Tehisarutusest aruka mulje jätmise peidetud inimhind

Entusiasmiklantsi varjus nõuab tähelepanu inimeste ärakasutamine ja nende loodu kuritarvitamine: kummitustöö ja rikutud privaatsus.

KRISTJAN KIKERPILL, ANDRA SIIBAK

Tehnoloogia võimu, sh selle ülemäärase või inimese kontrolliulatusest välja jääva võimu üle, on kaua diskuteeritud. Küberneetika isaks tituleeritud Norbert Wiener arutles oma 1964. aasta teoses „God and Golem, Inc.“ („Jumal ja golem“)¹ murelikult selle üle, kas võib saabuda hetk, mil masinad moonduvad folkloorist tuntud golemiks – olendiks, mille inimene küll ise savist valmis vormis, kuid mille üle kaotas savimassi ellu ärkamisel kontrolli. Seekordse andmelühiskonna mõtiskluse keskmes ongi just eespool mainitud vormimise protsess ja selle inimhind tehisarul põhinevate tehnoloogiate puhul. Toimiva golemi kokkupanek, rääkimata selle võimalikust „ellu ärkamisest“ või vähemasti sellise oleku kohta usutava pettekujutelma loomisest, ongi rohkem inimese kui tehnoloogia nägu. Entusiasmiklantsi varjus nõuavad seepärast enim tähelepanu inimeste endi ärakasutamine ja nende loodu kuritarvitamine: kummitustöö ja rikutud privaatsus.

Otsene ja kaudne ärakasutamine

Viisid, mille kaudu tehisarutus näiliseks tehisaruks vorbitakse, võib inimjõu ärakasutamise seisukohast jagada kaheks: otsene ja kaudne. Otsese ärakasutamise peamine vorm on nõndanimetatud tehisaru virtuaaltöökojad, millel on töö olemusest tulenevalt palju väärtuskirjeldusi. Oma olemuselt on virtuaaltöö jagatud kolmeks: platvormitöö (ingl crowd work või platform work), kaugtöö (ingl remote work) ja muud uued virtuaalametid, näiteks veebipõhine elukutseliste hasartmängurlus. Just esimesena mainitu puhul räägitakse tekkinud virtuaaltöökodadest ka kui „orjatehastest“ (ingl sweatshop),² kus madalalt tasustatud (kaug)töötajad rabavad monotoonset digitööd,³ et miljardikorporatsioonid saaksid tehnoentusiastidele justkui võluvitsa abil naljakaid luuletusi koostada või hädaliste kodutöö lõpetada. Kaudne ärakasutamine on see, kui inimeste tehtud töö ja loodud teosed luba küsimata tulu teenimiseks käiku lastakse. Seega on kaudse ärakasutamise juhtumid peaasjalikult seotud autoriõiguste rikkumisega. Mida aeg edasi, seda sagedasemad külalised on hagiavaldustes ja kohtusaalides nii väiksemad⁴ kui suuremad⁵ ärimudelina tehisaru kasutavad ettevõtjad. Kaudsest ärakasutamisest tuleb juttu järgmises andmelühiskonna artiklis, sest enne tuleb saada selgust selles, kuidas ja milliseid võtteid kasutades kaudse ärakasutamiseni üldse jõutakse.

Kate Crawford toob oma teoses „Atlas of AI“ („Tehisaru atlas“)⁶ välja ajaloolise järjepidevuse, mis on töö järk-järgult ulatuslikumat automatiseerimist saatnud tööstusrevolutsiooni alates. Mida aeg edasi, seda enam vähendati nõudeid tehasetööliste oskustele, kuid aina rohkem ja nobedamalt tuli samadel töölistel teha monotoonseid liigutusi. Tuli sorteerida, valida, kõrvaldada praaki. Võib kõlada kummalisena, kuid tehnohiidude tehisaru suurnarratiivide varjus ei erine digitehasetöö eriti Frederick W. Taylori tehaseliinidest.⁷ Näiteks tuleb digitehase liinitöötajal eristada videotes palmipuid inimestest, et „isejuhtivad“ sõidukid inimesel ja taimestikul vahet teeksid; sildiga varustama pilte, et tehisarul põhinevad süsteemid tekitaksid poliitikuid ja kuulsusi kujutavaid pilte või toimetaksid lühemaid tekstilõike, et kõigi kirjutamislontruste suurim sõber ChatGPT tobedust ei toodaks.⁸ Värske tehasetoodanguna on välja lastud ka arvukad netiavarustes ringlevad kuulsusi kujutavad ja nende häält matkivad süvavõltsingukelmused.⁹ Kuid nendest tavakasutajale varjatud pingutustest olenemata on tehisaru toega Tesla autopiloodist lähtuvate surmajuhtumite arv kasvanud¹⁰ ja kuulda võib ka juturobotite „hallutsinatsioonidest“.

Seega esineb nii praaki kui toodangu kuritarvitamist, kuid tootmisprotsessi märkimisväärselt panustavad inimesed jäävad isetoimetava ja pealtnäha aruka tehnoloogia müüdi varju. Eks see on ka põhjus, miks antropoloog Mary L. Gray ja arvutiteadlase Siddharth Suri koostöös valminud raamatus¹¹ nimetatakse selliseid nähtamatuid töömesilasi kummitustöölisteks.

Kummitustöölised

Tingimused, mida digitehase töötajatele pakutakse, on allpool arvestust. Klõps-klõpsult tehisarutusest millegi näiliselt arukama vormimiseks on vaja arvukalt inimesi, kelle töö monotoonsus ei erine tööstusrevolutsiooniaegsest liinitööst. Sellel, et tehnoloogiahiidude tegevjuhid saaksid konverentsilavadel särada ja tulevikuõpilaste teadmised saaksid kaduda koos internetiühendusega, on väga kõrge, kuid suuresti peidetud inimhind. Üks suurematest sellistest tööjõudu (ära)kasutavatest platvormidest, Remotasks, on sageli jätnud töötajatele õigeaegselt maksmata ka selle vähese, mida oli lubatud, või niigi väikest tasu veelgi vähendanud. Ulatuslikke ja usaldusväärseid uuringuid kummitustööliste palga teemadel napib, kuid kindel on see, et kummitustöölised treenivad tehisaru viisakamaks ja intelligentsemaks näljapajuki eest. Näiteks OpenAI allhanke partneri makstud tunnitasu üheksatunniseid vahetusi tegevatele Keeniast, Ugandast ja Indiast pärit töömesilastele jäi 1,32–2 dollari vahele.¹² Uuringutest nähtub, et sissetuleku suurus sõltub muu hulgas nii töötaja soost, töövõimest kui ka riigist, kust tööd tehakse. Kui Ameerika Ühendriikidest pärit Amazoni Mechanical Turki (MTurk) tööampsudeks kasutajad teenivad tunnitöö eest pisut üle kolme dollari, siis sama töö eest saab Indiast pärit töö­ampsaja vaid veidi üle dollari – 1,41 dollarit.¹³ Nende palganumbrite kõrval tasub selguse mõttes mainida, et andmete kogumise ja märgistamise globaalne turg kasvab igal aastal u 30 protsenti ja eeldatakse, et ületab 2030. aastaks 17,1 miljardi dollari piiri.¹⁴

Olgugi et selliseid tööampse harrastavad kummitustöölised on sageli pärit kolmanda maailma riikidest, leidub arvukalt neid, kes pea olematu tasu eest on nõus tundide kaupa veebikeskkondades teksti markeerima, fotosid ja videoid sildistama ning ebasobivat sisu läbi vaatama. Näiteks Microsofti, Google’it ning Amazoni kummitustöölistega varustaval veebiplatvormil Appen, mille hinnanguliseks väärtuseks peetakse 500 miljonit dollarit, on lepingulisi kaastöölisi enam kui 170 riigist.¹⁵

Kummitustööliste traagika ei seisne ainult ebaõiglases töötasus. Digitehastes peab sisu, mida peetakse ohtlikuks, kahjulikuks või sobimatuks, saama hinnangu võimalikult kiiresti ja tõhusalt ja selleks on tarvis suurt arvu inimesi, kelle töö najal saaks arutust tehnoloogiast jätta mulje kui millestki mõnevõrra arukamast. Nii juhtubki, et tundide viisi ja päevade kaupa seisavad tööampsajad hea selle eest, et veebikeskkondades leviks vähem vihakõnet, (laps)pornot, vägistamisvideoid ja muid rõlgusi. Näiteks käib ettevõtte reklaamnarratiivi kohaselt õpilaste heaolule ja turvalisusele keskenduva Gaggle’i rakenduse (mille peamine kasutajaskond on Ameerika Ühendriikides) toimimise tarbeks töövõtja staatuse omandanud inimeste silme eest iga päev läbi vägagi intiimseid ja privaatseid pilte. Digitöömesilased on ajakirjanikele kirjeldanud kõikehõlmavat ebamugavustunnet, kui neil tuleb sildistada ja hinnang anda muu hulgas ka alaealiste omavahelistes veebivestlustes jagatud alastifotodele.¹⁶ Pidev rõlge sisu pealevool ja puuduv psühholoogiline tugi on tekitanud paljudel kummitustöötajatel vaimse tervise probleeme, sh ärevust ja depressiooni.¹⁷

