Aukartustäratava tiitlite nimistuga helilooja ja dirigent
ERRi aasta muusikul Pärt Uusbergil on heliloojana välja kujunenud peaaegu ilmeksimatult äratuntav muusikaline käekiri, mis on ühtaegu tema tugevus ja nõrkus.
ERRi aasta muusiku tiitli pidulik üleandmine ja kontsert 12. I ERRi uudistemaja 1. stuudios. Kammerkoor Head Ööd, Vend ja Johan Randvere (klaver), dirigent Pärt Uusberg. Kavas Pärt Uusbergi teosed.
Eesti Rahvusringhäälingu (varasema nimega Eesti Raadio) aasta muusiku tiitlit on välja antud 1982. aastast ja esimesena omistati see Kalle Randalule. 2023. aastal lisandus aasta muusiku väärikasse nimekirja helilooja ja dirigent Pärt Uusberg [lause veebis täpsustatud – toim].
Hoolimata noorest east on Uusbergi auhindade, stipendiumide ja tiitlite nimistu aukartustäratav. 2011. aastast on teda peaaegu igal aastal mingil moel tunnustatud: Veljo Tormise fondi stipendium, kahel korral aasta koorihelilooja, aasta kooriplaat, aasta dirigent, noore kultuuritegelase preemia, Marje ja Kuldar Singi noore muusiku preemia, Tõnu Kaljuste stipendium, stipendium „Ela ja sära“. 2023 oli aga Uusbergile eriliselt helde: lisaks aasta muusiku tiitlile jäävad siia ka Eesti Rahvuskultuuri Fondi Gustav Ernesaksa allfondi peastipendium ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia. Kõigi nende preemiate andmisel toodi peapõhjusena välja tema tegevus XIII noorte laulupeo „Püha on maa“ kunstilise juhina. Uusbergi kunstilise juhi rolli asumine oli loogiline jätk tema senisele tegevusele laulupeohelilooja ja -dirigendina: esimest korda kõlas tema teos laulukaare all 2011. aastal ja 2019. aastal tegi ta laulupeodirigendi debüüdi.
2022. aastal toimuma pidanud, kuid pandeemia tõttu aasta võrra edasi lükatud laulupidu jääb eredana meelde veel aastateks. Esimesena meenub loomulikult meeletu vihmavaling – nii läbivettinud kuulajaid ei mäletagi kunagi näinud olevat. Sadanud on pidude ajal ju varemgi, aga et suurem osa kuulajaid nii vapralt äärmuslikke olusid trotsis ja lõpuni kohale jäi, annab tunnistust millestki erilisest. Pärt Uusberg on mitmel pool rõhutanud, et laulupeo korraldamine on meeskonnatöö, ometigi on kõige aluseks siiski kunstilise juhi idee ja kujutlus kavast ja peo ülesehitusest, mis sel korral olid erakordselt õnnestunud. Uusbergi sõnul oli tema eesmärk korraldada laulupidu, mis ei oleks meelelahutuse, vaid rohkem kultuuri osa, ning teda tõukas laulupeo kunstiliseks juhiks kandideerima see, et noorte laulupeod pürivad sageli üleliia püüdlikult olla noortepärased. Olen täiesti nõus Uusbergi arvamusega, „et noori tuleks võtta vaimses mõttes tõsiselt ja et nad on igati süvenemisvõimelised. Ühtlasi on oluline noori harida, vaimselt rikastada, mitte pakkuda neile vaid kergelt kätte tulevat, meelelahutuslikku rõõmu.“* Laulupidude „veteranina“ on mind alati häirinud – nii ammustel aegadel noore lauljana kui ka hiljem küpse kuulajana – võltsilt rõõmsad popilike rütmidega laulud, mis tegelikult ei paku kellelegi midagi. See ei tähenda, et ei võiks noortepäraseid lugusid kirjutada, aga noored ei ole rumalad – nad saavad kohe aru, kui lugu on tehtud n-ö poolehoiu võitmiseks, aga mitte südamest. Pealegi häbenevad lapsed ja noored sageli oma sügavamaid tundeid: no kuidas sa ikka poetad sõprade ees pisara isamaa või muu tundliku teema pärast. Aga laulupeol on kõik lubatud ning seetõttu lähevadki lõpuks kõige rohkem hinge lood, mis puudutavad midagi kuskil sügavamal.
Arvata võib, et Uusbergi toetas laulupeo kontseptsioonini jõudmisel aastakümnete pikkune kogemus dirigendi ja heliloojana. Uusberg on tihedalt seotud oma asutatud kooriga Head ööd, Vend, kellel täitus eelmisel aastal 15. tegevusaasta. Koori ja dirigendi tasemest annab tunnistust fakt, et 2021. aastal saadi aasta koori ja aasta dirigendi auhind. 2019. aastal võitis Uusberg VII Eesti noorte koorijuhtide konkursi, tänu millele avanes tal võimalus teha tööd Eesti Filharmoonia Kammerkooriga, peale selle on ta juhatanud koori Voces Tallinn, Eesti Koolinoorte Segakoori ning Riinimanda Kooristuudio laste- ja noortekoori.
