Head traditsioonid ja uued tegijad

Ene Pilliroog

Raplamaa on vaimuinimestele tuntud Uku- ja Evaldimaana, kus teoloogid Uku Masing (1909– 1985) ja Evald Saag (1912–2004) õpetasid oma paljudes mõistukõnedes vahet tegema mulla ja maa vahel. Tänu sellele, et 1993. aastal oskas Raimo Kivistik koos soome kirikumuusikutega külvata muusikaseemne mulda, mitte visata lihtsalt maha, võis eile majandusolude kiuste Rapla Maarja-Magdaleena kirikus alata juba XVIII kirikumuusika festival. Vanad head traditsioonid  on seejuures ka uutel tegijatel au sees. Esmakordselt on festivali kunstiline juht Pille Lill, erakordset energiat kiirgav lauljanna, kes omanimelise muusikute toetusfondi kaudu juhib tänavu koguni nelja muusikafestivali ja aastaringselt viit kontserdisarja. Teist aastat on korraldajana ametis nooruke Jakob Kukk, kes kirikuõpetaja pojana on selle festivali sees üles kasvanud ja saanud oma tuleristsed korraldustoimkonnas juba mõni aasta varem Raimo  Kivistiku assistendina.     

Jakob Kuke esimesed mälestused ulatuvad kauge aja taha, kui ta vanematega kontsertidel kaasas oli: „Siis ma ei saanud veel muusikast niipalju aru, aga mulle meeldis, et oli palju rahvast  ja melu. Üks suuremaid elamusi on olnud Enn Võrgu oratooriumi „Valvake” ettekanne 2005. aastal. Tänavune eelarve on varasematega võrreldes muidugi märgatavalt väiksem ja heade aegadega ma seda üldse ei võrdlegi. Aga on hea meel, et rahvas on harjunud me kontsertidel käima, mitte ainult Rapla MaarjaMagdaleena kirikus, vaid ka Hageri ning väikestes Velise, Käru ja Vahastu kirikutes ning kaunis Alu mõisas. Korralduse osas olen saanud suurt  tuge Rapla koguduse juhatuse esimehelt Raivo Ermilt, õpetaja Mihkel Kukelt ja muidugi Pille Lillelt.”     

Kui festivali eilsel avakontserdil lummas kuulajaid paljude rahvusvaheliste grand prix’dega pärjatud tütarlastekoor Ellerhein  Tiia-Ester Loitme juhatusel ja klassika-arranžeeringuid pakkuv tšellokvartett C-JAM, siis küllap tuleb enamikul kuulajaist 30. VII Vahastu kirikus kontserdil „Kuskil peab alguskokkukõla olema” alles avastada 2008. aastal sündinud kammerkoori Head Ööd, Vend kõlad ja sõnum. Koori juhatab Pärt Uusberg, kontserdil esinetakse koos vendade Johansonidega. Iidsed vene õigeusu laulud kõlavad täna Velise kirikus Orthodox Singersilt Valeri Petrovi  juhatusel, homme pakub Käru kirikus suvemahedaid arranžeeringuid saksofonikvartett SaxEst, vaheldusrikas ja eriilmeline on Jaak Lutsoja, Tõnu ja Lilian Jõesaare kava 31. VII Alu mõisas, kus peaesinejaks on Norras elav ja töötav dramaatiline sopran Kersti Ala-Murr. Alati on sooja armastustundega kodumaal laulnud metsosopran Annely Peebo, keda võib kuulda festivali lõppkontserdil 1. VIII Rapla MaarjaMagdaleena kirikus.     

Festivali kõrghetkede sekka tõuseb kahtlemata helilooja Urmas Sisaski 50. sünnipäeva tähistamine 25. VII tema sünnilinna Rapla kirikus Missa nr 6 („Madise missa”) esiettekandega. Kui Rapla ühisgümnaasiumi Riinimanda  kooristuudio pälvis 2006. aastal Eesti Kooriühingult aasta koori tunnustava nimetuse, kaasnes tiitliga võimalus tellida teos ühelt eesti heliloojalt. Riinide juhil Urve Uusbergil tuli 2007. aastal Rapla kirikus ülestõusmispühade kontserti juhatades mõte, et selle võiks tellida Sisaskilt. „Madise missa” ladinakeelne liturgiline tekst on põimitud Anne Kahro ja autori luuletustega. Helilooja sõnul on Missa sõnum ja eesmärk planeedi bioloogilise elu  säilitamine: „Sõnum on tänamine selle eest, et saame elada, armastada, mõelda, tunnetada, rõõmustada ja olla õnnelikud planeedil Maa. Vanemad õpivad lastelt, mida lastele õpetavad vanemad. Selline on eluring”.   

Sisaski Missa nr 6 on kirjutatud laste- ja  segakoorile ning mitmele pillile, kaasatud on ka mänguasju ja ettekanne nõuab koguni mitme dirigendi ühistööd, mida juhib Urve Uusberg. Festivali ja Pille Lille Muusikute Toetusfondi koostöös toimuvad 23. – 29. juulini esmakordselt Rapla Suveakadeemia meistrikursused keelpillimängijatele ja dirigentidele, juhendamas tunnustatud interpreedid ja õppejõud Mari Tampere, Anna-Liisa Bezrodny, Kristina Kriit, Peeter Paemurru ja dirigent  Johathan Brett Suurbritanniast, kes juhatab ka festivali kammerorkestrit, mis esineb 29. VII Hageri ja 1. VIII Rapla kirikus. Brett on hinnatud barokkmuusika tundja ja töötanud mitme juhtiva orkestriga üle Euroopa, 1990. aastast on ta Londonis tegutseva kammerorkestri English Classical Playersi kunstiline juht. Selle eest, et ta Raplasse tuli, võlgneme tänu PLMFi tegevjuhile Leelo Lehtlale, kes temaga rahvusvahelisel IAMA mänedžeride konverentsil kokkuleppele  jõudis. 

Pille Lille suur unistus on luua aastaringne täienduskoolituse süsteem, millest saaksid osa nii muusikaakadeemiatest ellu astuvad noored kui ka juba kõrgtasemelised muusikud. Ja seda igalt erialalt. Ta leiab, et „Raplamaal  Valtu spordimajas on meistrikursuste läbiviimiseks korralikud tingimused. Seekord võtab suveakadeemiast osa 24 orkestranti ning kolm eesti ja viis välisdirigenti. Olen Evald Saagi ja Gunnar Aarma mõttemaailma suure austajana püüdnud oma elus järgida nendelt saadud nõu, et igas tegevuses ja hetkes tuleb otsida ülimat mõtet ja olla teadlik oma väljakutsetest maailmas, muidu on üks tulutu ja ilma suunata  rabelemine. Usun, et see mõte aitab minul ja mu mõttekaaslastel oma unistusi ellu viia!”.