Eesti nüüdismuusika kõlavärvid panevad maailma ahhetama

Eestit esindanud Liisa Hõbepappeli „Rosa majalis“ ja Liisa Hirschi „Maa sooned“ valiti rostrumi soovitatud teoste nimekirja.

JOHANNA MÄNGEL

LXX rahvusvaheline heliloojate rostrum 13. – 17. V Vilniuses.

Seekordne rostrum oli eriline, sest tähistati maineka nüüdismuusika konkursi 70. tegevusaastapäeva. Sellega edestab rostrumi traditsioon ringhäälingute võrgustiku teist suursündmust, popmuusika suunitlusega Eurovisioni lauluvõistlust, mida peeti sel aastal 68. korda. Sageli tutvustavadki rostrumil osalevad delegaadid uuele publikule konkurssi kui nüüdisklassikalise muusika Eurovisioni. Rostrum on midagi ka Euro­visionilt üle võtnud, näiteks on juba mitu aastat hääletamisel kasutusel 12 punkti süsteem ja võimalik, et ka 2010. aastal alguse saanud korraldajamaa roteerumine on tõuke saanud just sealt.

Esimest korda korraldati rostrum tänavu Leedus. Ürituse peakorraldaja on rahvusvaheline muusikanõukogu (tähistab 75. tegevusaastat) ning partnerid olid Leedu heliloojate liit ja imetlusväärse nüüdismuusika programmiga Leedu raadio LRT Klasika: raadio tellib heliloojatelt uudisteoseid ja selle juures resideerib praegu nüüdismuusika ansambel Synaesthesis, mille kontserte vahendatakse nii raadio- kui ka tele­publikule.

Esimene aasta oli see ka rostrumi uuele presidendile Gregor Piršile (varasem Sloveenia Raadio delegaat), kes mainis avakõnes praegust rasket aega digimaailmas ning et avalikud raadiod seisavad silmitsi raskete katsumustega. Mitmes Euroopa riigis on vahetunud poliitiline võim tekitanud ringhäälingute töös segadust ja ebakindlust.

Rostrumi 70. aastapäeva puhul olid tänavu Leedus kohal eelmised presidendid Evert van Berkel ja Heikki Valsta. Valsta sõnul oli rostrum varem rohkem orienteeritud muusikale ja selles oli suurem võistlusmoment, kuid aastatega on rostrumist saanud raadioinimeste ja nüüdismuusika asjatundjate kohtumispaik, et infot vahetada, õppida, arutleda, teha ülevaateid nüüdismuusika hetkeseisust jne. Näiteks oli üks rostrumi­nädala iga päev peetavate avatud mikrofoni sessioonide suuremaid küsimusi, kuidas saada juurde uusi osalejariike ning kuidas teha rostrum avatumaks. Heikki Valsta meenutas, et 1990. aastatel oli osalejaid umbes 40 (tänavu 21). Gregor Pirš rõhutas, et rostrum ei saa jätkata samamoodi uusi juuri ajamata. See­pärast on vaja kaasata uusi riike või tagasi kutsuda vanu. Kõige esimesel rostrumil osalenud riikidest (Saksamaa, Prantsus­maa, Belgia ja Šveits) osales tänavu kohapeal koos delegaadiga vaid Šveits. Arutati ka Euroopa ringhäälingute liidu EBU ja Euroopa festivalide liidu tihedamaid koostöövõimalusi ning võimalikke partnerlussuhteid heliloojate liitude, muusika­kõrgkoolide ja muusikainfokeskustega.

Kui tavapäraselt kuulatakse rostrumi teoseid enamasti raadiostuudios, siis tänavu tehti seda Leedu heliloojate liidu majas. Liidu esimees Mykolas Natalevičius märkis rostrumi avapäeval, et selle maja auditoorium ongi ehitatud kuulamissessioonideks, ettemängimisteks jm. 1970ndatel ehitatud moodsast Põhjamaade arhitektuurist inspireeritud hoone avaras auditooriumis toimus rostruminädalal kaheksa kuulamissessiooni. Rostrumil osalenud 21 riiki olid konkursile esitanud kokku 39 teost. Kõiki teoseid kuulasid, analüüsisid ja hindasid delegaadid: raadiote ning ringhäälingute toimetajad ja produtsendid, heliloojad jt. Delegaadid valisid välja võitjad põhikategoorias ja noorte, alla 30aastaste heliloojate kategoorias. Ära märgiti ka silmapaistvad teosed soovitatud teoste nimekirjas.