Heliloojana teatakse Pärt Uusbergi peamiselt kooriheliloojana. Kuigi tema teoseid on laulnud paljud koorid nii Eestis kui ka kaugemal, on oma koori olemasolu kindlasti hea loomelaboratoorium. Uusbergi looming ei piirdu siiski vaid koorimuusikaga: siin on ka arvestatav hulk instrumentaalmuusikat ja tema teoste üldarv annab tunnistust, et tegemist on erakordselt viljaka heliloojaga. Kui iseloomustada Uusbergi helikeelt, tuleb esimese sõnana meelde heakõlalisus, mis on ometigi petlik ja ühekülgne, sest talle ei ole võõrad ka dissonantsid ja klastrid, hea sellekohase näitena võib tuua „Missa brevis’e“ Kyrie ja Sanctus’e. Veel iseloomustab tema teoseid sõna „endassesüüvinud“ – see tuleneb nii Uusbergi muusika meditatiivsest loomusest kui ka valitud (peamiselt eestikeelsetest) tekstidest, mis räägivad eluväärtustest, loodusest, unistustest, aga on ka valusamaid teemasid. Hoolimata tekstide raskusest on ta muusika siiski peaaegu alati helge ja lootustandev, pigem duuris kui mollis – seda nii otseses kui ka kaudses tähenduses. Ülipopulaarsete koorilaulude „Muusika“ ja „Mis on inimene“ kõrval võib tema suurimateks õnnestumisteks pidada pikemaid tsükleid, nagu „Taaveti laulud“ segakoorile ning „Õhtu ilu“ ja „Regiväli“ segakoorile ja orkestrile. Neis kahes viimases avaldub veel üks Uusbergi armastus – regilaul, aga ka laiem huvi rahvaluule vastu, mida ta kasutab sageli oma teoste tekstidena.
Uusbergil on välja kujunenud peaaegu ilmeksimatult ära tuntav muusikaline käekiri, mis on ühtaegu tema tugevus ja nõrkus. Aeg-ajalt võib tema teoste meditatiivsus üle minna ka monotoonsuseks, mõnikord mõjub väheke kulunult regilaulu ühesugune kasutamine. Just eestikeelsete tekstidega lauludes tuleb aeg-ajalt ette muusika „korduvkasutust“ – kuigi uus lugu, kõlab üht-teist justkui mõnest varasemast teostest. Minu maitsele on tema muusika mõnikord ka liiga ilutsev, millest on aga priid tema liturgilistele tekstidele loodud teosed: head näited on siin responsooriumid meeskoorile, „Missa brevis“ ja „Taaveti laulud“ segakoorile. Aga see on siiski maitseküsimus ning mingil juhul ei saa eitada tema muusika väge, mis tuleneb just ilust, meditatiivsest meeleolust ja tekstide sügavusest.
Aasta muusiku tiitel anti Pärt Uusbergile üle ERRi 1. stuudios ja pärast seda leidis tiitlisaaja loomingust aset lühike kontsert: kõlasid koorimuusika ja klaveripalad. Koorilaule oli kavas viis ning valiku oli teinud Uusberg endale hingelähedasemate lugude hulgast: „Muusika“, „Et kiitke Jumalat, kes on nii helde“, „Mis on inimene?“, „Valgusele“ ja „Õhtu ilu“. Esitas loomulikult Head ööd, Vend, kes võlus taas kuulajaid puhta intonatsiooni, hea vokaalkultuuri ja ka kooskõlaga ning suurepärasele tulemusele andis lõpliku lihvi Uusbergi äärmiselt tundlik ja filigraanne dirigenditöö. „Muusika“ esitus oli üks kaunimaid, mida kunagi kuulnud olen, kooskõlad lausa särisesid oma puhtuses.
Üllatusmomendina kandis Johan Randvere ette klaveripalad, mis on Uusbergi sõnul 2004. aastal sahtlisse kirjutatud ning mida keegi eriti kuulnud ei olegi. Need noore algaja helilooja üllatavalt küpsed katsetused võib stiililt asetada rubriiki relaxing music à la Ludovico Einaudi. See ei ole aga sugugi öeldud halvustavalt, vaid vastupidi. Olemuselt meditatiivsetes palades on teatud annus rahutust ja isegi ärevust, mis hoidis ära lugude liiga ühekülgseks muutumise. Samuti on neis huvitavaid harmoonilisi leide ja keni kaunistavaid motiive, nii et need teosed on kindlasti väärinud sahtlist väljavõtmist. Peale nende kolme tundmatu pala kõlas veel filmist „Tõde ja õigus“ tuntuse saavutanud klaveripala „Paradiis“, mis on valminud konkursi „Momentary Pleasures“ jaoks, kuhu oodati heliloojatelt vaid ühe päevaga komponeeritud teoseid. 2010. aastal valiti „Paradiis“ Sydneys toimunud ülemaailmse nüüdismuusikaorganisatsiooni ISCM maailma uue muusika päevade programmi. „Paradiis“ on veelgi napima muusikalise materjaliga kui ülejäänud kolm kõlanud teost ja usutavalt kõlas Johan Randvere soovitus kuulata seda pala mitte vaikuses, vaid igapäevahelidest ümbritsetuna. Oma kogemusest oskas ta öelda, et sümbioos kaubanduskeskuse helide või loodushäältega on ühtviisi mõjus.
* Margus Mikomägi, Dialoog. Pärt Uusberg: Laulupeo kunstiliseks juhiks kandideerides mul ei olnud ambitsiooni, oli missioon. – Teatritasku 20. II 2023.