50aastane ISME ja tema XXVI konverents

LEMBI METS

11. ? 16. VII toimus Hispaanias Tenerifel XXVI ülemaailmne ISME konverents. Konverentsikeskus Santa Cruzis. Lembi Mets

ISME üritustel on aukartustäratav ajalugu: maailmakonverentsid on toimunud iga kahe aasta tagant pool sajandit. Mina viibisin sellisel suurfoorumil esmakordselt. Tänavu Santa Cruzis leidsin eest teisigi, ISME tegevuses kogenumaid eesti kolleege, kelle muljeid olen samuti alljärgnevas esile toonud (dotsent Ene Kangron, EMA täienduskoolituskeskuse juhataja ja Eesti Muusikaõpetajate Liidu välissuhete korraldaja; Monika Pullerits EMA koolimuusika osakonnast viibis laste muusikaõpikute autorina konverentsil kirjastuse Avita ülesandel ja Malle Värk kirjastusest Avita).

ISME ehk International Society for Music Education on ülemaailmne muusikaõpetusele keskenduv ühendus, mille liige on ka Eesti Muusikaõpetajate Liit.

Et muusikaõpetuse mõiste hõlmab väga laia ala imikute muusikatundidest ülikoolide õpetajakoolituseni, on ka maailmakonverentside temaatika hästi mitmekesine. Osalejale on suurfoorumi sadade ürituste seast endale sobiliku programmi koostamine ülimalt tõsine ülesanne. Selle aasta programmis oli loenguid, meistrikursusi, kontserte, plenaaristungeid ja ümarlaudu üle kolmesaja ning olen kindel, et pooleteise tuhande konverentsikülastaja seas polnud kahte, kelle isiklikud muljed oleksid täpselt kattunud.

Konverentsi üldpealkirjaks oli ?Sound worlds to discover?, mis jagunes omakorda viide alajaotusse: ?A world of sound to know?, ?A world of sound to create?, ?A world of sound to interpret?, ? A world of sound to teach?, ?A world of sound to feel?. Nende küllaltki plakatlike pealkirjade taha võib peita kas või terve maailma. Ühest küljest aitas teemapealkirjade kasutamine kuulajail sorteerida oma eelistusi, teisalt olid aga mõned ettekandjad toonud kahjuks kuulajate ette pealkirjades esitletust sootuks erinevat materjali, kasutades eelnimetatuid vaid kulissina. Õnneks olid ülekaalus siiski huvitavad, tõsise problemaatika ja selge ülesehitusega ettekanded.

Probleemid, mis on haaranud ainetundjaid terves maailmas, on seotud suures osas laste muusikahuvi hoidmisega ja kõigi mõeldavate vahenditega, mis võiksid seda toetada. ?Retseptiraamatus? kohtasime üha samu ?vürtse?: eksootiliste muusikakultuuride tutvustamine, muusika ja muusikaõpetuse parem seostamine kehalise tegevusega (igihaljas Dalcrose?i rütmika ja Orffi pedagoogika, tantsud-mängud jms.). Eriliselt rõhutatakse improvisatsiooni osatähtsust nii varases kui hilisemas õpetuses. Jazz-, pop- ja rockmuusikat peetakse kooliprogrammi osana samuti oluliseks. Uue nähtusena on jõuliselt sisse murdmas arvutimaailm oma võimalustega ja mõneski ettekandes näidati, kuidas viimaseid on ära kasutatud. Kõike seda jälgides leidsin end mitu korda mõttelt: maailmas on muusikaliike nii palju, lisaks on informatsioon pea kõige kohta käepärast ? valiku tegemine pidevas ajapuuduses osutub ülimalt raskeks! Kuidas õpetada kõike olulist seda kuhjamata? Samas oleks ju kõigi nende vahendite arukas kasutamine üks võimalusi tuua oma õpetusse elu ja vaheldust.

Huvipuuduses lastest veel hullem nähtus on huvipuudusest vaevatud üliõpilased ja õpetajad. Patrick M. Jones Philadelphia ülikoolist pidas üliemotsionaalse loengu, kus väitis, et suur osa USA ülikoolides õpetajakoolituse läbinuist on peatselt tülpinud ega tahagi enam otsida ja uueneda (P. M. Jones: ?Nad lähevad 25selt pensionile.?). Väljapääsu näeb Jones ülikoolilõpetanute aktiivses osaluses paikkonna muusikaelus, samuti pidevas enesetäiendamises.

Samale probleemile keskendus ka Suurbritanniast pärit Tim Cain oma loengus ?Deciding what to teach: The training given to student teachers by their teacher-mentors?. Tema küsimus kõlab nii: mis on üldse õpetamisväärne muusikas? Edasi tsiteerin: ?Vastuste leidmisel tuleb autori arvates lähtuda mitmest asjaolust: muusika edasiandmise dimensioonist (näiteks analüütiline või terviklik, noodistatud või suuline, konkreetne või aimatav), kontekstist (staatiline traditsioon või pidev areng, originaalkontekst või muutunud kontekst) ja kultuurilisest mitmekesisusest (multikulturaalne või interkulturaalne, monokulturaalne või transkulturaalne). Kahtlemata on vajalik pöörata tähelepanu ka mõistete muutumisele ja korrektse konteksti õpetamisele (näiteks miks ka türklane tantsib salsat?).?

USA õppejõud Thomas Parente juhtis tähelepanu sellele, et loodusest eemaldumine ja mõtlemisprotsessi ületähtsustamine vähendavad vahetut kogemust ja rõõmu. Thomas Parente: ?Muusikaharidus pole ainult see, mis jääb kaelast kõrgemale. See peab puudutama inimese kogu olemust, tervet tema keha.?1

Selle mõttega tahaksin lõpetada ? aga ei saa. Terve hulk teemasid jäi käsitlemata, piiratud ruumi tõttu peatusin vaid konverentsi ühel tahul. Lisaksin vaid veel paar tähelepanekut kolleegidelt. Malle Värk rõhutas oma muljete põhjal veendumust, et eriti muusikaõpetuses on õpik vaid teatud määral avatud ideede kogu, mille tegelik elu algab õpetaja isiksusest. Õpetaja ja õpiku kokkuviimises on suur tähtsus nn. õpikukoolitustel, milliseid kirjastus Avita ka pidevalt korraldab.

Ene Kangron pidas aga väga oluliseks ka austraallanna Julie Ballantyne?i loengut pedagoogilise praktika probleemidest. Kindlasti on ka Eestis tuttavad nähtused noore pedagoogi läbipõlemine ja nn. praktika ðokk, mis vääriksid suuremat tähelepanu (siin on juttu tundidest klassi ees). Tudengitele vajalik informatsioon oleks aga järgmine: ISME juures alustas tööd uus komisjon, kuhu kuuluvad üliõpilased, tulevased muusikaõpetajad. Ehk ärgitab selline võimalus maailmaorganisatsiooniga ühinema ja tema töös osalema. Vaata ka http://www.isme.org

1 Andmed Monika Pulleritsult. Pullerits rõhutas konverentsilt meelde jäänud ideid lapsekesksest loovast lähenemisest, kus on tähtsustatud muusika emotsionaalne tajumine ja eneseväljendus. Siinkohal on eriti olulised just liikumine ja improvisatsioon.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht