Haapsalu ?Viiulimängud?

TOIVO PEÄSKE

Keelpillimängijate X kursus Haapsalus,Haapsalu XI ?Viiulimängud? 19. ? 25. VII. Need kaks üritust (X kursus ja ?Viiulimängud?) samal ajal ja samas kohas on aastate jooksul niivõrd kokku kuulunud ja sulanud, et unustad ? tegelikult on korraldajaid kaks: ?Viiulimänge? korraldab Tõnu Reimann, kursusi aga Jüri-Ruut Kangur. Samas on kursuste õppejõud ja ?Viiulimängude? peaesinejad enamasti samad muusikud.

Kuna sel aastal toimusid kursused kümnendat korda, räägin esmajoones neist. Veidi statistikat kursuste ajal ilmunud broðüürist: kümne aasta jooksul on osalenud 284 õpilast viiuli, vioola, tðello ja kontrabassiklassides, aktiivsemad neist 6-7 aastal järjest. Osalejaid on olnud 39 Eesti ja Soome muusikakoolist (suurim osavõtjate arv Tallinna muusikakeskkoolist) ning nüüdseks üsna paljud Eesti muusikaakadeemiastki. Kes kord on tulnud, tuleb aga jälle.

Kui 1995. aastal osales kursustel 24 õpilast, siis sel aastal 114. Aastal 1995 mängis kursuste orkestris 33 noort, tänavu 135. Kursuste orkestrist on nüüdseks saanud Eesti suurim sümfooniaorkester ning seda kutsutakse Üle-eestiliseks Noorte Sümfooniaorkestriks.

Kursuste lõppkontsert 25. VII, kus tuli ettekandele Carl Orffi ?Carmina burana?, kujunes tõeliseks triumfiks. Kogu Eestimaalt ja mujaltki kokku sõitnud publik võis nautida hiilgavat ettekannet, milles osalesid eespool nimetatud orkester, mitmed koorid, Trikivabriku õhuakrobaadid ja tuleneelajad, Saltatores Revaliensesi tantsijad ning solistid Aile Asszonyi ja Mati Turi ? ilmselt parimad, kes meil praegu on. Turi esitas sealjuures partiisid falsett-tenorist baritonini. Orkestris kaasamängijana sain nautida Jüri-Ruut Kanguri hästi ette valmistatud ja täpset dirigenditööd. Väga tahaksin samas kiita nii kontserdi kui ka kogu kursuste korraldajate väikest, ent äärmiselt asjalikku kollektiivi.

Kursuslased said võimaluse esineda ka solistidena mitmetel kontsertidel, neist auväärseim oli esinemine Haapsalu Linnaorkestri saatel Tõnu Reimanni juhatusel Kuursaalis 24. VII, kuhu dirigent valis esinejad välja juba kevadel. Soliste oli mitmest linnast ja koolist: Airi Ojavee (Kreisleri ?Prelüüd ja Allegro?) ning Leonora Palu ja Liis Jürgens (Mozarti flöödi- ja harfikontserdi I osa) EMAst, Johanna-Maria Jaama (Mozarti Viiulikontserdi A-duur I osa), Linda-Anette Suss (Beriot? ?Balletistseenid?) ja Kaija Lukas (Sarasate ?Andaluusia romanss?) Tallinna MKK Liisi Assavi (J. C. F. Bachi Vioolakontserdi I osa) Rapla muusikakoolist ning Susann-Elisabeth Eessaar ja Kaarin Lehemets (Torelli Kahe viiuli kontsert) Rakvere Kaurikoolist. Kõigil neil oli midagi oma mänguga öelda ning publik nautis ? seda enam, et ka orkester oli väga hea.

Teine kontsert toimus ka kursuslaste kodusaalis Wiedemanni gümnaasiumis, kus sai mitmeid toredaid numbreid kuulda, kuid Triin Ruubeli Vieuxtemps?i IV kontserdi tehniliselt ja muusikaliselt väga heal tasemel esitust pean siinkohal eraldi ära märkima, sest tundub, et temal on tulevikku.

Kursuste raames andis nelja päeva vältel meistrikursusi külalisprofessor Malmöst Alexander Fishcer, kes olid Peterburi konservatooriumi pedagoog, Mihhail Vaimani lemmikõpilane, assistent ja esinemispartner. Ta oli üllatunud meie viiuldajate taseme kiirest tõusust ja heast koolist, probleeme nägi ta mõnikord poognatehnikas. Tema tungiv palve meile oli aga: hoidke neid kodus, ärge laske laiali lennata! Kuidas ja millega me neid kinni hoiame?

?Viiulimängude? kontserdid toimusid alates 21. VII iga päev ning olid puupüsti rahvast täis. Haapsalu toomkirikus alustas Sigrid Kuulmann-Martin koos Haapsalu Linnaorkestriga Vivaldi ?Aastaaegade? ettekandega, mis oli algusest lõpuni nauditav tehnilise vabaduse, temperamentse, ent samas ka kaunitoonilise viiulimängu poolest. Tekkis küsimus, kas sellele ðarmantsele noorele daamile leidubki praegu meil viiulimängijate seas vastast. Tundus, et ka orkester oli solisti lummuses ja tegi imet.

23. VII mängis enamasti kursuse pedagoogidest koosnev ansambel Uuemõisas J. S. Bachi Brandenburgi kontserti nr. 3 ja Mendelssohni Keelpillioktetti, kontsertmeistriks Arvo Leibur. Suurepärane kontsert, kuid minu erilise vaimustuse kutsusid esile nii siin kui ka Vivaldi ?Aastaaegade? esitusel klavessiinimängija Reinut Teppi partiid. Tõeline oma ala valdaja!

24. VII anti Haapsalu toomkirikus festivali lõppkontsert, kus külalisesinejaks praegu Hollandis töötav vioolakunstnik ja dirigent Daniel Raiskin. Kava oli väga stiilne, õhtu peateoseks R. Straussi ?Metamorfoosid? 23 solistile, kes kõik olid meie omad artistid, nii kogenumad kui ka päris noored. Raske ja tõsine muusika, seda nii mängijaile kui ka kuulajaile. Mängijad said väga hästi hakkama, kuulajail oleks vahest vaja läinud kavasse väikest kontrasti. Käisid jutud, et Raiskin pidavat olema parem maailma esivioolamängijast Baðmetist, ja kontserdil selgus, et jutul on tõepõhi all. Kahju vaid, et nii kaunist vioolamängu nii vähe kuulda sai ? Raiskin otsustas rohkem dirigeerida.

Ja lõpuks ? vähemalt selleks suviseks nädalaks vajanuks Haapsalu oma kontserdisaali!