Rostrumil ei ole hääletamiseks ühtset reglementi. Nii kujundab iga delegaat oma lemmikute järjestuse ja hinnanguid andes on delegaatidel eri lähenemisviis. Osa kaalub, kas ja kui lihtne on neil konkreetset teost raadioeetris esitleda, teised otsivad konkursile esitatud muusikateostest teadlikult uut suunda ja midagi üllatavat. Iga aastaga on rostrumi atmosfäär üha vahetum ning teostest avalikult rääkimine ja nende tagasisidestamine ei ole enamikule enam tabu. Sel korral jagati kuuldu kohta tähelepanekuid üsna vabalt ja mõtestati, millise kohustuse võtavad delegaadid raadiokuulajate tähelepanu ja aja eest. Mitmes tänavu rostrumile esitatud teoses oli esil kergus, igatsus ja romantiline nostalgia. Helitööde temaatika varieerus looduse jõu, klubimuusika ja meie maailma kõigutavate häirivate muutuste vahel. Mitu heliloojat on viimastel aastatel valminud teostes tegelenud aja tajumise küsimusega, mõnikord on teose lähtepunkt olnud mõni isiklik füüsiline kogemus, näiteks vaikne hetk erilises ruumis. Harmoonilises plaanis esines palju puhtaid, tonaalseid ja klassikalisel harmoonial baseeruvaid teoseid. Rõõmustavalt palju oli kuulda ansambliteoseid, ent siiski domineerib rostrumil veel orkestrimuusika.

Klassikaraadio osales rostrumil 30. korda. Esimesel korral 1994. aastal saadeti võistlema Tõnu Kõrvitsa teos „Concerto semplice“. Aasta hiljem osales Erkki-Sven Tüüri „Reekviem“, mis jõudis soovitatud teoste nimekirja. 1996. aastal võitis Mari Vihmandi „Floreo“ rostrumi noortekategoorias. Rostrumi endine president Heikki Valsta meenutas, et NSV Liit esitas kunagi konkursile Tüüri teise sümfoonia ja Arvo Pärdi sümfoonia (vist esimese sümfoonia). Paraku on rostrumi arhiivis orienteerumine keeruline ja kõigil 70 korral osalenud heliloojate nimesid teavad ilmselt vaid teosed välja valinud delegaadid, kuid ka nemad on aastate jooksul korduvalt vahetunud. Oli rõõm kuulda, et Amsterdamis asuv rostrumi füüsiline arhiiv ehk IMC noodi­kogu on kõigile ligipääsetav.

Eesti heliloojate teosed olid tänavusel rahvusvahelisel heliloojate rostrumil edukad ning valiti mõlemas kategoorias soovitatud teoste nimekirja.* Need mõjusid rostrumi keskkonnas nüansirikkalt, pakkudes kaht unikaalset kõlamaailma. See on üks neid asju, mida Eesti puhul rostrumil ikka imetletakse – meil leidub erineva esteetikaga autoreid. Liisa Hirschi teos „Maa sooned“ kuuele torupillile saavutas põhikategooria üldarvestuses III koha. Liisa Hõbe­papli ansambliteos „Rosa majalis“ pälvis noorte­kategoorias II koha. Mõlemad teosed pälvisid delegaatidelt kiidusõnu. Liisa Hirschi „Maa sooned“ puhul toodi välja teose väga eriline ülesehitus, ka pillide meeldejääv unikaalne kõla. Seoseid leiti näiteks Ligetiga. Liisa Hõbepapli „Rosa majalise“ puhul mainiti kõlatundlikku maailma ja poeesia kohalolu muusikas. Tunti ära ka Gil Vicente luuletekst, mida Liisa on kasutanud teose alguspunktina. Ülisuurt tähelepanu äratasid eesti torupillid, nii et koostöös Liisa Hirschiga tuli kiirelt koostada väike infokiri meie torupillide ajaloost ja ehitusest koos video- ja helinäidetega.

Põhikategoorias võidutses poola helilooja Rafał Ryterski kontratenorile, orkestrile ja elektroonikale loodud teos „Totentanz“ ehk „Surmatants“ (2022). See on midagi muusikapala ja teatrilavastuse või ooperistseeni vahepealset. Teoses on äratuntav postverbaalne ja instrumentaalkarakteritele viitav laulupartii, palju on mõjutusi nüüdis­elektroonikast ning sellistest žanritest nagu pop, hyperpop, house, footwork ja jungle. Teose viis osa osutavad konkreetsetele probleemidele ja eri vaatenurkadele alustades inflatsioonist ja kliimamuutustest kuni ühiskondlike küsimusteni nagu sooline võrdõiguslikkus, agressioon värviliste inimeste ja LGBTQ+ kogukonna vastu ning Venemaa sissetung Ukrainasse ja vaimse tervise probleemid. Ryterski leiab, et ellujäämiseks tuleb leida ühtekuuluvus ja kaastunne üksteise vastu ning võtta omaks, et me kõik tegeleme samalaadsete probleemidega.

Noorte, alla 30aastaste heliloojate kategooria laureaat on hollandi helilooja Thomas van Duni „Rocailles de l’après-vie …“ suurele ansamblile (2023). Teose pealkirjaga osutab autor XVIII sajandi rokokoostiilile iseloomulikele lopsakatele lainelistele kaunistustele. Kujundi- ja stiimulirohkuse on ta omakorda sidunud rikkalikuks ornamendiks. Autor ütleb, et visuaalsete stiimulite eesmärk on inimesi rõõmustada. Kõnealuses teoses muutuvad need omavahel põimunud värelusteks ja radadeks täpselt nagu György Ligeti teoses „Clocks and Clouds“ ehk „Kellad ja pilved“. Helilooja tunnistab, et tahab ülestimulatsiooni kaudu viia kuulaja transiseisundisse. Muide, kaks päeva hiljem võitis Thomas van Dun Hollandi telekanali NTR kunstikonkursi „Project Rembrandt“, millega kaasneb tema maalide näitus kuulsas Amsterdami Rijks­museumis.