Tehnoidülli klantsi varjus

Kui uskuda tehnoloogialaulikuid, peaksime kohe varsti kõik hõljuma roosas tulevikuidüllis, sest meil endil ei tule tehisaru kõrgemate vormide tulekul enam ühtki ebameeldivat või keerulist liigutust teha või mõtet mõelda. Tõsi, tehisaru toega lahenduste puhul on tuntud anekdoodiks saanud tõik, et võimaliku idülli saabumise aeg on küsimuse esitamise hetkest olenemata alati viie kuni kümne aasta kaugusel. Seni (ehk lõputult) on tähtis, et liiga palju tähelepanu ei pöörataks klantspildi varjuküljele: kõrgele inimhinnale, mida maksavad enim just need, kes on igasuguse empaatiavõimeta emotsioonitut tehnoloogiat tootva IT-sektori „suurepäraste pakkumiste“ suhtes kõige haavatavamad. Ka see on tehnoloogia lugu, mis pole tööstusrevolutsioonist alates otseselt muutunud. Golemi „elluärkamine“, nagu seda mõtestas Norbert Wiener, oleks eraldi probleem, mis peegeldab tehisaruga viimasel ajal kaasas käivat maailmalõpu narratiivi. Praeguse hetke ja kontrollimatu tehnoterrori vahele jääb alati vähemalt viis kuni kümme aastat (küsige ükskõik millisel hetkel uuesti!). Pigem peaksid kõik, sh inimestele küüditamispiltidega jõulurahu soovivad poliitikud, mõtlema ja küsima, millist inimhinda ollakse nõus maksma vahepealsel ajal ehk teel olles. Tahtmata siinkohal valesti kasutada sõna „apokalüpsis“, võib siiski küsida, kui kaua ja keda lastakse tehisaruentusiastidel „apokalüpsta“ meie ühisel teekonnal Golemini?

1 Norbert Wiener, God and Golem, Inc. A Comment on Certain Points where Cybernetics Impinges on Religion. MIT Press 1964.

2 Kaire Holts, Understanding Virtual Work: Prospects for Estonia in the Digital Economy. Arenguseire Keskus, Tallinn 2018.

3 Rebecca Tan, Regine Cabato, Behind the AI boom, an army of overseas workers in „digital sweatshops“. – Washington Post 28. VIII 2023.

4 Kate Knibbs, Why the great AI backlash came from a tiny startup you’ve probably never heard of. – Wired 14. VIII 2023.

5 Master List of lawsuits v. AI, ChatGPT, OpenAI, Microsoft, Meta, Midjourney & other AI cos. – chatgptiseatingtheworld.com 27. XII 2023.

6 Kate Crawford, Atlas of AI: Power, Politics and the Planetary Costs of Artificial Intelligence. Yale University Press 2021.

7 Frederick W. Taylor, The Principles of Scientific Management. Harper & Brothers 1911.

8 Rebecca Tan, Regine Cabato, Behind the AI boom, an army of overseas workers in „digital sweatshops“. – Washington Post 28. VIII 2023.

9 Samas.

10 Faiz Siddiqui, Jeremy B. Merrill, 17 fatalities, 365 crashes: the shocking toll of Tesla’s autopilot. – The Washington Post 10. VI 2023.

11 Mary L. Gray, Siddharth Suri, Ghost Work: How to Stop Silicon Valley from Building a New Global Underclass. Harper Business 2019.

12 Billy Perrigo, Exclusive: OpenAI used Kenyan workers on less than 2$ per hour to make Chat GPT less toxic. – Time 18. I 2023.

13 Kotaro Hara et al., (2019). Worker demographics and earnings on Amazon Mechanical Turk: an exploratory analysis. Extended Abstracts CHI 2019, Glasgow, UK, May 4–9, 2019.

14 Lucía Velasco, The hidden labour force behind Chat GPT: the drama of the „ghost workers“. – El País 1. I 2024.

15 Paula Medina, The Venezuelan ghost workers who are feeding artificial intelligence. – El País 23. VI 2023.

16 Mark Keierleber, Inside the harrowing world of online student surveillance. – Fast Company, 4. V 2022.

17 Casey Newton, The trauma floor. – Verge 25. II 2019.