Corelli Consort barokksalongis

Heili Vaus-Tamm

 

Peeter Sarapuu andres tennus

 

Sarja “Ajaloo ilu” hooaja avakontsert: PEETER SARAPUU (fagott) ja CORELLI CONSORT Toompea Muusikasalongis 8. X, kavas Vivaldi kontserdid fagotile, keelpillidele ja basso continuo’le ning kontserdid viiulile, keelpillidele ja basso continuo’le.

 

Idee luua barokksalong, kus ajaloolistes ruumides pakutakse nii barokk-kontserti kui samas atmosfääris kohvijoomisvõimalust, sobib Tallinna vanalinnaga nii sisult kui vormilt ideaalselt ja annaks meie kultuuripildile juurde ühe värvika detaili. Tsiteerin kavalehte: “Seal (Teaduste Akadeemia, Kohtu 6) on kavas 11. XI alates avada tõeline muusikasalong, kus lisaks muusika nautimisele on võimalik enne ja pärast kontserti kohvitassi juures kohtuda tuttavate ja sõpradega, et tunda koosolemisest rõõmu. Corelli Consorti mõisasarjade kontserdimenu seisnebki kuuldava ja nähtava ühistoimes, nüüd on alaline koht leitud ka Tallinnas.”

Salong kui selline käiks kokku barokiaja elufilosoofiaga, mida ansambel ka kavalehel nimetab end kultiveerivat. Just baroki puhul on selline sügavuti minev suhtumine eriti teretulnud, sest nii esitustraditsioonidelt kui just selleltsamalt elufilosoofialt on barokk hilisemast ajast liigagi erinev. Ja vajab seetõttu just eriti publiku ettevalmistamist ning meeleollu sisseviimist. Loodan, et sarja korraldajatel jätkub finantsvahendeid ka tõeliselt salongi nime vääriva tulemuseni jõudmiseks, sest ega iga puhvet pole veel salong. Ajaloolise Toompea pildi ja uhkete kaunistustega kontserdikava on aga kujundatud sellise maitsekuse ja stiilitundega, et annab lootust.

Ansambel mängib ajastu pillidel ja enamik selle liikmeid tegutseb pidevalt barokk-koosseisudes, elab seega tõesti vastavas mentaalses ruumis, sest barokki – õige tunnetusega barokki ei saa mängida kiirustades ja asjaliku “teeme ära” mentaliteediga. See nõuab süvenemist täiesti teise elukvaliteeti, kus on aega, kus valitseb hingeline tasakaal ja ülev nautimismeeleolu. Kunstiline juht Mail Sildos on ansamblisse leidnud noori võimekaid pillimehi, kes on end ka laiemalt barokiga sidunud. Fagotimängija Peeter Sarapuu osaleb varajase muusika projektides ning on Tallinna Vanalinna muusikakooli tegevjuht. Viiuldaja Meelis Orgse mängib nii soome kui eesti barokkorkestrites ja õpib barokkviiulit Sibeliuse akadeemia magistrantuuris.

Antud õhtu oli ka üks Peeter Sarapuu (fagott) EMTA doktorikontserte. Ja sellel mehel on tõesti nii barokksolistile vajalikku virtuoossust kui ülevat stiilitunnet. Temast peaks saama tuleviku Corelli Consorti üks kandvaid soliste. Kõlalisest tasakaalust rääkides oli vaid kahju, et sumeda tämbri ja madala tessituuriga barokkfagott kippus oma soolodes kohati ansambli kõlapildi varju jääma, säravamates registrites lõi aga vägagi mõnusa meeleolu. Ja seda ka esimeses Vivaldi sonaadis, kus ansambel jäi veel suhteliselt raskepäraseks. Kontserdi avapoole lõpusonaadist jäid meelde koos tšello (Tõnu Jõesaar) ja archiliuto’ga (Robert Staak) esitatud meisterlikult pikad, lausa kaasa hingama panevad lausekaared.

Viiuldaja Meelis Orgse on tuline ja karm virtuoos, kes sütitab publiku oma üleoleku ja tehnilise säraga. Tema tehnikas on veel midagi ameerika raudteest, kohati jääb puudu elegantsist ja muusikaliste käänakute peegelsiledast puhtusest. Midagi mefistolikku ja paganinilikku on tema soleerimises. See on aga hea baas, millelt süvenemise ja küpsemisega veidi tasakaalustatumasse ning nautlevamasse maailma jõuda. Tehniline põhi ja sisemine energia annavad igatahes lootust ja haaravad juba praegu kuulajaid.

Kunstiline juht Mail Sildos (viiul) ise soleeris avakontserdil kõigile tuntud muusikakoolide tavarepertuaari kuuluvas Vivaldi Kontserdis a-moll op. 3 nr 6 ja avas selle eksamipingetega mällu sööbinud teose väärika stiilsusega. Kui seni veensid teoste aeglased osad vähem ja mõjusid kuidagi pingutatult, siis Sildose esituses kõlanud Largo oli kontserdi kauneim. Baroki aeglaste osade rahu ja sisemist soojust on ilmselt veelgi raskem tabada kui kiirete osade säravat läiget. Vahepealsete aegade mitteautentne interpretatsioon on pannud barokksonaatide aeglaste osade esitusele romantilise kurbuse pitseri. Nende isesugune soe rahu aga ongi see, mis vastavast elufilosoofiast peaks välja kasvama.

Avakontsert näitas Corelli Consorti arenemisvõimelise ja stiilitundliku ansamblina, millele uue salongi avamine annab kindlasti tuult tiibadesse.