.

Marika Mägi on viikingiaegse arheoloogilise leiuainese põhjal esimesena loonud nii Läänemere lääne- kui ka idaranda hõlmava koondpildi. Vaadeldes Eesti ühiskonna ja kultuuri muinasaega üldisemate protsesside taustal on tema teedrajava käsitluse keskmes Läänemere idaranniku kultuuride paljusus, läänemeresoome ühiskondade iseärasused ning kultuuripiirkondade fragmentaarsus ja keerukus, soorollide eripära.

Ent meri ka ühendas. Marika Mägi on pakkunud uusi teadmisi Läänemere põhjaosa kõiki rannikualasid hõlmanud ühisest sõdalaste kohati identse materiaalse kultuuri sfäärist, mis ulatus palju kaugemale tavapärastest kontaktidest. Selleks on ta sünteesinud eri distsipliine ja pea kõiki võimalikke viikingiaja uurimissuundi: arheoloogia, ajalugu, kultuurantropoloogia, folkloristikauuringud, logistika ja inimgeograafia. Loodud pilt osutab suuresti lääne- ja idaranniku ühisele meresidusale vaimsele kultuurile.

Elamuslik sissevaade viikingiaja Rootsi ja kujuneva Vene riigi valduste vahel toimunule lubab interpreteerida meie kanti kogu Läänemere piirkonda hõlmava kaubanduslike, poliitiliste ja ühiskondlike sidemete võrgustiku osana. Siin ei olnud läbisõiduala, vaid tsoon, kus tuli arvestada kohalike ühiskondlike ja poliitiliste oludega.