Rostrumil esile tõstetud teoseid tutvustavad oma raadiokuulajatele järgmisel hooajal kõik rostrumil osalevad riigid ning mitmed EBU liikmed. Möödunud hooaja jooksul mängiti eelmise aasta rostrumil osalenud teoseid maailma raadiojaamades ligi 650 korral, mis on parem tulemus kui 2023. aastal. Raadiosaadete tegemisel tõsteti enim rostrumi teoseid esitlenud raadiotena eriliselt esile Mehhiko raadiot UNAM (Radio Universidad Nacional Autónoma de México, ee Mehhiko riikliku autonoomse ülikooli raadio) ja Eesti Rahvusringhäälingu Klassikaraadiot.

Eesti muusika on alati silma paistnud ka rostrumi statistikas. Eelmisel aastal Eestit esindanud Sander Saarmetsa teos „and the sky turned yellow“ ehk „ja taevas muutus kollaseks“ oli eelmisel hooajal võiduteoste kõrval ja soome helilooja Tara Jovana Valkoneni teose järel maailma raadiotes enim mängitud teos. Meie noore helilooja Anna-Margret Noorhane ansambliteos „MÉTRO 8“ kõlas ligi 20 raadiojaamas. Sügisene rostrumi kuulamisnädal tõi samuti rekordilised 3345 kuulamist. Enim kuulatud teos oli Austria helilooja Angélica Castelló „Star Washers“ ehk „Tähepesijad“ kõrval eesti helilooja Anna-Margret Noorhane „MÉTRO 8“.

---

Põhikategoorias soovitatud teosed

Cecilia Damström (Soome) – „Permafrost“ op. 87 Liisa Hirsch (Eesti) – „Maa sooned“ Otto Wanke (Austria) – „Micrographies“ Théo Mérigeau (Prantsusmaa) – XAMPP Concerto Tyler Futrell (Norra) – „Schism )) Pier“ František Chaloupka (Tšehhi) – „Allegory of the Cave II“ Branka Popović (Serbia) – „Potresi“, kontsert akordionile ja orkestrile Kevin Juillerat (Šveits) – „Streams“ Cécile Marti (Šveits) – „Spectra“

Noortekategoorias soovitatud teosed

Liisa Hõbepappel (Eesti) – „Rosa majalis“ Hong-yu Leung (Hongkong) – „Excursion II“ Pedro Lima (Portugal) – „Como se fosse um filho“ Annija Anna Zariņa (Läti) – „Say Only a Word“ Amarante Nat (Holland) – „I listen to the ocean and all I hear is you“

---

Pika ajalooga heliloojate rostrum on jätkuvalt tähtsaim raadioeetri vahendusel toimiv nüüdismuusika propageerimise platvorm. 70 tegevusaastaga on raadio vahendusel rahvusvahelisele publikule tutvustatud ligi 500 helilooja teoseid. Võitjate nimekirjas on teiste seas Luciano Berio, Henri Dutilleux, Luigi Nono, Tōru Takemitsu, John Tavener, György Ligeti, Louis Andriessen, Esa-Pekka Salonen ja Georg Friedrich Haas. Eesti heliloojatest on rostrumi põhikategooria võitnud Helena Tulve ning noortekategoorias on esikoha pälvinud Mari Vihmand, Jüri Reinvere, Ülo Krigul ja Maria Kõrvits.

Rostrumi kokkupuutepunktidest on sündinud erakordseid riigipiire ületavaid koostöid. Näiteks 2023. aasta oktoobrikuus tuli Grazis Austria ringhäälingu ORFi korraldatud festivalil „musikprotokoll“ esiettekandele eesti helilooja Madli Marje Gildemanni teos „Nocturnal Migrants“ ehk „Öised rändurid“, mille ORF oli tellinud pärast 2022. aastal Palermos peetud rostrumit, kus Eestit esindas Gildemanni kammerorkestrile loodud teos „Transpiration“. Tänavu aprillis tegid kolme Balti riigi klassikaraadiote toimetajad ühise kolmekeelse kontserdiülekande Balti & Eesti muusika päevadelt, kus oli kavas eesti, läti ja leedu heliloojate uuem looming.

* 2024. aasta rostrumi kokkuvõtted ja võiduteosed Klassikaraadio saates „Nyyd-muusika“: https://klassikaraadio.err.ee/1609335590/nyyd-muusika-rostrum-2024-voiduteosed; Eestit esindanud heliloojate teostega saab tutvuda siin: https://klassikaraadio.err.ee/1609329419/nyyd-muusika-eesti-heliloojad-rostrumil-2024